Topeltkeelekümblus – kolmkeelsuse võti!

27. nov. 2015 Peeter Mehisto külalisuurija University College Londoni haridusinstituudis - Kommenteeri artiklit

Paljudes Eesti venekeelsetes koolides pakutakse õpilastele keelekümblust, mille käigus õpitakse osa aineid eesti ning osa vene keeles. On aga ka riike, kus pakutakse õpilastele topeltkeelekümblust.

Topeltkeelekümbluse programmides õpitakse osa aineid esimeses ehk emakeeles, osa teises ning ülejäänud kolmandas keeles, aidates seeläbi õpilastel omandada kolm keelt kõrgel tasemel. Üldiselt võib öelda, et topeltkeelekümblus ei too kaasa võrdväärset, emakeelega sarnast taset kõigis kolmes keeles. Programmi tulemusena õpilased räägivad, loevad ja kirjutavad emakeeles sama hästi või veidi paremini kui õpilased, kes on osalenud puhtalt emakeelses programmis. Nad suudavad rääkida, lugeda ja kirjutada teises ja kolmandas keeles piisavalt hästi, et arendada keeleoskust iseseisvalt, õppida edasi ükskõik millises nendest kolmest keelest ning siseneda tööturule, mis eeldab nende keelte valdamist.

Topeltkeelekümblust või kolmkeelset haridust rakendatakse Kasahsta­nis, Luksemburgis, Euroopa koolides, Itaalias Val d’Aosta regioonis, Baskimaal ning Kanadas Montreali juudi kogukonnakoolides.

Osa nendest programmidest kirjeldatakse Cambridge’i ülikooli kirjastuse hiljuti avaldatud raamatus „Building Bilingual Education System: Forces, Mechanisms and Counterweights” (eesti keelde tõlgituna „Kakskeelse haridussüsteemi rajamine: Energia, mehhanismid ja tasakaal”, osaliselt kirjutanud ja toimetanud Eesti keelekümbluse üks rajajatest Peeter Mehisto). Raamatus on kirjeldatud edukate kaks- ja kolmkeelsete haridusprogrammide rakendamiseks vajalikke investeeringuid ning lahatakse nende programmide rakendamise keerukust nii administratiivsest, seadusandlikust, poliitilisest, ühiskondlikust kui ka institutsionaalsest vaatevinklist.

Teiste näidete seas on raamatus juttu Eesti keelekümblusprogrammi loomisest. Eesti keelekümblusprogramm sai teoks tänu sidusrühmade kaasamisele, mille käigus õpetajad, koolijuhid, omavalitsuste ja riigi haridusametnikud ja teadlased ning teised teemaga seotud kodanikud otsisid lahendusi, mis aitaksid vene noortel Eesti ühiskonnas toimetulekuks vajalikku keeleoskust saavutada. Eesmärk oli rakendada eesti keele õpet viisil, mis võimaldaks õpilastel arendada ka oskusi oma ema- ehk vene keeles.

Juhinduti olukorrast, kus vene keelt kõnelevad noored ei osanud piisavalt eesti keelt, et pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkata õpinguid eesti keeles ja/või siseneda võrdväärselt eesti keelt rääkijatega Eesti tööjõuturule.

Eesti keelekümblusprogrammi väljatöötajad uurisid mujal maailmas rakendatud keelekümblusprogramme ja otsustasid luua kõigepealt varase ning seejärel hilise keelekümblusprogrammi. Siinsete keelekümblusprogrammide väljatöötamist toetasid Eesti, Kanada, Soome, Euroopa Liit, vähemal määral ka Holland ja Ameerika Ühendriigid.

Tuntud Kanada teadlase Fred Genesee hinnangul on Eesti keelekümblusprogramm omataoliste seas üks süstematiseeritumalt välja töötatud programme. Need, kes on selle välja töötanud, nõustavad nüüd sarnaste programmide väljatöötajaid mujal maailmas.

„Building Bilingual Education System: Forces, Mechanisms and Counterweights” kirjeldab üksikasjalikult ka uuenduslikku kolmkeelset haridust (topeltkeelekümblust), mida rakendatakse Kasahstanis. Keerulise ajaloo tõttu moodustasid kasahhid 1959. aastaks kõigest 30 protsenti oma maa elanikkonnast (rahvaarv on seal tänaseks ligi 18 miljonit). Maa iseseisvumise järel aastal 1991 lahkus mitme aasta vältel sealt suur hulk mittekasahhe ja ligi miljon etnilist kasahhi naasis kodumaale. Praegu on kasahhide iive kaks korda kõrgem kui vene päritolu elanikel ning kasahhid moodustavad juba peaaegu 65 protsenti elanikkonnast.

