KULTUUR

Kas õpetajate professionaalne areng saab toimuda e-toel?

6. nov. 2015 Piret Luik Tartu ülikooli haridustehnoloogia dotsent - Kommenteeri artiklit

Suhtlusest väliskolleegidega on jäänud kõlama, et Eesti ja välisriikide hariduse probleemid on sarnased: õpetajate töö iseloomust tulenevalt on neil raske koolitustel osaleda; õpetajate õpilasuuri­muste kavandamise ja teostamise oskused pole sageli vajalikul tasemel; üha enam peab õpetaja tulema toime mitmekultuurilises klassiruumis, samal ajal kui tal puuduvad selleks praktilised kogemused.

Katuslahendus: e-kursused

Nende probleemide leevendamiseks on üks katuslahendus, nagu on tõdetud ka väliskonverentsidel – e-kursused. E-kursuste suur eelis on kättesaadavus – eri riikide õpetajad ja õpetajakoolituse üliõpilased saavad osaleda endale sobival ajal ja kohas, omandades samas uurimismetoodikaga seotud oskusi jpm.

Hariduse vallas on e-kursusi juba loodud. Näiteks pakub European Schoolnet Academy MOOC-e ehk kõigile avatud tasuta veebikursusi. Ent MOOC-ide miinus on, et need on suunatud väga suurtele massidele. Sageli jäävad osalejad anonüümseks ning tagasisidet napib. Vähe on kursusi, mida ülikoolid pakuksid õpetajakoolitusele mõeldes, mis hõlmaks ka osalejate suhtlemist ja kogemuste jagamist.

Suund personaalsematele kursustele

Tartu ülikooli haridusteaduste instituut koostöös partneritega kuuest Euroopa ülikoolist kutsus personaalsemate e-kursuste loomiseks 2013. aastal ellu Lifelong Learningi projekti „Social Networks in Teacher Education” (SoNetTE), mida võib eesti keelde tõlkida kui „Sotsiaalvõrgustikud õpetajahariduses”. Projekti juhib Gröningeni ülikool Hollandist.

Partneritering on praeguseks loonud 18 täielikult veebipõhist kur­sust platvormidel, nagu moodle, edX, Google Sites ja Wikispaces. E-kursused katavad mitmesuguseid teemasid, mis toetavad õpetajakoolituse üliõpilaste ja õpetajate arengut näiteks keemias, matemaatikas, võõrkeeltes, ajaloos, pedagoogikas, psühholoogias, haridustehnoloogias, meedias. Tartu ülikool on loonud neli kursust, millest kolm haridustehnoloogia kursust on valminud koostöös Ida-Soome ülikooliga.

Koolitustel on lisaks üheksale projektipartnerile Eestist, Soomest, Hollandist, Ungarist, Tšehhist, Saksa­maalt, Itaaliast, Prantsusmaalt ja Por­tu­galist osalenud õpetajaid ja üli­­­­õpilasi ka Venemaalt, Sloveeniast, Serbiast ning isegi Jaapanist. See näitab, kui mitmekülgseks ja laiahaardeliseks saab ühe koolituse teha.

Kultuuride erinevusest

Õppijate tagasiside põhjal on kõik kursused väga hästi vastu võetud. Kõige suurema plussina on välja toodud kursuse personaalsus – osaleda saab maksimaalselt 60 inimest, mis võimaldab aktiivset suhtlust rahvusvaheliste kaasõppijatega. See omab suurt lisaväärtust.

Nagu üks osaleja Tšehhist tagasi­sideks kirjutas: „Ideid oma igapäevase õppetöö muutmiseks sain nii kursuse materjalidest kui ka kaasõppijatelt. Väga huvitav oli saada infot mitte andmebaasidest, vaid kuulda päris õpetajatelt, mis toimub IKT integreerimisel Euroopa teistes riikides. Kui veel ise andmeid kogusime ning neid analüüsisime, oli see küll ajamahukas, kuid tulemus oli seda väärt.”

Kuna e-koolitustel kohtuvad mitmed kultuurid, peegeldus probleemina õpetajate ja kaasõppijate erinev õppimiskultuur ning tähtaegadest kinnipidamine. Need võimalikud probleemid tuleb meeskonnas kohe e-kursuse alguses konkreetselt läbi rääkida.

Tagasiside viib uuendusteni

Lisaks ankeetküsitlustest ja intervjuudest saadud tagasisidele saadakse projekti raames kaks korda aastas ka kokku. Jagatakse kogemusi, analüüsitakse tehtut ning õpitakse üksteiselt. Kohtumistel on välja toodud, et veebikursustel jääb inimene arvuti taga vähem tajutavaks kui päriselt kohtudes. Osal kursustel prooviti selle lahendamiseks veebikohtumist, kuid kõigil polnud vajalikku tehnikat (veebikaamera, mikrofon), ja isegi kui oli, ei olnud tehnika heli ja pildi edastus sageli kvaliteetne.

Soome partner katsetas ühel oma kursusel osalejate tabelit. Tabeli tarbeks jagas iga osaleja enda kohta lisaks kursusega seotud infole – miks osaletakse, varasem kogemus seoses teemaga jms – ka personaalsemat infot, näiteks huvialad või kolm iseloomuomadust, ning enda pilti. Analoogne tabel on kasutusel nüüd pea kõikidel kursustel ja üksteisega saab paremini suhestuda.

Valmib käsiraamat

Oktoobri keskel toimus taoline kohtumine ka Tartu ülikoolis. Arutasime rahvusvaheliste õpperühmade juhtimisest saadud kogemusi, vaatasime, millised on vahendite plussid ja miinused, ning analüüsisime õppijate tagasisidet. Valmivas käsiraamatus on juhtnöörid, kuidas koostada ja läbi viia rahvusvahelisele õpetajate rühmale suunatud veebipõhiseid kursusi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!