opleht-tellimine
Kultuurisuvi

Kui on sädet ja kirge, laheneb karjäärivalem iseenesest

23. okt. 2015 Sirje Pärismaa Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

„Ma ei väärtustaks lõpptulemust, pigem peab teekond ise olema huvitav ja nauditav,” ütleb Oliver Väärtnõu (34), kes on olnud vastutus­rikastes ametites riigi- ja erasektoris ning praegu juhib Eesti e-riigi lahenduste väljatöötamise südant – teadus-arendusettevõtet Cybernetica AS.

Kui teadlikult olete kavandanud oma karjääri? Kas teadsite juba gümnaasiumis, mida elult ootate?

Mingi hetk mõtlesin nende asjade peale rohkem kui täna. Peamiselt karjääri alguses – valikuid tundus siis mingis mõttes rohkem – analüüsisin, millise tee peaksin ette võtma. Võib-olla on see natuke sarnane malega: mõelda kaks käiku ette, defineerida enda jaoks suund, kuhu liikuda tahad, saamaks ülevaadet valdkondadest-oskustest, mis sind huvitavad. Kui seda n-ö sinu suunda ei ole, siis juhtub nii, nagu ütles härra Jänes ühes muinasjutus: „Kui sa ei tea, kuhu minna, pole mõtet üldse teed alustada; või kui minna, siis sihitus suunas …”

Ma muidugi ei väärtustaks seda lõpptulemust, pigem peab teekond ise olema huvitav ja nauditav. Minu kogemus ütleb, et igas ametis on midagi erakordset, mis on mind arendanud nii isiklikult kui ka professionaalselt.

Mingit kindlat mõtet ei ole mul ameti osas kunagi olnud. Peamiselt tahan vast huvitavat ja põnevat elu. Palju olen jälginud endast vanemaid inimesi ning üritanud aru saada, millega nad tegelevad, kellelt võiksin saada inspiratsiooni ja õppida. Koolist ma selleteemalisi diskussioone kuigivõrd ei mäleta, pigem rääkisid õpilased sellest, mida neile meeldis õppida, sidumata seda konkreetse erialaga. Alles abiturientidena arutasime, kes mida õppima läheb, ning seda peamiselt siis, kui riigieksameid valisime. Nagu igal ajal, oli ka siis inimesi, kes kohe alguses teadsid, et neist tulevad teadlased, arstid jne. Need olid pigem erandid. Imetlesin sellist valiku- ja meelekindlust.

Millest lähtusite ülikooli eriala­valikul?

Mõtlesin väga pikka aega, mida õppima minna. Valikuvariante oli kolm: avalik haldus, majandus ja IT. Kummalisel kombel olen neid kogu elu hiljem omavahel põiminud. Et esimese valiku tegin avaliku halduse kasuks, sõltus puhtalt minu tolleaegsetest nõuandjatest, sellest, mis mind huvitas ning milles tundsin end tugev(am) olevat. Pärast avalikku haldust astusin TÜ majanduse magistrantuuri, mille jätsin pooleli. Magistrõppe lõpetasin Inglismaal, kus sisuliselt õppisin tööstuspoliitikat ja innovatsiooni juhtimist. IT valisin Tartus õppides kõrvalerialaks.

Olen mõelnud, mis oleks saanud siis, kui oleksin valinud esimeseks mõne teise eriala, kuid pärast sisemisi diskussioone olen alati jõudnud seisukohale, et oma kunagist valikut ei tohiks ma küll kuidagi kahetseda. Avalik haldus on mulle andnud väga hea arusaamise sellest, mis mind huvitab – kuidas ühiskonnas, majanduses ja riigis protsessid toimuvad. Teised variandid oleksid viinud mind ilmselt sinna, kus ma täna ennast ette ei kujuta.

Miks läksite Inglismaale magistrantuuri?

TÜ magistrantuuri jätsin pooleli seetõttu, et sain minna õppima Sussexi ülikooli SPRU (Science Policy Research Unit) instituuti, mis on oma ala tipp. Tööstuspoliitika (majanduse ja avaliku halduse sümbioos) hakkas mind huvitama juba TÜ bakalaureuseõppe viimasel kursusel. Riigikantselei EL-i sekretariaadis nõunikuna töötades kasvas see huvi veelgi. Kaasa aitas ka Cheveningi stipendium, mida Briti Nõukogu tollal välja andis ja mis mul saada õnnestus.

Olen seisukohal, et Eesti riik peaks andma õpilastele stipendiume, et nad saaksid õppida maailma tipp­ülikoolides (olenemata sellest, kas nad tulevad hiljem Eestisse tagasi või mitte). Inglismaal veedetud aasta oli üks huvitavamaid ja harivamaid minu elus. Tore on näha, et praegu on noortel EL-is võimalik juba bakalau­reuseõppes välismaale minna. Õpingute ajal on oluline maksimaalselt silmaringi avardada.

