Milleks meile kodutöö?

4. dets. 2015 - 3 kommentaari
Kati Aus

Kati Aus

GRETE ARRO

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi ning kasvatusteaduste instituudi teadur

KATI AUS

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse õpetaja-hariduse projektijuht, loodus- ja terviseteaduste instituudi teadur

Õppimist võib mõtestada mitut moodi − keskenduda seoste loomisele teadmiste vahel, uute teadmiste lisamisele olemasolevasse struktuuri, olemasolevate teadmiste muutmisele uue info valguses ning võimalusele õpilastel endal vastuseid leida ja materjali omaks võtta.

Õppida saab ka mehaanilisemalt, keskendudes kordamisele ja harjutamisele, ainete ärategemisele ja materjali läbivõtmisele, millega tingimata ei looda seoseid ega avastata uut. Teadmised peaksid sel juhul justkui õpetajalt või materjalilt õppijale üle kanduma. Nii on koduse töö ning selle eesmärkide sõnastamine lihtsam.

Seega võiks üks mõõde, mille alusel kodutöödele omistatud eesmärke hinnata, olla sügavam kui pealispindne infotöötlus.

Teine kodutöö eesmärkides kajastuv mõõde võiks olla seotud õppija isikliku motivatsiooni toetamisega – kas kodutööd on antud lootusega tekitada õppijates motivatsiooni huvi, põnevuse ja uudsuse kaudu või siis aidata õpilasel mõista, miks ta peaks pingutama ka ebahuvitavat ülesannet lahendades.

Alternatiivina saab kodune töö toetuda väliselt kontrollitud motivatsioonile – sest on kästud, vanemad kurvastaksid või tõmmataks õppimata jättes endale suurem häda kaela. Võiks oletada, et õpetaja arusaam kodutöö efektiivsetest eesmärkidest hõlmab ka õppija isikliku motivatsiooni toetamist.

Kolmandaks mõõtmeks kodutööde eesmärgistamises võib pidada saavutust – õppides pigem selleks, et saada milleski paremaks, targemaks, osavamaks, või siis pigem seepärast, et saada häid hindeid, läbida aine või vältida häbi või läbikukkumist. Meisterlikkusele keskendunud õpilased kalduvad rohkem pingutama, kasutama paremaid õpistrateegiaid ning ka nende oskus ennast juhtida on parem.

Õpetajal on kodutööd andes võimalus toetada just meisterlikkuse saavutamisele suunatud eesmärke – aidata kaasa mõistmisele, et kodutöö mõte seisneb paremaks saamises, arengus, oma teadmiste laiendamises, ning vähem keskenduda hinnetele, võrdlusele või sellele, mis juhtub läbikukkumise puhul. Seega võiks kolmas mõõde kodutööde eesmärkide seadmises lähtuda sellest, millist tüüpi saavutusorientatsiooni teket tahetakse soodustada.

Õpetaja vaatenurgast

Et mõista, kuidas kodutööde uuringus osalenud õpetajad koduse töö eesmärke mõtestavad, palusime neil nimetada kodutöö kolm kõige olulisemat eesmärki. Tulemustest ilmnes, et teise ja seitsmenda klassi õpetajate antavate kodutööde eesmärgid on erinevad. See on igati ootuspärane – mõistetav, et vanematelt õpilastelt eeldatakse teistsuguseid tegevusi kui noorematelt. Samas oli üllatav, et algklassiõpetajad ei anna kodutöid info sügavamalt töötlemiseks või uudishimu ja huvi toetamiseks, mis arendab isiklikku õpimotivatsiooni. Tekib küsimus, kas teises klassis pole mõtlemise arengule või huvi toetamisele suunatud koduse töö eesmärke mõistlik püstitada. Kodutööde eesmärki nähakse eelkõige kordamises – sellele keskendus kaks kolmandikku eesmärkidest.

Seitsmenda klassi õpetajate kodutöö eesmärgid varieerusid rohkem – kodutöödel nähti õpioskuste arengu (16% kõigist vastustest), mõtlemise ja mõistete arengu (8%) ning ka huvi ja avastamisega (13%) seotud eesmärke. Kordamist, kontrolltööks õppimist ning materjali läbimist rõhutavaid eesmärke nimetati siiski rohkem kui kõiki teisi kokku (48% vastustest).

On mõistetav, et õppimine peab olema paindlik ning vastama konkreetsele õpieesmärgile ning on õppimisolukordi, kus kordamine on üks valik. Sedalaadi valik ei peaks aga õppimisega seotud psüühilisi protsesse tundvate õpetajate jaoks olema valdav.

Näib, et huvi ja uudishimu toetamisega hakatakse teadlikumalt tegelema alles põhikooli lõpuklassides, kuid siis on laste huvi koolitegevuste vastu juba langenud. Tasub kaaluda, kas huvi languse ennetamiseks võiks õpimotivatsiooni teadlik toetamine olla n-ö ennetava tegevusena päevakorras ka algklassides, mil võib tunduda, et sellega eraldi tegelda pole veel vaja.

Õpilase vaatenurgast

Koduse õppimise juures on oluline, kuidas õppija seda mõtestab ja mis eesmärki enda jaoks näeb. Võib eeldada, et õpetaja rõhutatud eesmärgid kanduvad üle ka õpilasele − ta õpib mõistma, mis on ühe või teise tegevuse mõte ning miks ning mis hoiakuga konkreetset tööd teha.

Nii nagu õpilane saab koolist koduülesanded, peaks ta saama koos nendega ka põhjendused, miks on neid tarvis teha, mida see õppijas arendab – ei saa eeldada, et õpilane need eesmärgid ise leiab. Küsisime õpilastelt kodutöö eesmärkide kohta kodus õppimise ajal.

