opleht-tellimine
Kultuurisuvi

Võimatu ülesanne: pagulased Eesti haridussüsteemis

15. jaan. 2016 MARTTI KALDA orientalist, MA - 50 kommentaari

Teadmatus on kõige viletsam kaaslane. (Araabia vanasõna)

Käesoleval aastal on Euroopasse voolanud pea 750 000 põgenikku. Enamik neist (umbes 75%) on pärit Lähis-Idast (Süüria, Iraak), väiksem osa Lõuna-Aasiast (Afganistan, Pakistan, Bangladesh), Kesk-Aafrikast (Eritrea, Nigeeria, Somaalia, Sudaan) ning Balkani poolsaarelt (Kosovo, Albaania, Serbia). Keskmine pagulane (umbes 65% neist) on 20−40-aastane islamiusuline põhiharidusega mees. 85% põgenikest on kodumaalt lahkunud sõjalise konflikti tõttu.

Eesti on lubanud oma ühiskonda vastu võtta umbkaudu pool tuhat pagulast, eelistades kristlasi ja lastega perekondi. Käesolev on teemaarendus võimalikest väljakutsetest, mis seisavad Eesti haridussüsteemi ja laiemalt kogu ühiskonna ees pagulaste vastuvõtmise korral.

Keele- ja kultuuribarjäär

Integratsiooni esimene samm on eesti keele ja kultuuri õpe (kodanikuõpetus). Siinkohal arvestagem, et enamik põgenikest (mehed, naised, lapsed) ei oska võõrkeeli või valdab neid vaid vähesel määral. Kuna kolm neljandikku põgenikest pärineb Lähis-Ida maadest, võib loota, et pea kõik nad saavad aru araabia ühiskeelest. Seega vajame umbkaudu 20 araabia keelt kõrgtasemel valdavat õpetajat, kellel on pedagoogiline eriharidus. Eripalgelise põgenike hulga korral on Eestil tarvis ka rohkem vastavate keelte valdajaid.

Pagulaste ühiskonda integreerimisel on kõige olulisem keelebarjääri ületamine. On oluline, et vastne Eesti elanik ei saaks aru mitte üksnes sõnadest ja lausetest, vaid ka öeldu mõttest. Mõistetagu, et põgenik ei tõlgi öeldut mitte üksnes oma keelde, vaid ka oma meelde, st keelebarjäär on ka kultuuribarjäär. Kahjuks on see paljude (pagulaste, ent ka Eesti kodanike) jaoks ületamatu takistus.

Hoolimata Eesti hariduse demok­raatiataotlustest, arvestagem, et enamik põgenikke pärineb islamiusklikest meesšovinistliku kultuuriga riikidest. Seetõttu kehtib põgenike seas sisemine hierarhia. Araablased on muslimite seas esirinnas, järgnevad teised europiidse rassi esindajad (Lõuna-Aasia ja Balkani rahvad). Negroidsed muslimid on kõige alamad, sest nemad on ajaloo vältel olnud islamimaailmas orjad ja teenrid.

Mehi peetakse naistest paremateks, poisslapsi eelistatakse tüdrukutele. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks need grupid klassiruumis lahutada. Kindlasti peaksid õppima eraldi mehed ja naised, säärane on muslimite arusaam naistega arvestamisest. Naissoost õpetajatel on keeruline end meeste- või poisteklassis kehtestada, seega peaksid vähemalt pooled eripedagoogidest olema mehed.

Muslimite nägemuses on ainus õige ja oluline haridus usuharidus: klassikaline araabia keel, koraan ja selle seletused, palvetekstid, islami ajalugu. Pagulastelt ei tasu oodata liigset entusiasmi eesti keele ja kultuuri õppimisel, huvi Euroopa väärtuste vastu.

Enamiku pagulaste lähteriikide kooliprogrammides puudub keemia ja füüsika, geograafia ja bioloogia. Enamik meessoost pagulasi oskab lugeda, kirjutada ja vähesel määral arvutada. Naiste puhul ei saa seda alati eeldada. Heal juhul on neil olemas islamikeskne maailmanägemus ja vaade ajaloole. Pagulastel võivad puududa teadmised kõige elementaarsemast: demokraatia ja humanismi põhitõdedest, evolutsiooniteooriast, maailmageograafiast, ajaarvamisest jne.

