Õpetajate Leht

Võitjameeskonnad võivad teha loomade hääli!

16. okt. 2015 Kai Klandorf tervise arengu instituudi projektijuht - Kommenteeri artiklit

Tervise arengu instituut jätkab algklassi­õpetajatele käitumisoskuste mängu VEPA („Veel paremaks”) tutvustamist ja õpetamist.

VEPA metoodika loodi kuuekümnendatel aastatel USA-s ning selle ingliskeelne nimi on „Good Behavior Game”. Käitumisoskuste mäng loodi aitamaks õpetajal klassi kui tervikuga toime tulla, ilma et peaks igale korrarikkumisele individuaalselt reageerima. Praeguseks on VEPA metoodikat edasi arendatud, lapsesõbralikumaks muudetud ja selle pedagoogilise mõju hindamiseks läbi viidud teadusuuringuid. Uuringud on tõestanud selle efektiivsust ning VEPA-st on saanud kõrgelt tunnustatud ennetusprogramm.

Eestis rakendati eelmisel kooliaastal VEPA käitumismängu metoodikat 20 kooli esimeses klassis. Mängu metoodikat tutvustame järgneva viie aasta jooksul veel vähemalt 200 algklassiõpetajale kõikjal Eestis. Programmi laienemist Eestis toetavad siseministeerium ja Euroopa Liidu sotsiaalfond. Programmi kohta saab rohkem infot terviseinfo portaali rubriigist „Tervise edendamine koolis”.

Ent mis VEPA-t iseloomustab?

Meie unistuste klass

VEPA klassis algab kõik visioonist. Kui klass loob ühiselt ideaalse klassi visiooni, on lapsed altid seda järgima. Õpilased pakuvad visioonis välja seda, mis neile meeldib. Senine kogemus näitab, et peaaegu kõigile lastele meeldib näha oma klassis rõõmu, kuulda naeru, vaikust õppimiseks, teha sõpradele rohkem pai, tunda sõprust jne. Õpilased aga ei taha oma klassis näha narrimist, mossitamist, nuttu, teistelt asjade võtmist, nende peitmist või lõhkumist, ammugi mitte sülitamist jms. Mittesoovitud käitumine on spleem. See on väljamõeldud sõna, mis ei sildista ega halvusta ja on naljakas ütelda. Visioonid klassides erinevad, kuid peegeldavad laste unistuste klassi.

Üheskoos on parem

Enam kui pool eelmisel aastal VEPA programmi rakendanud õpetajatest tõi VEPA ühe kasutegurina välja, et õpilased teevad varasemast rohkem koostööd ja märkavad ise üksteise juures nii head kui ka halba käitumist. Koostööharjumused tulevad aga koostöö harjutamisest. Näiteks igapäevane meeskonnapõhiste mängude mängimine tavapärase õppetöö raames, kus õpilased pingutavad ühise eesmärgi nimel ja püüavad hoiduda ebasobivast käitumisest. Meeskonnapõhine metoodika sobib rakendamiseks ka haridusliku erivajadusega õpilastega. VEPA käitumismängus paigutatakse õpilasi eri aegadel eri meeskondadesse, et lapsed harjuksid koostööd tegema ka nende kaaslastega, kellega muidu suhtlevad vähem.

VEPA metoodika aitab õpilastel paremini õppimisele keskenduda. Näiteks ei tee õpetaja rahutuks muutunud klassis märkusi üksikutele õpilastele individuaalselt, vaid lausub: „Aknapoolne rida, märkasin spleemi!” Korda rikkunud õpilane saab kohe aru, et märkus oli temale suunatud, kuid teised ei saa teada, kes korda rikkus, ja saavad rahulikult tööd jätkata. Lisaks ei jää korda rikkunud õpilasele paha lapse tunnet.

Tublimad rühmad saavad preemiat. VEPA metoodikat rakendaval õpetajal on preemiaks tagavaraks lai valik ebaharilikke mängulisi tegevusi ehk memme vigureid. Näiteks loomade häälte matkimine, õhupalli põrkamine lapselt lapsele, pastakatega trummi mängimine, põrandal istudes õppimine, üksteise järel klassis rongina ringi liikumine, luba kogu rühmaga natuke aega tahvlit sodida jms. Algklassilastele meeldivad sellised preemiad väga.

