MATEMAATIKA

Uued suunad aitavad õpetajakoolituses teooriat ja praktikat siduda

16. okt. 2015 Raili Allas, TÜ haridusteaduste nooremteadur; Äli Leijen, TÜ haridusteaduste instituudi juhataja - Kommenteeri artiklit

Oktoobris on Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis lõppemas kolmeaastane rahvusvahelise haardega elukestva õppe projekt ACTTEA. Euroopa Komisjoni rahastatud ja õpetajakoolituse tudengitele suunatud projekti eesmärk oli TÜ juhtimisel parandada tulevikuõpetajate ettevalmistust kooli tööle asumiseks uuendusliku lähenemise kaudu.

Juba pikka aega on nii Euroopas kui ka mujal maailmas juhitud tähelepanu, et praegused õpetajakoolituse programmid ei valmista algajaid õpetajaid tulevaseks tööks piisavalt hästi ette. Eelkõige räägitakse lõhest teooria ja praktika vahel, mistõttu on õpetajatel raske kasutada teoreetiliste õpingute käigus omandatud teadmisi igapäevatöös. See omakorda raskendab kooliellu sisseelamist ja õpetajaametis ette tulevate väljakutsetega hakkamasaamist. Nii loobub märkimisväärne osa algajatest õpetajatest stressi tõttu juba esimeste õpetamisaastate jooksul oma ametist. Et olukorda parandada, on kogu maailmas hakatud otsima võimalusi õpetajakoolituse kvaliteedi tõstmiseks.

Teooriat ja praktikat sidudes

2012. aasta novembris alustas Tartu ülikool koostöös Helsingi ülikooli, Turu ülikooli, Utrechti ülikooli ja Salamanca ülikooliga projekti ACTTEA, mille eesmärk on tõsta õpetajakoolituse kvaliteeti ja toetada seeläbi algajate õpetajate professionaalset arengut ning mitmekülgset ettevalmistust.

Et ületada lõhe teooria ja praktika vahel ning muuta tänane õpetajakoolitus enda ja teiste kogemuste mõtestamise kaudu tähendusrikkamaks, töötati projektis tudengitele välja kolm uudset praktilist tööriista: suunatud refleksiooni protseduur, videokeskkond ja käsiraamat.

Filmimine õpetajakoolitusse

ACTTEA üks olulisemaid tulemusi on praeguseks väljatöötatud suunatud refleksiooni protseduur, mille eesmärk on toetada õpetajaks õppijaid oma praktilistele kogemustele tuginevate teadmiste loomisel ja seostamisel teoreetiliste teadmistega.

Kuigi oma õpetamiskogemuste analüüsimine on ka praegu õpetajakoolituse keskne osa, tehakse seda enamasti lihtsalt tagasivaatavalt meenutades. Uurimused on aga näidanud, et seni kasutatud kirjeldavad reflek­siooniülesanded ei ole olnud väga tulemuslikud. Loodud suunatud refleksiooni protseduur on uuenduslik selle poolest, et refleksiooni toetamiseks ühendatakse oma tegevuse filmimine, suunavad küsimused ja kaaslase roll. Nimelt valivad üliõpilased esimese sammuna välja tunni või tegevuse, mida nad soovivad filmida. Seejärel valitakse videosalvestise põhjal välja kaks enda jaoks tähenduslikku olukorda, mille üle tudengid põhjalikult esmalt suulise ja seejärel kirjaliku refleksiooni käigus mõtisklevad.

Esimesed kogemused on head

Nii suulise kui ka kirjaliku refleksiooni etapis on abiks suunavad küsimused ning üliõpilased saavad ise valida, kas nad soovivad suulise refleksiooni läbi viia üksinda, koos kaasüliõpilase või praktikajuhendajaga.

Väljatöötatud protseduuri on oma õpetajakoolituse praktikal nüüdseks kasutanud kokku üle 300 üliõpilase Eestis, Soomes, Hollandis ja Hispaanias. Refleksioonide analüüsimine on näidanud, et uudne lähenemine aitab tõepoolest oma kogemustele tuginedes uusi teadmisi luua ning neid olemasolevate teoreetiliste teadmistega seostada. Lisaks on nii üliõpilaste, praktikajuhendajate kui ka õppejõudude tagasiside olnud kõikjal toetav ja positiivne. Eriti kõrgelt hinnatakse võimalust näha ennast kõrvaltvaatajana õpetaja rollis, väljavalitud olukorda korduvalt analüüsida ning saada kaaslaselt tuge.