Ainus tõde tuleb Allahilt

Arvestada tuleb islami tavadega. Koolides tuleb sisse seada palveruumid, kus tähistatud Meka suund (palvesuund ehk qibla). Palveruumi lähistel peab olema pesuruum, sest enne palvetamist on muslimitel kohustus pesta käsi-jalgu ja nägu-kaela.

Palvuse ajad arvestatakse välja päikese järgi, seega jaotuvad päevased palvekorrad Eestis suvel ligi kahekümnele, talvel aga vaid viiele tunnile. Palvus on alati esikohal, st palveaja saabudes katkestab muslim kõik muud tegevused (k.a õppimise) ja suundub palvetama. Mõistetavalt on see Eestis ja Euroopas, kus haridus seisab religioonist rangelt lahus, kummastav käitumine.

Toitlustamisel peab silmas pidama, et muslimitel on keelatud süüa sealiha. Ideaalis tohivad nad süüa vaid halal (arab „lubatud”) lihast (rituaalselt tapetud looma-, lamba- või kanaliha) valmistatud toite. Erandiks on taime- ja kalatoidud. Halal toidu valmistajad võivad olla ka kristlased või juudid, juhul kui nad on loomade tapmisel järginud islami traditsioone. Seega peab haridussüsteem arvestama ka kokkade eriväljaõppe vajadusega.

Paastukuul (ramadaan) on keelatud süüa ja juua päikesetõusust kuni loojanguni. Näiteks 2016. aastal vältab paastukuu 7. juunist 7. juulini, seega paastub täiskasvanud muslim Eestis hommikul kella neljast (päikesetõusust) kuni õhtul kuni kella üheteistkümneni (loojang), mis teeb kokku 19 tundi. Alla 10-aastased (regiooniti tavad erinevad) lapsed on paastumisest vabastatud, täiskasvanuks saades (poisslastel ümberlõikamisest, tütarlastel esimesest menstruatsioonist alates) kehtivad neile aga samad reeglid. Ramadaanil on keelatud tõusust loojanguni mitte üksnes süüa, vaid ka juua, arstirohtu võtta, suitsetada ja isegi nätsu närida.

Pesta ei tohi, sest vesi võib suhu sattuda. Ning nõnda 30 päeva järjest. Arusaadavalt on nälgivatele inimestele sel perioodil keerukas midagi õpetada. Samaga peaksid arvestama tulevased tööandjad.

Põgenike integratsiooni seisukohalt on oluline arvestada nende kultuuri- ja usutavadega ka pisiasjus. Islami pühade tähistamine kõrvu Eesti ja kristlike pühadega on pagulaste jaoks oluline. Võimalikud on situatsioonid, kus muslimitest lapsevanemad protestivad koolis korraldatavate lihavõtte- või jõulupühade vastu. Islam on kiivalt enesekeskne ja monoteistlik; kõik võõras on keelatud, ainus võimalik tõde on Allahi oma.

Eesti riik peaks kiiremas korras asuma korraldama pagulastega tulevikus kokku puutuvatele pedagoogidele multikultuursuse ja -religioossuse koolitusi. Ilma pagulaste kombeid tundmata ja arvestamata on konfliktid tagatud.

Vältigem poolikut lahendust

Islamimaailma naistelt eeldatakse täiskasvanuks saades enda juuste, harvem näo katmist. Pearäti või näokatte kandjate jaoks on see absoluutne reegel, milles erandeid ei tehta. Koolilastest tüdrukutirtsud kannavad pearätti ja kehavorme varjavat riietust isegi kehalises kasvatuses ja ujumistundides. Pearäti tohib ära võtta vaid oma lähisugulaste (isa-ema, õde-vend, abikaasa) juuresolekul.

