OPL MANG

Mitmekultuuriline Eesti kool

27. nov. 2015 Irene Käosaar HTM-i üldharidusosakonna juhataja - Kommenteeri artiklit

Viimastel kuudel on seoses Euroopas toimuvate sündmustega hakatud ka Eestis rohkem rääkima eri emakeele ja kultuuritaustaga inimestest. Nende sulandumisest ühiskonda ja ka sellest, kuidas on võimalik õpetada eri rahvusest ja keeletaustaga lapsi ühes klassiruumis.

On-on … ütlen kohe algatuseks, et see küsimus oleks paigas.

Eestis õpib sellel õppeaastal eesti õppekeelega põhikoolides ligi kuus tuhat eesti keelest erineva emakeelega õpilast, neist enamik on vene keele- ja kultuuritaustaga ehk siis meie oma Eesti lapsed, kelle kodus räägitakse lihtsalt vene keelt.

Lapsi, kes on meie koolides õppima asunud vähem kui kolm aastat tagasi, nimetame haridussüsteemis uusimmigranti-deks ja neid on meil sellel õppeaastal 400, nende seas ka eesti päritolu lapsed, kes on sündinud väljaspool Eestit või olnud Eestist enam kui kolm aastat eemal. Rahvusvahelise kaitse saajaid ja taotlejaid on meie koolides sel õppeaastal 18. Vene õppekeelega põhikoolides õpib kokku 27 340 õpilast, neist 5492 keelekümblusprogrammis.

Uus õpikäsitus

Oleme väike riik, meil ei ole ei maavarasid ega muid suuri rikkusi – meie peamine väärtus on inimene ja meie kohus on tagada kõigile lastele hea haridus. Meie peamised lähtekohad tulenevad EV põhiseadusest, mille § 37 ütleb: igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust, ja laste õiguste konventsioonist: igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

Muutunud õpikäsitus on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 esimene strateegiline eesmärk. Õpikäsitus (ehk arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, osapoolte rollist jm) peab muutuma, et haridus vastaks tänapäeva ühiskonna probleemidele ja vajadustele.

Tänapäeval ei piisa enam faktiteadmistest ja spetsiifilistest aineoskustest, aina enam kerkib esile vajadus arendada õppija üldoskusi, nagu kriitiline mõtlemine, informatsiooni usaldusväärsuse hindamine, digivõimaluste rakendamine elus ette tulevate probleemide lahendamiseks, suurem koostööoskus, paindlikkus jne. Üks peamisi märksõnu, mis nüüdisaegset (uut) õpikäsitust iseloomustab, on iga õppija individuaalse ja sotsiaalse arengu toetamine.

Eesti suurim kogukond eestlaste kõrval on vene keelt rääkiv kogukond. Vene õppekeelega koolis õpib ligi viiendik meie koolikohustuse eas lastest. Üks õppekava, ühed eesmärgid, üks tee – vahe vaid õppekeeles.

Keelelisest ja kultuurilisest vaatenurgast vaadates on siin üks olulisimaid väljakutseid eesti keele omandamise tõhustamine ning õpikeskkonna tagamine selliselt, et kõik meie lapsed oleksid ühtses Eesti kultuuriruumis. See ei tähenda sugugi, et kõik peaksid ühtemoodi arvama, aga arusaamine ümbritsevast ning ühtsetest euroopalikest kultuuriväärtustest lähtumine võiks olla iseenesest mõistetav. Järjest enam õpitakse vene õppekeelega põhikoolis aineid eesti keeles, valides esialgu ained, kus keele roll on väiksem (kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus), ning minnes edasi keelemahukamate aineteni.

Üks ennast igati õigustanud ning Eesti hariduse edulooks saanud metoodika on keelekümblus, mida rakendatakse sel õppeaastal juba rohkem kui pooltes Eesti vene õppekeelega koolides ja lasteaedades. Tasapisi hakkab metoodika jõudma ka eesti õppekeelega koolidesse, kus avatakse klasse vene kodukeelega noortele.