Esmalt väärib tähelepanu, et mõlemas vanusegrupis leidus hulk lapsi (36% teises ja 12% seitsmendas klassis), kes ütlesid, et ei tea, miks õpetaja neile selle kodutöö andis. Kui õpilased ei oska oma tegevust mõtestada ega mõista ka, mida õpetaja ootab, ei pruugi nad olla kodutöö tegemisel väga motiveeritud või süvenenud.

Väga rõõmustavalt nimetas teise klassi lastest 14% meisterlikkuse saavutamist: „et saada targemaks”, „arendab mõtlemist”, „aju treenimine”, „et saaks milleski paremaks”, „et saaks rohkem asju teada”. Seda nende õpetajad huvitaval kombel ei maininudki. Samal ajal ei domineerinud teise klassi laste vastustes kordamine ja meeldejätmine, mis olid levinud nende õpetajate hulgas − vaid üks laps nimetas sedalaadi eesmärki.

Valdavad olid vastused (27%), mis ütlesid, et kodutöö tegemise eesmärk on parasjagu õpitav oskus või teadmine ise – flöödi mängimise mõte on õppida flööti mängima või üheliste, kümneliste ja sajaliste õppimise mõte on neid osata. Oli lapsi, kelle põhjendus oli vahvalt tautoloogline – „õpetaja andis selle ülesande koduseks tööks”.

Kodune töö kui huvi tekitamise võimalus vastustes ei kajastunud. Juba veidi enam sisemiseks muutuvale motivatsioonile viitas vaid ühe õpilase vastus – „muidu ei saa suurena kuidagi hakkama”. Materjali enda omaks mõtlemine ja seoste otsimine teise klassi laste vastustes ei kajastunud.

Seitsmenda klassi õpilaste kodutöö eesmärgid olid kirjumad. Pea kõige enam (15%) nähti kodutöö eesmärgina kordamist ja meeldejätmist. Tulemuse saavutamise eesmärgile − kontrolltööks valmistumine, hinne, „et materjal kiiremini läbi võtta” – suunatud vastuseid oli 18%. Meisterlikkusega seotud vastuseid − targemaks saamine, areng, uued teadmised, aru saamine, silmaring − oli 17%.

Neid, kes viitasid, et kodutööd arendavad oskusi, mida läheb vaja paljudes ainetes ja olukordades − arendab sõnavara, keelevaistu, graafikute lugemise oskust, ettekannete tegemist, infootsingu oskust −, oli 9%. Õpioskusi arendavaks pidasid kodutöid vaid neli õpilast, kes ütlesid, et kodutöö arendab õppimist, oma vigade mõistmist, lubab enese proovilepanekut.

Erinevalt seitsmenda klassi õpetajatest ei nimeta õpilased pea üldse huvi äratamisele või seoste otsimisele suunatud õppimist toetavaid eesmärke. Samas motivatsiooniga seotud põhjendust – „tulevikus läheb vaja” − nimetab seitsmendas klassis juba viis õpilast. Erinevalt teisest klassist on lisandunud frustratsiooni peegeldavad vastused – „et meil poleks vaba aega”, „et meid kiusata”, „teda ei huvita, kuidas me sellega toime tuleme”, mida oli 6%.

Rõõmustada tasub selle üle, et paljud eri vanuses lapsed näevad kodutöödel mõistlikke ja arengut toetavaid eesmärke – rääkimata õpetajatest. On aga täiesti mõistetav, et kõik õpetajad ei taju igapäevaselt osa laste ja nende vanemate häiritust olukorras, kus kodutööd ei ole õppija vaatenurgast piisavalt arusaadavalt mõtestatud.


3 kommentaari teemale “Milleks meile kodutöö?”

  1. Lembit Jakobson ütleb:

    Väga palju ilusaid sõnu, millel reaalse eluga on kahjuks vähe kokkupuudet.

    • lapsevanem ütleb:

      Olen lapsevanemana nõus, et tegu on ainult ilusate sõnadega. Idee koduste tööde andmisel võib ju olla ilus ja üllas, aga kui 6.kl õpilasel on koduseks tööks järgmiseks koolipäevaks õppida inglise keele sõnad (15-20 tk, tunnikontroll) ja reeglid, vene keele sõnad (10 tk, tunnikontroll), matemaatikas neli ülesannet kirjalikult, loodusõpetuses 1 lk tv-st, eesti keelest 2 lk tv-st ja ajaloo kontrolltöö, siis kaotab igasugune üllas eesmärk oma mõtte. Ainus eesmärk lapsele – kuidagimoodi ära teha, et mitte puudulikku hinnet saada. Teistele päevadele õppimist üldjuhul hajutada ei õnnestu, sest teistel päevadel on oma kodutööd. Ainuke võimalus on nädalavahetus. Aga isegi täiskasvanud saavad nädalavahetusel oma tööst puhata, miks 12-aastasel lapsel see võimalik ei ole? Olen lapsevanemana praeguses (kooli)süsteemis pettunud. Kodutööde MAHT võiks olla seadusega reguleeritud. Üheks päevaks ei tohiks nii palju ülesandeid jääda.

  2. Oinas ütleb:

    Ilma kodutöid tegemata on õppimine ikka väga kehva tulemusega.
    Ilma iseseisva harjutamiseta läheb tunnis kuuldu ühes kõrvast sisse ja kohe teisest välja.
    Loomulikult on õpilased erinevate võimetega, mõned teevad oma kodutööd ära koolis tundide aeg. Juhtub ka nii, et laps lihtsalt istub laua ööres ja kurdab raskete kodutööde üle aga tegelikult ei õpigi. See ei pruugi olla teadlik tegevus. Tark lapsevanem uurib oma lapse õppimist kui tal on kodutöödega raskusi.

Leave a Reply to Lembit Jakobson

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!