Tõsielunäited õpetajakoolitusse

Lõppeva projekti teine suur panus on videokeskkonna loomine, toomaks õpetajakoolitusse enam tõsielulisi näiteid. Videokeskkonda on igast partnerülikoolist koondatud kümme videoklippi, mida saab kasutada illustreeriva materjalina teooria ja praktika seostamiseks eri ainekursustes.

Tegu on videoklippidega tähenduslikest olukordadest, mis üliõpilased suunatud refleksiooni protseduuri läbi tehes välja valisid. Iga klipi juurde on lisatud täpsustav informatsioon (nt vanusegrupp, õppeaine, lühike kirjeldus), mis aitab mõista üldist konteksti.

Kokku koondab videokeskkond 50 sellist videoklippi viiest Euroopa ülikoolist, mille laialdaseks kasutamiseks õpetajakoolituses on üliõpilastelt, koolidelt ja lapsevanematelt saadud luba. Kõik videod on varustatud subtiitritega, mis võimaldab illustreerivaid näiteid kasutada rahvusvaheliselt, tuues õpetajakoolitusse Euroopa dimensiooni. Videokeskkond plaanitakse partner­ülikoolides kasutusele võtta juba alanud õppeaasta jooksul.

Õpetajate professionaalse arengu toetamine

Kolmanda suurema väljundina antakse ACTTEA lõppedes välja õpetajatele ja koolijuhtidele suunatud mitmekülgne käsiraamat, mis toetab samuti tegevõpetajate refleksiooni ja praktilise teadmise loomist. Sinna on koondatud teoreetilised raamistikud, mida saab kasutada oma õpetamiskogemuse analüüsimiseks.

Käsiraamat sisaldab ka konkreetseid näiteid õpetamissituatsioonidest ja juhiseid, kuidas neid raamatus kirjeldatud teoreetiliste raamistike valguses tõlgendada. Käsiraamat ilmub juba oktoobris ning on kõikidele õpetamishuvilistele vabalt kättesaadav projekti kodulehelt acttea.ut.ee.

Peagi lõppev ACTTEA projekt on suurepärane näide hästi toimivast koostööst, kus kasutati palju tänapäeva infotehnoloogiaajastu võimalusi. Kuna partnerid asusid neljas Euroopa riigis ning oma valdkonnas tunnustatud teadlastena olid nende ajagraafikud väga tihedad, toimus suur osa tööst Skype’i vahendusel, mida täiendas tihe meilivahetus ja töö pilves ehk pilveteenuse vahendusel jagatud dokumentidega. Samuti toimus viis kohtumist – üks igas partnerülikoolis. Need olid võimalused, mil sai ühise meeskonnana intensiivselt töötada parajasti aktuaalsete küsimuste ja teemadega.

Analüüsida kõrvaltvaatajana

Tänapäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas on oluline, et iga õpetaja analüüsiks oma õpetamist ning mõtleks selle peale, kuivõrd ta suudab toetada iga lapse arengut ja kuidas seda veelgi tõhusamalt teha. Loodetavasti annavad selles projektis välja töötatud suunatud refleksiooni protseduur, videokeskkond ja käsiraamat uutele õpetajatele valmisoleku ennast ja oma õpetamist kõrvaltvaatajana analüüsida. Ühelt poolt aitab see projekt kujundada tulevikuõpetajates refleksiooni väärtustavat hoiakut, teiselt poolt annab aga ka konkreetsed juhised, kuidas seda õpetajana teha. Seega on meie soov, et paari aasta pärast on videoga toetatud refleksioon ning videonäidete kasutamine Eesti õpetajakoolituse tavapärane osa ning et sedasama suunatud refleksiooni protseduuri kasutataks Eesti koolides ja lasteaedades õpetaja professionaalse arengu toetamiseks.

Õpetaja või üliõpilane, kui tunned projekti tulemuste vastu rohkem huvi, võta ühendust Raili Allasega raili.allas@ut.ee või tutvu Eesti tulemustega tema magistritöös http://goo.gl/4tNQbs.

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon.

Raili Allas

TÜ haridusteaduste nooremteadur

Äli Leijen

TÜ haridusteaduste instituudi juhataja

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!