Stopper, suupill, vigur

Üks VEPA element on stopper, sest selle kasutamine aitab parandada keskendumisvõimet. Õpetaja ütleb õpilastele, et nüüd täidame kolm minutit töövihikut, ja paneb stopperi käima. Õpilased hakkavad kohe tööle, sest teavad, et ülesandeks antud aeg on piiratud, ning soovivad töö õigeks ajaks valmis saada. Kui aeg saab täis, premeerib õpetaja kõige vähem spleeminud rühma ehk lubab neil natuke vigurit teha. Vigurdamise lõpetab suupilliheli, mis annab märku, et tuleb uuesti õppimisele keskenduda.

Ajapikku saab kolmeminutilisest keskendumisest neli, siis viis minutit, kuni ka 15 minutit kaasa töötamist pole õpilasele enam raske. Arendades samm-sammult õpilaste võimet enda käitumist jälgida, suudab õpetaja õpilaste rahutuks muutumist ennetada ja vähendada. Selleks on õpetajal abiks töövahendid ja metoodika, mis kokku moodustavadki VEPA mängu.

Kõik väärivad kiitust

VEPA metoodikas on olulisel kohal üksteisele kiidude kirjutamine, positiivse märkamine ja tunnustamine. See kõik pole ainult õpetaja ülesanne, kiidusid kirjutab VEPA klassis nii õpetaja õpilasele, õpilane õpetajale kui ka õpilased omavahel. Näiteks jagatakse õpilased igal hommikul paaridesse ja palutakse paarilist päeva jooksul jälgida, et talle päeva lõpus üks kiidu kirjutada. Kiidude kirjutamise harjumus suunab õpilasi märkama ja otsima üksteises head ja kiiduväärset.

Nimepulgad

Uuringud näitavad, et õpetajal on soodumus küsida ühtesid ja samu lapsi, mistõttu võib ülejäänud laste huvi tunni ja õppimise vastu väheneda. VEPA käitumismängus on õpilaste nimed kirjutatud nimepulkadele. Õpetaja valib juhusliku nimepulga ja loeb sellelt, kes järgmisena vastab. Nii peavad kõik pidevalt vastamiseks valmis olema ja kaasa töötama. Kedagi ei jäeta unarusse ja nii väheneb ka tõenäosus teistest maha jääda.

Eksimine on inimlik

VEPA mängus on võitjaid palju. Näiteks loetakse võitjaks iga meeskond, kes saab määratud aja jooksul alla nelja spleemi (mittesoovitud käitumine). Kui mõnel rühmal on neli või rohkem spleemi, siis enne mängu mängimise aega ei pikendata, kui kõik meeskonnad saavad alla nelja spleemi ehk võidavad.

Üks kuni kolm spleemi on lubatud, sest väikesed eksimused on inimlikud. Eesmärk on jõuda arusaamani, et me kõik spleemime, kaasa arvatud õpetajad.

Käitumisoskuste mängu VEPA või selle elemente saab õpetaja kasutada kõikides tundides, vahetundides, klassiekskursioonil või mujal. Näiteks möödunud aastal olid VEPA elemendid ja suupill mitme õpetaja asendamatu töövahend lisaks tundidele ka klassiekskursioonil, liumäel ja sööklas.

Mida ütlevad uuringud?

Uuringud näitavad, et pea pooled Eesti 11-aastastest lastest kogevad tihti kiusamist, neist viiendik koguni mitu korda kuus. Eelmise kooliaasta jooksul läbi viidud VEPA pilootprojekti tulemused näitasid aga selgelt, et see metoodika vähendas soovimatut käitumist tunnis pea poole võrra. Kasvas nende õpilaste hulk, kes jagasid meeleldi oma asju teistega, olid abivalmid ja aitasid vabatahtlikult teisi. Lisaks vähenes nende õpilaste hulk, kes tahtsid omaette olla ja kellel polnud ühtegi sõpra. VEPA klassides jäi vähemaks ka neid õpilasi, kelle tähelepanu kergesti hajub.

USA-s tehtud uuringud on näidanud, et käitumismängu VEPA metoodika vähendab võrreldes kontrollgrupiga hariduslike erivajadustega õpilaste hulka, ja seda koguni 20−30%. VEPA suurendab 21% nende õpilaste hulka, kes omandavad keskhariduse. Ka Kanadas on esmased hindamistulemused olnud paljutõotavad.

VEPA puhul kehtib rahvatarkus „Lihtsuses peitub võlu”. Mees­kondadena tegutsemine ning kiiduväärse märkamine ja esile tõstmine on ju väga lihtsad töövõtted. Kui neid lihtsaid asju aga järjekindlalt kasutada, kasvavad üles terved lapsed, kellel on positiivne enesehinnang ning kes oskavad iseenesega toime tulla ja suhteid luua.

Kai Klandorf

tervise arengu instituudi projektijuht


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!