Sel aastal alustasid programmi raames ka esimesed lasteaiarühmad, kus tegutsevad koos vene ja eesti kodukeelega lapsed ning pool päeva tegutsetakse eesti, teine pool vene keeles. Juba valmistatakse mitmes koolis ette programmi laienemist põhikoolidesse. Järjest enam on lapsevanemaid, kes peavad oma lapsele parimaks just sellist kahesuunalist keelekümblust.

Metoodika alustala on lähtumine õppijast, tema taustateadmistest ja motivatsioonist, eripärast ja huvidest. Sedaviisi luuakse õpikeskkond, kus laps tahab rääkida ega karda teha vigu – on ju vigu tegemata võimatu keelt õppida.

Pilt mitmekesistub

Keelekümblusmetoodika (ehk lõimitud aine- ja keeleõpe, lühendatult LAK-õpe) on metoodika, mis aitab õpetajal luua töist ja kõigile õpilastele arengut pakkuvat õppimisvõimalust eestikeelses klassiruumis, kus on mitme emakeelega lapsi. Sageli toimub just sellistes klassiruumides tegelik õppimine, sest õpetaja ei saa kunagi kindel olla, et kõik tema õpilased kõigest ühes tempos aru saavad, ning seetõttu kontrollib pidevalt, et kõik lapsed „kaasas” oleksid, samal ajal kui n-ö tavaklassis võib ühtne emakeel tekitada kunstliku müüri õpetaja ja õpilase vahel, sest õpetaja ju teab, et lapsed saavad aru – aga kas ikka saavad ja millest täpselt, seda õpetaja sageli ei kontrolli.

Eesti õppekeelega koolides õpib järjest enam eesti keelest erineva emakeelega õpilasi. Osa neist tuleb kooli juba üsna hea või lausa väga hea eesti keele oskusega, aga on ka neid, kes vajavad esialgu keelelist tuge.

Esimene samm sellise lapse kooli saabumisel on vestlus lapsevanemaga – oluline on lapse terviklik areng ja siin on esmatähtis kooli ja kodu koostöö. Lapsevanem peab teadma, mis on ja mis ei ole tema ülesanne. Kuidas ta saab oma last toetada ning mille võib jätta kooli hooleks. Laps vajab individuaalset õppekava ja selles esialgu intensiivset eesti keele õpet.

Võimalikult kiiresti asub laps õppima koos teiste lastega: esialgu tundides, kus keeleline baas on väiksem – kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus vms. Mida varem, seda parem tuleks laps suunata täies mahus koos eakaaslastega õppima. Sotsialiseerumine aitab kiirendada nii keele omandamist kui kultuuritaustaga kohandumist.

Kõikide nende mudelite juures on üks väljakutseid pakkuda lastele tegelikku ja ehedat eestikeelset kultuuri- ja keelekeskkonda. Kooli ja noorsootegevuse, huvihariduse, muuseumiõppe ja teiste kooli toetavate tegevuste tähtsust ei ole võimalik alahinnata – nagu öeldud, laps on tervik ning tema arengut toetades peame pidama silmas nii vaimset, emotsionaalset kui ka füüsilist arengut.

On hea meel, et meie koolid on muutumas aina mitmekesisemaks. Paljud koolid on leidnud oma näo ning saanud tõeliseks kogukonna hingeks. Vahel on just esimesel pilgul lahendamatud väljakutsed need, mis aitavad leida oma näo ja enesekindluse.

Rõõmustav on koolide valmisolek üksteiselt õppida ja oma kogemusi jagada, just see on üks parimaid võimalusi õppida ja oma kooli arengut kujundada. Koolid, kellel on juba kogemus teisest kultuuriruumist tulevate õpilastega, on rõõmustanud, et selles vallas saab rääkida vaid edulugudest – just need lapsed on sundinud koole tulema välja oma mugavustsoonist ning tegema julgeid otsuseid, mis ajapikku on osutunud edutoovateks. Rõõmustame siis üksteise edu üle ning toetame üksteist väljakutsetes – meie ikka ise oma ilu tegijad!

Irene Käosaar


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!