KOOLILABOR
Kultuurisuvi
opleht-tellimine

Koolijuhid valmistusid pagulaslaste vastuvõtuks

30. okt. 2015 Meeli Parijõgi Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Kümme Eesti koolijuhti käis 15.–17. oktoobrini Berliinis õppereisil, et tutvuda sealsete hariduskogemustega pagulaslaste lõimimisel. Külastati koole ja kohtuti haridusekspertidega.

Osalesid Alatskivi keskkooli, Jüri gümnaasiumi, Miina Härma gümnaasiumi, Narva Soldino gümnaasiumi, Narva Vanalinna riigikooli,Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumi, Tal­linna Pae gümnaasiumi, Ülenurme gümnaasiumi ja Viimsi keskkooli esindajad. Kõik nimetatud koolid kuuluvad UNESCO ühendkoolide võrgustikku, mille üks olulisi tegevusvaldkondi on maailmaharidus.

„Õppereisi eesmärk oli anda koolijuhtidele uusi ideid ja ka kindlustunnet, et pagulaslapsed koolis pole probleem, vaid rikkus. Saksa koolide kogemus näitab, et meil tuleb õppida tulema toime erinevustega, olgu tegu eri kultuuri- ja keeletaustaga õpilaste või erivajadustega lastega. Kui seda õpime, on koolikeskkond parem ja harivam kõigile lastele,” selgitas õppereisi üks korraldajaid Johanna Helin MTÜ Mondost.

Berliin valiti sihtkohaks seetõttu, et linn võtab vastu suuri pagulaslaineid ning koolides avatakse pidevalt uusi vastuvõtuklasse immigrantide lastele.

Mõnes Berliini koolis pole varasema türklaste immigratsioonilaine tõttu saksa keelt emakeelena rääkivaid õpilasi pea üldse. Nägime ka kooli, kes oli sellisest olukorrast välja murdnud. „Hästi juhitud, uuendusmeelsete õpetajatega koolidel on õnnestunud parandada oma tulemusi ja kooli mainet ning tuua õppima ka saksa keelt emakeelena rääkivad lapsed,” kommenteeris õppereisist osa võtnud UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni juhataja Kerli Gutman.

Koolijuhid asusid teele paljude küsimustega: kuidas toetada kooliperet uue olukorraga toimetulekul ning liita erineva haridustaustaga lapsed ühte klassi, kuidas õpetajaid motiveeritakse, milline on sealne tugisüsteem, mismoodi näeb välja kooli ja pagulaspere koostöö ning kuidas on koolis lahendatud usuteemad?

Tere tulemast!

Üks ühele õppereisil kogetut üle võtta muidugi ei saa, sest kui Saksamaal komplekteeritakse pagulaslastega terveid klasse, siis Eestisse paigutatakse nad hajutatult, klassitäie asemel tuleb klassi mõni pagulaslaps. Oh neid sakslaste üllatunud nägusid, kuuldes, et Eesti plaanib vastu võtta 500 pagulast. Küsiti üle, kas jutt käib linnast või tõesti kogu riigist.

Saksamaa koolides nähti väljakutset eelkõige immigrantide lõimimises, neile Saksa ühiskonna reeglite, normide ja demokraatia tutvustamises. Eesti õpetajad näevad aga konkreetset väljakutset pagulastele keeleõppe korraldamises. Lõimitud aine- ja keeleõpe on Eestis kasutusel peamiselt vene koolides. Eestikeelse kooli eesti keele õpetaja on harjunud oma ainet teisiti andma. Visati nalja, et koos pagulaslastega jõuab eesti kooli revolutsiooniline situatsioon – vanamoodi enam keelt õpetada ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Kuidas selles olukorras hakkama saada, arutletakse Õpetajate Lehe uusimmigrantidele pühendatud erilehes.

Berlin-Mitte piirkonna haridusamet suunab pagulaslapsi koolidesse nii kiiresti kui võimalik. Piirkonnas on 52 kooli ja 30 000 õpilast. Septembris käis põhikoolis 298 pagulaslast ning keskkoolis 322 – 30 klassitäit mõlemas kooliastmes. Õpetajaid ja ruume pagulaste vastuvõtuklassideks on raske leida.

