Muuseumifestival „Avatud mänguväljad“

14. okt. 2015 Jelena Tšekulajeva muuseumidevahelise festivali “Avatud mänguväljad” korraldaja - Kommenteeri artiklit

Koolivaheajal 17.–25. oktoobrini on muuseumid avatud õppimiseks ja vaba aja veetmiseks.

ICOM-i definitsiooni järgi muuseum kogub, konserveerib, uurib, vahendab ja eksponeerib inimese ja tema elukeskkonnaga seotud materiaalset ja immateriaalset pärandit õppimise, hariduse ja elamuse saamise eesmärgil.

Seega on vaja lahti saada eelarvamustest, nagu oleks muuseumid haudvaiksed rangete reeglitega hämarad varakambrid. Ja suhtumine ongi muutunud. Me näeme tänapäeval muuseumides tihti neidsamu objekte, mida aastaid tagasi, kuid muutunud on keskkond ja eksponaatide vahendamise viis. Mineviku objekte eksponeeritakse kaasaegses kontekstis, mis arvestab vaataja läbielatud kogemusi ja tekitab isiklikke seoseid. Selline lähenemine kõnetab publikut rohkem kui kuiv etikett selle kõrval, olgugi, et seal võib olla põhjalikum info kirjas.

Õppimine muuseumis

Muuseumid korraldavad muuseumitunde ja need muutuvad ajaga aina populaarsemaks. Muuseumitunnid rõhutavad seoseid riikliku õppekavaga, pakuvad teemasid aineõpetajatele, lõimivad aineid ning loovad isegi keelekümblusprogramme. Näiteks selleks, et mõista maali tähendust kunstiajaloos, on vaja mitte ainult analüüsida kompositsiooni ja värvi lahendust, vaid osata seostada teose süžee ajaloolise tausta ja kunstniku elulooga, võib-olla ka geograafia, avastuste ja kirjandusega. Faktidele põhinevat ajalugu võib tutvustada isiksuste, sündmuste ja ühiskonna arengu kaudu igas valdkonnas, olgu see füüsika, keemia või bioloogia. Ainete õpiväljundeid võib leida igas heas muuseumitunnis, olgu see korraldatud Kadrioru kunstimuuseumis, tervishoiumuuseumis või hoopis teatri- ja muusikamuuseumis.

Oma Kumu hariduskeskuse töökogemusele toetudes pean parimateks muuseumitundideks neid, mis on ülesehitatud nii, et grupisiseselt toimuvad protsessid vajavad vaid muuseumipedagoogi suunamist, mitte sekkumist. Õpilased omandavad teadmisi omavahel suheldes ja arutades. Selleks on vaja kindlaid reegleid ning põhjalikult läbimõelduid ja selgelt sõnastatuid ülesandeid muuseumitunni eesmärgini jõudmiseks. Õppimine toimub sageli rühmatööna, mis lõpuks areneb rühmadevaheliseks aruteluks. Ka uues riiklikus õppekavas on märgitud, et oluline on kogu grupi koostöö, ühise keele kujunemine, üksteise toetamine ja innustamine ning koos õppimine. Õppimine eeldab kogemuse teadvustamist, mõtestamist, mitte lihtsalt meeldejätmist või ärategemist. Võib öelda, et muuseum on muutunud kaasaegseks ka õppimisele lähenemises.

Unustada ei tasu, et kogu selles üldharidust toetavas tegevuses mängib suurt rolli ka elamus. Miski, mis tõmbab kogu tähelepanu, tekitab huvi, paneb mõtlema ja diskuteerima, jääb meelde. Muuseum on üks neid väheseid kohti, kus saab elamusi ja teadmisi samal ajal.

Muuseum kui mänguväli

Muuseumide festival „Avatud mänguväljad”, mis toimub koolivaheajal 17. – 25. oktoobrini Tallinna ja Tartu muuseumides, on üks samm selles suunas, et muuta muuseum mingil määral ka puhkamise kohaks, tuua peresid muuseumidesse ning teha see külaskäik neile meeldejäävaks ja positiivseks elamuseks. Muuseumidel on mida näidata ning üht ja sama objekti saab taasavastada uue nurga alt. Festivali peateema „Heli lainel” lähtub muusika-aastast ning muuseumid avavad oma näitusi helide kaudu. Iga osalev muuseum on loonud juhendi, millega saab tutvuda festivali kodulehel ja mida saab kätte muuseumis kohapeal. Juhendid suunavad külastajaid mängude ja omavaheliste vestluste kaudu suhestuma ühe või teise teemaga. Peaaegu igas muuseumis saab ka n-ö käed külge panna: katsuda, hoida käes, proovida selga, mängida läbi jne.

Festivali ajal muutuvad muuseumid mänguväljadeks, kus saab julgelt tegutseda, avastada ja saada elamus kogu perega. Seejuures on mõeldud igas vanuses lastele, alates väikelastest gümnaasiuminoorteni välja. 16 osalevas muuseumis Tallinnas ja Tartus on juhendeid eri vanuses lastele  kokku 19. Allpool kirjeldan väikest osa muuseumite elamustest – kõike ei anna kirja panna, peab ise kogema.

Eesti Ajaloomuuseumi tallihoones saab proovida selga päris sõdurivarustust ja lahendada ristsõna kasutades audiogiidile salvestatud helisid. Tervishoiumuuseumis kuuleb vastuseid ebamugavatele küsimustele, ilma et peaks neid kõva häälega ütlema või kirjutama. Hiljuti uuendatud ekspositsioonis „Avameelselt sinu kehast” on ka muid väga põnevaid objekte nii käega katsumiseks ja enda testimiseks kui ka uudistamiseks ja kuulamiseks.

Vabaõhumuuseum on valmistanud ette maastikumängu unustatud helide avastamiseks. Igas talus võetakse teid vastu kui külalist ja lastakse ka majapidamist uudistada. Niguliste muuseumis saab kogeda väikese kiriku kella löömist. See on ka parim koht akustika testimiseks: selleks tuleb vaid käsi kokku lüüa ja lugeda sekundeid, kui pikalt plaks kiriku võlvide all kostab. Adamson-Ericu muuseumis saab lisaks kunstile avasta ajaloolise kodanikumaja erilisi helisid.

Koolieelikutele on suunatud otsimismäng Kadrioru kunstimuuseumis, kus kaunis Veenus otsustab bändi kokku panna ning vajab selleks laste abi; helide kuulamisele rajatud kujutlusvõimet ja tähelepanu arendav mäng NUKU muuseumis ning Tartu linnamuuseumi äraarvamis- ja nuputamismängud. Teatri- ja muusikamuuseum on loonud tegevuskaarte ka kõige pisematele, kuni 3-aastastele lastele.

Selleks, et muuseumid saaksid vastata ametlikule definitsioonile, on vaja rohkem külastajaid, kes huviga ja rõõmuga otsiksid uusi võimalusi aja veetmiseks, elamuste ja teadmiste saamiseks. Kutsun üles õpetajaid soovitama sellel koolivaheajal minna lastel perega muuseumisse! Noored, kes vanematega koos minekut eriti ei naudi, saavad muuseumidesse minna koos sõpradega. Uskuge tegemist on väärt elamusega, mida teistega jagada.

Lisainfot festivali kohta leiab Facebook’ist ja festivali kodulehelt http://avatudfestival.ee.

Avasta muuseume mängides!

Jelena Tšekulajeva

muuseumidevahelise festivali “Avatud mänguväljad” korraldaja


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!