Olete töötanud vaheldumisi riigi- ja erasektoris. Mis on tõuganud liikuma ühest kohast teise?

Otsustasin juba oma esimeses ametis, et ei taha olla eluaegne riigiametnik. Olen alati olnud seisukohal, et asju peab nägema mitmest küljest, vastasel juhul muutuvad nad iseenesestmõistetavaks, eeldused kipuvad ununema. Minu esimene erasektori kogemus Rootsis oli ülimalt keeruline – juhtisin väikest meeskonda, kes vastutas enda tulude eest –, kuid ka väga õpetlik. Hiljem tagasi riigisektorisse minnes ootasid mind ees natuke teistsugused väljakutsed – suur hulk teemasid, millega lihtsalt pidi kursis olema.

Mäletan, kunagi ühes kunagises avaliku halduse loengus ütles üks professor, et erasektor eksisteerib tänu avalikule sektorile, st avaliku sektorita ei oleks erasektorit. Kuuldu pani mind sügavalt mõtlema: poliitfilosoofilises perspektiivis saan sellest aru, kuid tegelikult ei ole ühte ilma teiseta. Usun tänaseni, et väikeriigi edu ja arengu tagab tugev ettevõtlus (ja liitlassuhted). Sestap olen ilmselt praegu seal, kus olen.

Kui tähtsaks peate valikute langetamisel palka?

Palk on valikute tegemisel üks tegur, aga kindlasti mitte peamine. Minu jaoks on oluline töö iseloom, inimesed, kellega saan koos töötada, arenemisvõimalused ning eesmärgid, mille suunas liigume. Cybernetica AS on praegu see koht, kus need tegurid mõnusalt kokku langevad.

Kuidas hindate noorte teadlikkust oma karjääri ülesehitamisel?

Tööintervjuudel küsin peaaegu alati, kus nad tahavad olla 5, 10 või 20 aasta pärast. Mõned teavad, mõned vaatavad suurte silmadega otsa. Ma ei süüdista neid, kes ei tea, vahest ärgitan selles suunas mõtlema. Tahan aru saada inimese ambitsioonidest – kuhu ma teda ettevõttes kahe või kolme aasta perspektiivis suunaksin, millistest projektidest informeerin, milliseid oskusi temas arendaksin. Ja sageli kogengi, et tööle kandideerija on lõpetanud programmeerimise eriala ja tahab olla väga hea (veel parem) programmeerija või projektijuht, personalitöötaja, testija, energeetikaspetsialist. Nagu juba ütlesin – olen neid inimesi alati imetlenud. Kui inimeses on tahet, sädet ja kirge enda eriala vastu, laheneb tema karjäärivalem iseenesest.

Oliver Väärtnõu

• Lõpetas Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna 2003 ja kaitses magistrikraadi Sussexi ülikoolis 2007.

• Alates 2014. a Cybernetica AS-i juhatuse esimees ja infoturbesüsteemide osakonna juhataja.

• Töötanud Riigikantseleis nõuniku ja strateegiadirektorina, OÜ ELIKO tehnoloogia arenduskeskuses juhatuse esimehena ning Rootsis välissuhete asejuhina MTÜ-s Global Trust Council Secretariat ja Taanis konsultandina start-up-ettevõttes GTC Technologies AB.

• Kuulub Eesti kaubandus-tööstuskoja juhatusse ning on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liige.

• Pärit pedagoogide perekonnast (ema, vanaema ja tädi õpetajad).

Sirje Pärismaa

Õpetajate Leht

Karjääritalitus on tudengile toeks

Eesti suuremates kõrgkoolides osutavad karjääriteenuseid karjääritalitused või nõustamiskeskused.

Tartu ülikooli karjääritalitus pakub karjääri- ja ettevõtlusnõustamist, karjääri kavandamist ning ettevõtluse alustamist toetavaid koolitusi ja teabeseminare. Aset leiab ka mitmesuguseid sündmusi: ettevõtete esitluspäevad, karjäärikohvikud, üliõpilasi ja tööandjaid ühendavad karjääripäevad ning esmakursuslaste konverentsid. Karjääritalitus vahendab praktika- ja töövõimaluste infot ülikooli infokanalites ja kõrgkoole ühendavas Tudengiveebis.

Pakutavad karjääriteenused on kättesaadavad igale üliõpilasele, sealhulgas doktorantidele ning välisüliõpilastele. Lisaks eelnimetatule annavad ülikooli karjäärinõustajad nõu sisseastujatele ja viivad koostöös teaduskooliga läbi karjääriseminare gümnasistidele kooli- ja erialavaliku ning tuleviku tööturu teemadel.