Politseinikud või piirivalvurid, ent ka õpetajad peavad olema valmis heal juhul tõrjuva suhtumisega, juhul kui nad peaksid paluma pea- või näokate eemaldada. Juhul kui seda nõuab naiselt või tüdrukult meessoost isik, peetakse seda au haavamiseks, privaatsuse räigeks rikkumiseks. Tüdrukute vaba läbikäimist, või veelgi enam seksuaalsuhteid vastassugupoolega islami kultuuris ei sallita. Seega peaks ettevaatusele manitsema ka pagulaste mittemoslemitest klassikaaslaseid ning nende vanemaid ja olukorda neile selgitama. Selgitustöö jääb kooli ja selle töötajate õlule.

Põgenike integratsiooniga pikemat aega tegelevad riigid rõhutavad põgenike psüühiliste probleemide märkamise vajadust. Eesti riik võib arvestada vajadusega palgata tööle kümneid psühholooge, kelle spetsialiteediks on integratsioon.

Sõjakolletest pärit pagulased võivad kannatada posttraumaatilise stressi all. Sellele lisanduvad uuel kodumaal stress, mis on tingitud keele- ja kultuuribarjäärist, hirm rassismi ees, koduigatsus, isoleerituse tunne, ilmastikust (talvine pimedus, külm ja niiske ilm, suvised pikad päevad) tingitud masendus jne.

Pagulaste lastele võib saada osaks koolikiusamine. Pagulastele endile Eesti avalikkuse tõrjuv suhtumine. Ning tõrjutus tekitab teatavasti trotsi. Trots viib mõningatel juhtudel radikaliseerumiseni, sunnib liituma äärmuslike muslimite-terroristidega.

Probleemide vältimiseks on ülitähtis siduda pagulased tugevasti Eesti ühiskonnaga, kaasata nad kogukonna tegevusse ning tuua tööellu. Juhul kui Eesti on otsustanud pagulasi vastu võtta, siis tasub seda teha korralikult ja kogu hingest. Uisapäisa tehtud otsused põhinevad teadmatusel. Kõige halvemad lahendused on poolikud lahendused.


50 kommentaari teemale “Võimatu ülesanne: pagulased Eesti haridussüsteemis”

  1. Oeh ütleb:

    Ma nii väga lootsin asjalikku artiklit, aga ei suuda seda tõsiselt võtta, kuna autor kaldub väga äärmustesse ja näitab mõnes asjas ka selget teadmatust:

    1) Naiste enesekehtestamise probleemid ja klasside lahkulöömine.
    Ma ei mõista, miks autor eeldab, et ainult sellepärast, et 500 tulevast pagulasest on suurem osa moslemid, peaks me tegema eraldi klasse. Tuleb teha täpselt vastupidi – selgitada, et siin on mehed ja naised võrdsed, naised on õpetajad samamoodi nagu mehedki ja et Eestis kehtib lastele koolikohustus, nii et nutke kodus patja, kui ei meeldi, aga meil käivad asjad nii. Poiss- ja tüdruklaste eraldamine pole lahendus, vaid kurja juur, sellest on aastaid räägitud. Neid eraldades tekibki poisslastel tüdrukutest mingisugune müütiline kujutus ning tulevikus erutab neid naise (või tema paljaste käsivarte) nägemine palju enam kui siis, kui ta oleks nendega kasvanud kõrvuti.

    2) Halal-liha ja “kokkade eriväljaõppe vajadus”. Esiteks osutan tähelepanu ilmselgele veale – eriväljaõpe ei puudutaks mitte kokkasid, vaid lihunikke, kuna tingimus käib ainult tapmise, mitte toidu edasise käsitlemise kohta. Vähemalt pole ma kunagi kuulnud, et koolikokad tagaruumis ise loomi veristaksid. Teiseks on halal-tapmine Eestis ülepea keelatud, kõik halal-liha, mis Eesti turul saada on, on importtoodang, seega ei pea me muretsema ka lihunike väljaõppe pärast.