Pagulaslaste taust on erinev. Osal puudub koolikogemus täiesti, teiste vanemad on haritud ja ambitsioonikad ka oma laste hariduse suhtes.

Matemaatika õppematerjalid.

Matemaatika õppematerjalid.

Pagulaslapsed, sõltumata vanusest, suunatakse kõigepealt tere-tulemast-klassidesse, kus nad hakkavad õppima saksa keelt ja kohanema saksa kultuuriruumi reeglitega. Tere-tulemast-klassis käiakse üks-kaks, isegi kuni kolm aastat. Päev algab kahe-kolme keeleõppetunniga, millele järgneb lõimimine erineva tegevuse abil. Aineõppele minnakse üle vastavalt õpilase keeleoskuse edenemisele, kõigepealt osaleb ta tundides, kus keeleoskusel on väiksem tähtsus, näiteks kehalises kasvatuses ja muusikaõpetuses. Tavaõppele saab laps minna siis, kui ta keeleoskus võimaldab ainetundidest osa võtta. Mida vanem õpilane, seda raskem keelt õppida. Väga oluline on, et perekond lapse sotsialiseerumist toetaks ning aitaks tal kooli ja ühiskonna reeglid omaks võtta. Kuid teistsuguse kultuuritaustaga vanemadki ei pruugi neist kõiki aktsepteerida. Näiteks peavad seksuaalkasvatuse ja kehalise kasvatuse tundides, kaasa arvatud ujumistunnid, osalema kõik lapsed. Kompromissina võimaldatakse poistele ja tüdrukutele seksuaalkasvatust eraldi ning moslemitüdrukud tohivad ujudes kanda rätti ja keha katvat kostüümi.

Väiksemate lastega tavaliselt probleeme polevat, põhikoolist alates aga tuleb kehtestada õpilastele kindlad reeglid, seda nii kellaaegadest kinnipidamise, mobiiltelefonide kasutamise kui ka konfliktide lahendamise kohta. On lapsi, kes kipuvad probleeme lahendama rusikatega. Usuküsimustes peavad olema lastega selged kokkulepped, mida kõik ühtmoodi mõistavad.

Mis puudutab toitlustamist, siis sealiha koolides ei pakuta, sest moslemid seda ei söö ning eraldi toitu valmistada oleks liiga kulukas.

Väike Istanbul

Saabumispäeva hommikul külastatud Refik-Veseli koolis käib umbes 300 õpilast. Päriolult aafriklased, bulgaarlased, türklased, araablased, natuke on ka asiaate ning umbes 10% sakslasi. Kohalikku väikest kogukonda kutsutakse „Little Istanbul”.

Koolil oli varem halb maine. Seal käisid vaid üksikud saksa keelt emakeelena rääkivad õpilased. Kaks aastat tagasi algatati projekt eesmärgiga tuua kooli ka saksakeelsete perede lapsi. Uus direktor alustas muudatustega: koolidemokraatia tugevamaks, koostöö kooliväliste organisatsioonidega ja vanematega paremaks. Ta kutsus tööle noori õpetajaid ning hakkas algkoolis rakendama Montessori pedagoogikat. Koolijuht leidis, et muutuste võti on meie kooli tunne, ja see töötas. Koolil on tugev identiteet ning demokraatia: näiteks valisid õpilased koolile uue nime inimõiguslase järgi.

Igal klassil on esindajad, kes korraldavad korrapäraselt õpilasassambleesid. Assambleedel käsitletakse nii koolisiseseid küsimusi kui ka ühiskonnas aktuaalseid teemasid. Õpilasürituste juhendajad saavad tunnistuse, mis annab plusspunkte järgmisse kooli kandideerides. Koolidirektor on õpilasesindajate tarvis planeerinud vastuvõtuajad.

Kui kaks aastat tagasi ei osalenud vanemad koolielus, näiteks ei tulnud avatud uste päevale, siis nüüd on nad koostööaltimad ning korraldavad ka ise üritusi.

Ülikooliuuring näitas koolis kahe aasta taguse ajaga võrreldes vägivalla vähenemist. Probleeme on endiselt diskrimineerimisega, näiteks romade ja geide puhul. Sellega võitlemiseks tuuakse kooli spetsialiste, näiteks juudi ajaloo muuseumist, arutletakse diskrimineerimise üle ning korraldatakse väljasõite teistesse riikidesse. Motivatsiooniprobleeme esineb, kui õpilane teab, et on koolis vaid ajutiselt ning saadetakse paari kuu pärast tagasi. Vanemad pole sel juhul altid koostööd tegema.