Valdkondade karjääripäevad ja -messid ülikoolis ning üleülikooliline karjääripäev loob häid võimalusi praktika ja töö leidmiseks nii Eestis kui ka välismaal.

Tartu ülikooli karjäärikohvikute sari avardab osalejate teadlikkust karjäärivõimalustest. Olenemata sellest, millise eriala on kohviku külaline Tartu ülikoolis omandanud, aitab tema mitmekülgne karjäärilugu näha võimaluste mitmekesisust. Ülikooli vilistlased on innustanud kuulajaid avatusele, tegema seda, mis päriselt meeldib, julgustanud nihutama piire harjumuspärasest kaugemale ning tegutsema hirmudest hoolimata. Kogu elu hõlmavas individuaalses karjääriprotsessis ongi tähtis osa inimese eri rollidega seotud lugudel (narratiividel) ning tema enda avatusel ja vastutusel liikuda soovitud suunas.

Karjääriplaneerimine aitab näha kaugemat eesmärki, mõjutab teadlikkust ja motivatsiooni kasvu, mille tulemusel on lihtsam tööturule siirduda. Üliõpilasi on toetamas karjääri- ja ettevõtluse nõustajad, õppekorraldus- ja üliõpilasnõustajad ning psühholoogid. Toimiv tugisüsteem ning kättesaadav ja tõhus individuaalne nõustamine ülikoolis avardavad üliõpilaste valikuvõimalusi ning suurendavad nende teadlikkust.

2013. aastal maaülikooli lõpetajate seas läbi viidud uuringus osalenud kinnitasid enda motiveeritust suurendada karjääriplaneerimise teadlikkust endale meelepärase karjääri loomisel. Toonased lõpetajad tõid välja, et karjääriplaneerimine mõjutab nende arengut ja nad peavad seda väga vajalikuks. Teadmatust karjääriplaneerimise võimalustest ja vajalikkusest pidas enamik uuringus osalenuid meelepärase karjääri loomisel takistavaks teguriks.

Karjäär oma terviklikkuses hõlmab õpingute, vaba aja, töö, tervise ja isikliku elu kooskõla. Selle teadvustamine kergendab erialaste ning tuleviku kavandamisega seotud otsuste vastuvõtmist.

Teadlikkus olemasolevatest karjäärivõimalustest ja karjääri puudutavatest vajadustest põhineb inimese enda aktiivsusel ja annab tegutsemis­impulsi. Teadlikkus tähendab lisaks enese ja võimaluste tundmisele, info kogumisele ja haldamisele ka muutuste aktsepteerimist, enese pidevat arendamist ning tulevikku suunatud tegutsemist.

Karjääri- ja ettevõtlusnõustamise kohta Tartu ülikoolis saab lähemalt lugeda veebilehelt ut.ee/career.

Piia Mäesaar

Tartu ülikooli karjääritalituse juhataja

 —

Kas sul on oma plaan?

Kui vahetad töökohta, elukohta, lähed õppima, siis mis sellega kaasneb? Kas lähed vooluga kaasa ja vaatad, mis saab, või sul on oma plaan?

Esimene soovitus: vaata enda sisse

Kas ikka tead, milline inimene sa oled? Kui kõrgelt ennast hindad? Kuidas suhtled teistega? Kui palju oled valmis muutusteks?

Umbes pooltes olukordades tunnevad täiskasvanud end nii hästi, et teevad olulisi valikuid õigesti. Ülejäänud pooltel juhtudel jääb märkamata miski, mis kõrvalseisjale kindlasti silma hakkaks. Inimeses on peidus ressursse, milleni on võimalik jõuda teisega aru pidades.

Koolis õpetatakse enese isikuomadusi tundma ja karjääri planeerima järjest rohkem. Sellest on uskumatult palju abi inimese arengule ja oluliste valikute tegemisel – täisikka jõudes võiks selline tugi endiselt kättesaadav olla. Igapäevaelu elades inimesed tihti ei mõtle murrangulistele hetkedele. Kui aga töökoht kaob või tuleb elukohta vahetada, on vaja kiiresti otsustada ja tegutseda. Sellises olukorras on parem mitte jääda üksi – erapooletut nõu ja tekkinud mõtete sasipundart saab minna lahti harutama ka karjäärinõustaja juurde.