    3) “Võimalikud on situatsioonid, kus muslimitest lapsevanemad protestivad koolis korraldatavate lihavõtte- või jõulupühade vastu. Islam on kiivalt enesekeskne ja monoteistlik; kõik võõras on keelatud, ainus võimalik tõde on Allahi oma.” Vabandage väga, need, kes protestivad jõulude vms. tähistamise vastu koolides on ikkagi üksikud. Loomulikult on see situatsioon võimalik, nagu ka minu ateistist ema käis minu põhikooliajal koolis kohal protestimas usuõpetuse tunni vastu, mille õpetaja kristlust ja kreatsionismi pähe määris. Mis puudutab aga Euroopa kultuuriruumi tähtpäevi, siis valdav enamus moslemeid ikkagi nii “enesekeskselt” asjale ei lähene. Olen elanud Prantsusmaal ja Rootsis, tunnen üsna paljusid moslemeid, võin kinnitada, et suuremal osal neist pole ei sooja ega külma, liiatigi ei kohusta keegi ju lapsi jõulu- või lihavõtteüritustel osalema.

    4) “Muslimite nägemuses on ainus õige ja oluline haridus usuharidus: klassikaline araabia keel, koraan ja selle seletused, palvetekstid, islami ajalugu.” Jah, kui jutt käib Islamiriigi võitlejate ja ülikonservatiivide nägemusest. Tänapäeval saavad kõik ikkagi aru, et maailmas hakkama saamiseks on vajalik ka muu haridus. Hariduse osas on pigem probleemiks mitte moslem või isegi naine olemine (lääneriikides on mosleminaised võrdselt haritud mitte-mosleminaistega), vaid suhteliselt vähearenenud konservatiivse islamivõimu all olevast riigist ja/või maapiirkonnast pärinemine.

    5) Islamimaade naistelt eeldatakse enda juuste või näo katmist ainult riikides, kus ülikonservatiivne võimuladvik arvab, et seda peaks tegema. Koraan seda ette ei kirjuta. Legendi järgi katsid prohvet Muhamedi naised enda pead, et olla tagasihoidlikumad ja näidata oma pühendumust jumalale. Tegelikult peaks see olema iga moslemist naise enda otsustada, kas ta tahab üles näidata sarnast vagadust. Euroopas ei kanna suurem osa mosleminaisi hijabi – ja mitte sellepärast, et keelatud oleks. Muide, ka Jordaania kuninganna Rania ei kata oma juukseid. Nii et see pole sugugi kõigi moslemite kohta käiv absoluutne tingimus.

    • Hea kommentaar ütleb:

      Samamoodi, pettunud artiklis, kuid rõõmus asjatundliku kommentaari üle. Olen ka elanud välismaal korterinaabrina ramadaani veetjaga Põhja-Soomes – ta lihtsalt sõi hilisel kellaajal, kuid rikkalikult, ei nälginud. Ei olnud sellest mingeid siin kirjeldatud õppimise või töötamise võimatuse probleeme.

      Mis murekoht see on, kui psühholoogid saavad ELi tasustatud tööd? Hea ju, kui meile tekiks integratsioonispetsialiste – siin seda integreerimismaterjali on juba kohapeal, millega midagi ei osata peale hakata.

      Valejutt, et moslemitüdrukud ei või seltsida klassikaaslastega. Võib-olla abielludes nad eelistaks tõesti kedagi oma usukaaslast. Kui eesti poisid ei saa koolis käperdada moslemi tüdrukuid, siis kuidas see eestlaste õigusi riivab? Ja miks me peaks sallima kellegi koolikiusamist üleüldse?

      Religioosseid koole on Eestis ka, aga Euroopas kohe kindlasti, eriti olulisel kohal on need katoliiklikes maades. Kogu ühiskond vähemasti sõnades järgib 10 käsku – mis imelik jutt hariduse ja religiooni vastuolust?

      Ja vähemasti Soomes on saanud pagulastest nii parlamendisaadikuid kui armastatud kultuuritegelasi – pole see midagi nii, et “pagulaselt ei tasu oodata entusiasmi kohaliku keele, kultuuri ja Euroopa väärtuste suhtes”. Inimesi on erinevaid. Nt artikli autori ja minu arvamuste vahel on väga suur lõhe, eks pagulaste hulgas on ka erinevaid inimesi.