Teie ju jõulusid ei pea …

Kurt-Tucholsky põhikoolis tervitas Eesti koolijuhte õpilasansambel, kes esitas viise „Lõvikuningast”. Kooli direktor selgitas, et liikumine ja muusika õppemeetodina aitab edendada vägivallatut käitumist. Nii maandatakse pingeid.

Klassiruum oli rõõmsates toonides ja meenutas pisut Eesti lasteaia rühmaruumi. Lapsed ise olid aidanud seda kujundada.

Õpetajad selgitasid, et kui pagulaslapsi oli vähem, suunati nad tavaklassidesse ning toetati intensiivse keeleõppega. Nüüd on neil avatud tere-tulemast-klassid (12 last + 2 õpetajat). Need klassid on tõeliselt multikultuursed. Ühes klassis on laste vanemad 11 rahvusest, seda asjaolu kasutatakse ka õppetöös, näiteks lauldakse sünnipäevalaulu 11 keeles.

Õpetajad rõhutasid, et probleemide korral tuleb võtta kiiresti ühendust vanematega ning kutsuda nad kooli vestlusele. Koostöös vanematega ei keskenduta siiski probleemidele, vaid tuuakse välja hea ning kutsutakse neid osalema kooli üritustel.

Lisaks keeleõppele kohanevad õpilased Saksa ühiskonna reeglite ja tavadega.

Lisaks keeleõppele kohanevad õpilased Saksa ühiskonna reeglite ja tavadega.

Robert-Kochi gümnaasiumi 530 õpilasest on 75% türgi, ülejäänud erinevat päritolu. Immigrandi taustaga on ka uued õpetajad.

Piirkond on vaene – 60% lastevanematest saab sotsiaalabi. Kooli ülesanne on õpilasi lõimida – õpetada saksa keelt ja kultuuri. Koolijuhi arvates on seejuures oluline ka proportsioon: kui immigrantidest lapsi on liiga palju, üle 80%, nagu tema koolis, on lõimida raske.

Direktor räägib toreda loo elust enesest: koolis algas jõuluvaheaeg nagu Saksamaal ikka. „Kuna teie jõulusid ei pea, siis annan vaheajaks koduseid ülesandeid,” teatas õpetaja. „Ärge andke, peame-peame!” hüüdsid lapsed vastu.

Arvestatav osa Robert-Kochi gümnaasiumi õpilastest kooli ei lõpeta, kuid lõpetanutest läheb 2/3 kõrgkoolidesse. Nende erialavalik kaldub traditsiooniliste erialade (juura, meditsiin, pedagoogika) poole, erinevalt saksa laste koolidest, mille lõpetanute seas on populaarsed erialad majandus jms.

Viimasena külastati 388 lapsega Zille põhikooli, kus 14% õpilastest on erivajadustega, osa sügava puudega. Kool on pälvinud tunnustust puuetega laste tavaklassi lõimimise eest. Õppe-eesmärgid tehakse lastele vajadusel selgeks joonistena. Koolis on ka pikapäevarühmad, kus õppetöö toimub osaliselt koostöös vanematega.

Eesti saatkonna diplomaatide isiklik kogemus kinnitas, et lapsed kohanevad uues keele- ja kultuuriruumis kiiresti, kui saavad selleks koolist ja kodust tuge.

Peale lõimingu tuleb koolis pöörata tähelepanu väärtuskasvatusele. Selle toetuseks käib Mondo maailmahariduskeskusel rassismi ja võõraviha vähendavate õppematerjalide ja -meetodite konkurss.

Autori reis toimus koostöös MTÜ Mondoga osana Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist Media4Development. Reisi korraldust kaasrahastasid Eesti välisministeerium ja haridusministeerium.

Mida koolijuhid Berliinis õppisid

• Riigikeeles õpetamine on A ja O, mis loob eeldused kõige ülejäänu omandamiseks.

• Sotsialiseerumine, omavanustega koos õppimine on väga oluline, laps peab kohe algusest saama teiste lastega koos olla (nt kehaline kasvatus, laulmine, tööõpetus).