Eestis on alates sellest aastast kõigil võimalus saada tasuta nõu ja tuge tööelu planeerimisel ja muutuste kavandamisel. Tänaseni on lisaks töötutele seda võimalust karjäärinõustaja juures kasutanud juba 5000 töötavat või õppivat inimest. Peamiselt käiakse karjäärinõustaja juures töötamis- ja õppimisvõimalusi läbi arutamas ning isikuomadusi analüüsimas.

Teine soovitus: otsi infot töötamise ja ­õppimise kohta

Kas oskad töötamise ja õppimise kohta infot otsida? Kas see info on sinu jaoks piisav? Kas oskad oma valikute hinda arvutada rahas?

Inimesel on võimalik oma oskusi arendada, kuid omal käel ei pruugi ta üles leida parimaid enesetäiendamise võimalusi. Näiteks võivad kuskil toimuda kursused, mis annaksid uueks tööks või enesearenguks praktilisi oskusi, õpetaksid tööstressist jagu saama või suurendaksid rahulolu olemasoleva töökohaga. Võib tunduda üllatav, aga vajalikku töötamise ja õppimisega seotud infot ei pruugi inimene kuigi lihtsalt omal käel üles leida.

Statistikaameti andmetel kasutavad täiskasvanud arvutit kõige rohkem uudiste lugemiseks, pangateenuste ja e-posti kasutamiseks, teenuste-toodete kohta info saamiseks ja ostude sooritamiseks. Töötamise ja õppimisega seotud info leidmiseks kasutatakse arvutit tunduvalt vähem. Usaldusväärsed ja olulised karjäärialased infokeskkonnad on karjäärinõustajate igapäevane töövahend ning nad on valmis aitama iga inimest talle vajaliku info ülesleidmisel.

Kolmas soovitus: kujunda oma karjäär

Kuidas endale töökohta leida? Kuidas töökohta hoida? Kuidas jagada töö- ja eraelu? Mida teha, kui olukord ootamatult muutub?

Vahel jääb otsuste tegemiseks puudu oskusest leida üles enda positiivsed omadused, lähtuda töökohavali­kul enda huvidest, väärtustada elu jooksul õpitut ja leida moti­vat­siooni uute võimaluste vastu­võtmiseks. Mo­ti­vat­siooni leidmine karjääri­plaani koostamiseks ja selle täideviimiseks on karjäärinõustamises väga oluline samm.

Linnast maale või teise linna kolides ei saa oma vana töökohta kaasa võtta ning seetõttu tulevad inimesed karjäärinõustaja juurde uurima võimalusi, kuidas uue kodu lähedal uus töö leida või ettevõtlusega algust teha. Kui töökohas viiakse ellu muutusi, mis tekitab inimeses muret, on karjäärinõustajast abi, et edasised võimalused enda jaoks läbi kaaluda. Kui tõesti on sundseis ja koondamine tulemas, aitab nõustaja edasised sammud läbi mõelda, sest mida rutem tegutsema hakata, seda parem on enesetunne. Tööturult pikemalt eemal olnud emadel-isadel on nutikas juba lapsepuhkuse ajal oma edasise karjääri võimalused läbi arutada, et säiliks konkurentsivõime ja tööle naasmise ajaks oleksid ka mõned uued kursused läbitud. Kui inimesel on aga praegusest tööst väsimus peal, aitab karjäärinõustaja teda huvidest tulenevates võimalustes selgusele jõuda, kus tulemuseks võib olla nii ihaldatud ameti õppima asumine kui ka samas valdkonnas mõne teise töö tegemine.

Karjäärinõustajad annavad inimestele tasuta nõu, kuidas oma tööelu jätkata või muuta, ning seda vanusest olenemata. Küsimused, mida aktiivses tööeas inimesed karjäärinõustajatelt küsivad, ei tulene tingimata nende inimeste soovist teha elus kannapöördeid. Pigem soovitakse oma tööalased võimalused põhjalikult läbi kaaluda, leida uusi võimalusi, kus end teostada või proovile panna, ning leida töö- ja pereelu kohustuste tasakaal.

Karjäärinõustajad töötavad üle Eesti töötukassa büroodes ning võtavad vastu igas vanuses inimesi, sõltumata sellest, kas nad töötavad või mitte. Võimalik on osaleda individuaalses või grupinõustamises, kirjutada karjäärinõustajale kiri, millele nõustaja vastab kolme tööpäeva jooksul. Oktoobris alustame Skype-karjäärinõustamisega. Loe lähemalt www.minukarjäär.ee, sealt leiad nii karjäärinõustajate kontaktid kui ka e-kirja saatmise võimaluse ja grupinõustamise toimumisajad.

Karjäärinõustamine kõikidele (ka töötavatele inimestele) www.­minu­karjäär.ee.

Lana Randaru

töötukassa nõustamisteenuste teenusejuht


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!