    • Sulev ütleb:

      Kuulge ohkijad! Mis mullis te elate? Vaadake, mis toimub mujal maailmas! Sealt ju hea näide, kuidas olukord koolides radikaalselt muutub, kuidas nõutake shariaadireeglite sisseviimist igapäevaellu! Kas arvate, et selle ninnu-nännuga, mida teie siin jahute, muutub nende väheharitud ja emapiimaga sisse juurutatud islamiusuliste maailmapilt?? Kui rumal peab veel inimene olema ja kui tugevalt silmaklappe ja kõrvatroppe omama, et mitte aru saada, mis maailmas toimub!
      Tule taevas appi!!!

    • Sulev ütleb:

      Oehile ja n.n. Heale Kommentaasrile! Miks olete anonüümsed, kas häbenete ise ennast?
      Lisaks eelpool küsitule: kas juba meelest läinud, kuidas integreeruvad islamiusulised vana aasta õhtul Kölnis ja veel paljudes Euroopa linnades???
      Millisest nendepoolsest sallivusest ja huvist (mitte sellekoht, mis naistel aluspükste alla asub) kohaliku kultuuri ja elukorralduse ning traditsioonide suhtes te suudate nendest sündmustest välja lugeda???

      • Oeh ütleb:

        Esimesele küsimusele torkaks irooniliselt, et nimi “Sulev” identifitseerib Teid kindlasti kõvasti rohkem kui “oeh”, eksole.
        Teisele küsimusele vastuseks – Kölnis toimunu ja muud probleemid ei puudu praegu absoluutselt asjasse. Jutt käib kooliealistest lastest, kelle õpetamisega Euroopas on võib-olla võimalik kaasa aidata sellele, et nemad ei ahista täiskasvanuna tänaval naisi. Või noh, seda teevad nad ilmselt küll, sest et seda pole minu kogemusel ka valged mehed suutnud ära õppida, et naistele üldiselt ei meeldi, kui neid bussi peal käperdama tullakse või kvartalite kaupa jälitatakse. Sellegipoolest ei puutu see antud diskussiooni mitte kuidagi.

  2. Jakob ütleb:

    Oeh: “protestimas usuõpetuse tunni vastu, mille õpetaja kristlust ja kreatsionismi pähe määris”

    Parem oleks öelda, mitte “pähe määris”, vaid “tutvustas” ja vb “eelistas seada esikohale”. Koolis “määritakse lastele pähe” lisaks veel ka algebrat ja kirjandust, loovaineid ja võõrkeeli, kuid usuõpetuse puudumisel jäetakse nad ilma kristluse ja kreatsionismi põhitõdedest ja maailmavaatest, mis me kultuuriruumis on olnud valdav. See on ülejäänud Euroopas üsna haruldane tegematajätmine, kuid Eestis reeglipärane. Nagu ilmneb, siis ollakse Eesti koolis üpris varmalt valmis islamit tervitama või siis vähemalt tolereerima ja mööndusi tegema (vastav lobitöö käib täie hooga ja moel või teisel teeb seda ka käesolev artikkel), kuid kristlust, millel põhineb Euroopa kultuur, ei lubata “pähe määrida” ega sallita Eesti tavakoolis mitte palju. Millega seletada, et Eesti hariduspoliitikas saab islam kristluse suhtes eelise?

  3. Kalev ütleb:

    Haritud inimesed võiks teada, et eesti keeles kirjutatakse moslem, mitte muslim!
    Mis puutub religiooni ja selle õpetusse, siis 21. sajandil tuleks kõigile selgeks teha, et tegu on muinasjuttudega.