• Tere-tulemast-perioodil kordus muster, kus laps(ed) suunati kohe keeleõppesse (iga päev 2 t) ja seejärel omaealistega tundidesse.

• Ei peaks lähenema eelarvamusega, et pagulaslaps on rumalam kui kohalikud lapsed, kuna ta keelt ei oska. Paljudes riikides minnakse kooli 5–6-aastaselt ja Eesti kooli jõudev 7-aastane laps võib olla juba (sisuliselt) rohkem õppinud kui sama vana Eesti laps.

• Vältida tuleb getostumist ja koondumist üksikutesse koolidesse. Saabujaid tuleb hajutada, seda tulemuslikum on integratsioon.

• Gümnaasiumiastmel tundus lõimingu edukus sõltuvat kooli eestvedamisest ja innovaatilistest õpetajatest. Hästi juhitud koolis töötab koolidemokraatia hästi, õpilaste arvamustega arvestatakse. Sellistel koolidel on õnnestunud parandada oma tulemusi ja kooli mainet ning tuua sinna ka saksa keelt emakeelena rääkivad lapsed.

• Raha puudumisega ei saa põhjendada ideede puudumist. Väga lihtsate vahenditega tehakse hea tahtmise korral väga head tööd.

Mis neid üllatas

• Erinevad lähenemised haridusele: meil = tulemus, Saksamaal = protsess.

• Kooli autonoomia migrantide õppe korraldamisel on suur.

• Väljastpoolt kooli ekspertide kaasamine õpilase ja pere toetamiseks.

• Lapsi koheldi ülima soojuse ja armastusega.

• Üllatas Social learning kui aine, selle õpetamine koos eesmärkide, sisu ja tulemustega hinnangu ja tunnistusele kandmiseni välja. Meil on sellele kõige lähemaks vasteks läbivad teemad ja RÕK üldosa eesmärgid.

• Üllatav ja järgimist vääriv oli rõhk demokraatia õppimisele igasugustes vormides (reaalne õpilaste osalus koolielu juhtimises, de­mok­raatia klassi reeglite loomisel, ühisotsuste tegemisel jne).

• Meelde jäi, et õpetajat ei aita olemasoleva olukorra eitamine (muutuste hirm), vaid endalt ja kolleegidelt küsimine, mida uues olukorras teha saaks.

Mida võiks nende meelest Eesti koolis samuti teha

• Meeldis koolides ja klassides valitsev loomulik, pingevaba õhkkond, õpilaste-õpetajate head suhted.

• Meeldis hinnete puudumine algkoolis (mööndusega, et ka meil on see võimalik, aga ei kasutata). Eesti kool on palju rohkem tulemustele ja omavahelisele võistlusele (mitte lapse arengule) orienteeritud.

• Õpilasesinduste töö demokraatiahariduses – kool on õpilaste jaoks.

• Väga tulemuslik on nooremas kooliastmes lõimida muusikat ja liikumist keele ja aine õpetamisega. Eesti koolile tuleks ka ainekeele (või -sisu) kergemaks omandamiseks kasuks näiteks matemaatika- või loodusteemaline räpp, mida rõõmuga kaasa tehakse.

Tähelepanek, mis ajendas edasi mõtlema

 Üks õpetaja mõtiskles, millal võib last nimetada saksa lapseks. Kui laps on sündinud Saksamaal, käinud saksa koolis ja räägib saksa keelt ning tal on Saksa pass, kas ta siis polegi „saksa laps”?

Noppeid kohtumiselt roheliste partei esindaja, endise õpetaja Sybille Volkholiga

• Berliinis on praegu umbes 5000 pagulaslast.

• Pagulaslapsed üritatakse suunata mõne nädala jooksul pärast Berliini saabumist kooli tere-tulemast-klassi.

• Immigrantidest lapsed on nõrgemas positsioonis – õpetajad ootavad nendelt vähem, mis võib saada saatuslikuks.

• Kool, mis oskab lõimida puudega lapsi, oskab tulla toime ka erineva kultuuri ja keelega lastega.

• 60% puudega lastest õpib Berliinis tavaklassis.

Meeli Parijõgi

Õpetajate Leht


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!