Osal kasahhidest pole aga kasahhi keel esimene ehk kõige tugevam keel. Kasahhi keele kui kõige tugevama keele valdajad on ülekaalus maa lõuna- ja lääneosas, põhjapoolsetel aladel domineerib aga vene keel. Põhjapiirkonna kasahhidest kasutab suur osa põhikeelena vene keelt, seda nii suhtlemisel, tööl kui ka meediat tarbides. Riik on investeerinud märkimisväärseid summasid kasahhikeelse keskkonna loomiseks meedias, kunstis ja töökohtadel. Lõviosa kasahhe omandab nüüd põhi- ja keskhariduse kasahhi keeles, kuid etnilised venelased eeldavad eelkõige venekeelset haridust. Kõrgkoolides omandab vähem kui 60 protsenti kõikidest tudengitest haridust peamiselt kasahhi keeles.

2008. aastal alustas Kasahstani president matemaatika- ja reaalkallakuga kolmkeelse koolivõrgustiku loomist. Topeltkeelekümblus hõlmab kasahhi, vene ja inglise keelt ning 2015. aastaks tegutses üle Kasahstani 20 sellel eesmärgil rajatud Nazarbajevi intellektuaalkooli (Intellectual Schools), mis alluvad Nazarbajevi intellektuaalkoolide keskusele (Autonomous Educational Organisation Nazarbayev Intellectual Schools − AEO NIS). AEO NIS peab enda koolide kogemusest lähtudes veel vedama kogu koolisüsteemi reformi. Haridusreformi üks eesmärk on tulevikus pakkuda riigi kõikidele õpilastele kolmkeelset haridust.

AEO NIS on töötanud välja oma õppekavad, hindamiskriteeriumid ja -süsteemid, õppevara, poliitika, koolitusprogrammid, määranud õppekavavälised tegevused ja sõiduvahendid, et õpilastel oleks kontakt sihtkeelte kõnelejatega. Organisatsioon teeb tihedat koostööd välismaa tuntud ülikoolidega, mille hulgas on Cambridge’i ülikool, Johns Hopkinsi ülikooli, Pennsylvania ülikool ja University College Londoni haridusinstituut.

Kaks intellektuaalkooli pakub varast keelekümblust vene keelt emakeelena kõnelevatele õpilastele. Vastu võetakse programmi põhimõttel kes ees, see mees. Ülejäänud koolide programm hõlmab 7.−12. klassi õpilasi. Programmiga liitumiseks tuleb õpilastel ja õpetajatel läbida tihe konkurss. Mitme õppeaine omandamisel kasutatakse teist keelt – vene või kasahhi. Esialgu õpetatakse inglise keelt eelkõige õppeainena. 7.−9. klassini õpetavad osa õppeaineid kaks õpetajat korraga (üks kasahhi- või venekeelne, teine ingliskeelne) eesmärgiga aidata õpilastel hiljem minna üle ainete õppimisele inglise keeles. 11.−12. klassis õpetatakse enamikku aineid (näiteks füüsika, keemia, bioloogia, majandusõpetus) inglise keeles, sageli on õpetajaks inglise keelt emakeelena rääkiv inimene. Välisõpetajate laialdane palkamine on mõeldud asendama tühimikku, mis kestab seni, kuni kohalikud õpetajad saavutavad vajaliku keeletaseme. Vastukaaluks inglise keele intensiivsele kasutamisele 11.−12. klassis võimaldatakse kasahhi ja vene keele kaalutletud, st piiratud kasutamist inglise keeles õpetatavates tundides.

Kolme keelt kasutatakse õppekavavälises tegevuses ning matemaatika- ja teaduslaagrites. Iga kooli arengukava kirjeldab, kuidas tagatakse kasahhi- ja venekeelse terminoloogia õppimine nendes ainetes, mida õpetatakse inglise keeles. Kasahhi ja vene päritolu segarühmad viivad läbi ka uuringuid.

Koolide lõpetajad valdavad kolme keelt kõrgel tasemel. Olgugi et kõiki õpilasi hinnatakse koolilõpu eksamite kaudu, pole sõltumatud teadlased õpitulemusi senimaani uurinud. See on siiski kavas.

Hoolimata asjaolust, et Kasahstani topeltkeelekümblusprogramm keskendub praegu „andekatele” noortele, kavatseb sealne valitsus laiendada kolmkeelset haridust samm-sammult kõikidele koolidele.

Raamatus „Building Bilingual Education System: Forces, Mecha­nisms and Counterweights” on juttu ka kolmkeelsetest õppeprogrammidest ja topeltkeelekümblusest, mis teenivad õpilasi eri ühiskonnakihtidest. Teisisõnu, kolmkeelsetest programmidest on tuua palju näiteid, kus programm on osutunud edukaks nii keskmiste kui ka „andekate” õpilaste puhul.

Kõne all olev raamat on suuresti inspireeritud Eesti keelekümblusprogrammist ja tugineb paljuski selle väljatöötamise kogemusele, käsitledes ühtekokku 17 riigi kogemusi.

Peeter Mehisto


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!