CertiLingua sertifikaat annab võõrsil konkurentsieelise

Mullu suvest on kolmel Eesti koolil – Tartu Annelinna gümnaasiumil, Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ja Viljandi gümnaasiumil – õigus väljastada õpilastele rahvusvahelise keele- ja kultuuriteadlikkuse sertifikaati CertiLingua. Sertifikaat, millest Eestis teatakse alles vähe, annab eelise välismaale õppima ja tööle minejatele.

CertiLingua tunnistuse saab õpilane, kes on jõudnud gümnaasiumi lõpuks kahes võõrkeeles B2-tasemele ja teinud võõrkeelse uurimistöö, mille üks osa on iseseisev toimetulek võõrkeelses keskkonnas – seega omandanud kompetentsuse, mis võimaldab tulla toime rahvusvahelises kontekstis.

Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi eelmisel suvel lõpetanud Ott Espenberg ja Edgar Pašenkov on esimesed kaks uudse tunnistuse saajat.

Espenberg sooritas eksamid nii inglise kui ka saksa keeles, ta käis ka Saksa­maal õpilasakadeemias, mis andis tunnistuse omandamiseks palju tuge.

„Veel ma sertifikaati kasutanud pole, sest asusin pärast kooli lõpetamist ajateenistusse. Enne seda astusin sisekaitseakadeemiasse, kust võtsin aastase akadeemilise puhkuse,” sõnas Espenberg.

Pašenkov tegi vene keele eksami juba teisel gümnaasiumiaastal, ohtralt kultuuriteadmisi kogus ta vene keele võistlustel.

„Jäi vaid taas kaitsta uurimistöö võõrkeeles, milleks valisin vene keele, ning sooritada teine keeleeksam. Mõlemaga sain hakkama. Kasust ma esialgu ei mõelnud, lihtsalt oli võimalus ja kasutasin selle ära. Teoreetiliselt peaks CertiLingua olema tugev trump võõrriigis tööle kandideerides. Praegu kasutan ma seda sertifikaati lisareana oma CV-s,” rääkis Pašenkov, kes õpib Tartu ülikoolis matemaatika-informaatikateaduskonnas.

„Globaliseerumine nõuab noortelt mitme keele oskust ning teadmisi kultuurilistest ja sotsiaalsetest erisustest, et edukalt ellu viia oma isiklikku karjääri ja tulevikuplaane,” lausus Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste. „CertiLingua sertifikaat tõendab ühest küljest võõrkeeleoskuse kõrget taset, aga samas ka häid teadmisi, analüüsioskust ja võimet edukalt orienteeruda Euroopa kontekstis.”

Kooli kvaliteedimärk

Paljude välismaiste õppeasutuste ja tööandjate jaoks ongi sertifikaat piisav info kandidaadi heast keeleoskusest. Kindlasti annab tunnistus eelise võrreldes teiste kandidaatidega.

„Kooli jaoks on tegu kvaliteedimärgiga, mis näitab valmisolekut anda oma õpilaste tuleviku jaoks parim ning õpetada mitte ainult keelt, vaid laiendada silmaringi, kujundada hoiakuid ja vormida oskusi, mis on vajalikud toimetulekuks tänases Euroopas,” lisas Kaste. „Eestis ei teata CertiLingua kohta eriti palju, seega pole sertifikaat koolile ega õpilasele meil veel suur konkurentsieelis. Küll aga annab see noorele võimaluse oma karjääri edendada, kui tal on plaanis minna õppima või tööle Euroopasse. Kool on uhke, et saab õpilasele sellist lisaväärtust pakkuda.”

Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser rääkis, et kui 2014. aasta kevadel tuli haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonnast koolile ettepanek taotleda õigust omistada gümnaasiumilõpetajatele CertiLingua sertifikaate, võeti pakkumine vastu suuremate kõhklusteta.

„Meie koolis on pikka aega keelte õpetamisele rõhku pandud, see valdkond on arengu- ja õppekava arendamisel õpetajate ja õpilastega põhjalikult lahti mõtestatud,” ütles Asser. „CertiLinguale oli lihtne jah öelda, sest enamik sertifikaadi omistamise tingimustest oli kooli õppekavas juba olemas: võimalus õppida viit võõrkeelt ja sooritada keeleeksameid B2-tasemel, suur osa õppetööst toimub õppijate jaoks teises keeles, õpilased koostavad võõrkeeles uurimistöid ja osalevad rahvusvahelistes projektides. CL-staatuse saamiseks tuli õppekavas esile tuua, milliste ainete ja teemade kaudu Euroopa-kompetentsust omandatakse ja kuidas on võimalik siduda rahvusvahelist suhtlust sisaldav face-to-face-projekt kooli lõpetamiseks vajaliku kohustusliku uurimistööga.”

2015. aasta kevadeks olid sertifikaadi taotlemiseks vajalikud tingimused täitnud üheksa Annelinna gümnaasiumi lõpetajat.

Koolil pole praegu andmeid, kas mõnel neist kõrgkooli astumisel sertifikaadist ka otseselt kasu oli, aga kaudne kasu oli kindlasti. Õpilased arendasid keeleoskust ning teistes keeltes ja kultuurides orienteerumise vilumust.

Ei nõua lisatööd

Sertifikaadiomanikuks said esimestena õpilased, kes olid sooritanud inglise ja eesti keele kui teise keele eksami B2-tasemel ning täitsid sertifikaadi tingimused juba varem tehtud valikute tõttu. Teisel aastal on uurimistööde juhendajatel ja õpilastel juba varakult võimalik oma uurimistöö orientatsiooni kavandada. Näiteks osales rühm tänavusi abituriente Erasmus+ projektis koos Gruusia noortega, mille järel valminud uurimistööd sobivad nii kooli lõpetamisel kui ka CertiLinguasse.

„Keele- ja aineõpetajatelt ei nõua õpilaste ettevalmistamine sertifikaadi taotlemiseks erilist lisatööd,” märkis Asser. „Küll on tunnetatav osa õpilaste varasemast kõrgem motiveeritus keeleeksamiteks valmistumisel. Meie tänastel õpilastel aitab homses maailmas toime tulla hea haridus, mille osaks on oskus elada eri keelte keskel ja kontaktis eri kultuuridega. Arvame, et CertiLingua ideoloogia toetab hästi meie kooli õppekava.”

Asser loodab, et seoses CertiLingua liikumisega koolides tehtavat tööd ja õpilaste saavutusi märgatakse ja arvestatakse tulevikus ka Eesti kõrgkoolidesse vastuvõtul praegusest enam.

CertiLingua tunnistusi hakati välja andma 2008. aastal Saksamaal. Praegu väljastatakse neid enam kui kümnes riigis. Kui CertiLingua programmi rakendatakse Eestis edukalt, võivad alates 2017. aastast sellega ühineda ka teised huvitatud koolid.