    • Jakob ütleb:

      Need “muinasjutud” käsitlevad seda, kust inimene tuleb, kuhu ta läheb ja miks ta on. Kas neid küsimusi ei peakski 21. sajandil enam esitama? Või vastab neile meie teadus? Või pole see oluline, kui on olemas kvalifikatsioon, töökoht ja laenu- ning liisingumaksed tasutud (Eesti elu). Tänapäeva inimene kipub end nii kergekäeliselt distantseerima aastatuhandete pikkusest esivanemate tarkusest ja viskab selle lihtsalt prügikasti. Arvutame kõik rahasse ja kui see ei õnnestu, siis järelikult pole vajagi? Oleme materialistlikud ning ei oska nähtusele nimega islam mingit tähendust omistada. Oleme kerge saak.

    • Tõnis Lepiku ütleb:

      EKSS muslim

    • Kalevile ütleb:

      “Võib kirjutada moslem, ent eelistame vormi muslim.”

      http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=2

    • Urve ütleb:

      Haritud inimene võiks hoopis õigekeelsussõnaraamatusse vaadata ja näha, et mõlemad sõnad on eesti keeles kasutatavad.

  4. xrs ütleb:

    Artiklis kirjutatust jääb mulje, et Eesti haridussüsteem peaks adopteeruma islami põhimõtete järgi, mitte moslemeist immigrandid meie kultuuri, traditsioone ja kombeid arvestama. Millest selline põhimõte johtub?

  5. Taavi Kuusik ütleb:

    Lisaks eelmistes kommentaarides väljatoodud puudustele tahaks näha ka nende tsiteeritud numbrite (haridustase, keeleoskus) allikaid, sest vähemalt eurostat ja osce ei tundu neid küll kinnitavat. Lisaks soovitaks ennast kurssi viia sellega, kui suured on tegelikult erinevused arusaamades islamimaailmas endas. Näiteks siit võib alustada: http://www.pewforum.org/2013/04/30/the-worlds-muslims-religion-politics-society-overview/

  6. pp ütleb:

    Vastuseks Kalevile: Haritud inimene teab, et ÕSi järgi on õige nii “muslim” kui “moslem”. Eelistatud on vorm “muslim.”

  7. Margus K. ütleb:

    Taas üks artikkel, mis tegeleb tagajärgedega, mitte põhjustega. Ainus hea point, et sai artikli eest raha.

  8. Iria ütleb:

    Siinsed kurdi türklased või riffi markolased ei räägi lastega kodus prantsuse keelt, vaid oma emakeeles. Lapsed pannakse lasteaeda ka siis, kui nad sõnagi kohalikku keelt ei oska. Samuti rumeelased, poolakad ja bulgaarlased. Kasvatajad on tõdenud, et esimesel aastal lapsed keelest aru ei saa, lähevad tegevusvooluga kaasa, kopeerivad teisi lapsi. teisel aastal juba tekib arusaamine- nii ülesannetest arusaamine kui ka suhtlemine teiste lastega läheb sujuvamalt. Kolmandal lasteaia aastal on laps juba nii tubli, et suhtleb ise, saab aru, väljendab end korrektselt ja isegi tõlkib keelevõõrale vanemale kasvatajapoolset informatsiooni 😀 Siin on enamus esimese ja teise põlve võõrtööliste lapsed keeleoskajad ja pigem emakeeles juba võõramad. Sotsiaalne keskkond ja sellesse seotus loeb väga palju! Artikkel on täiesti vaenu ja põlgust provotseeriv, kuna islamis ei ole keegi teisest parem, kui vaid tema heategude järgi. Ei ole tüdruk halvem kui poiss. See on kultuuri ja traditsioonide pahupool, kui sellist arusaama juurutatakse. Ka kristlikes kogudustes juurutatakse arusaama, et naine on must, kui tal päevad, patume ja peab sellepärast valuga lapsi ilmale tooma. Selle artikliga saavutatakse vaid taas kord viha, põlgus ja vaen. Selline artikkel EI PEAKS OLEMA Õpetajate lehes, vaid hoopis kusagi Ei pagulaste seinal. Jõulude ja lihavõtete kohapealt – siin pole üksiki vanem koolis veel vingunud! Isegi karnevali ja halloweeni jaoks pannakse laps kostüümi! St Nikolausiga tehakse pilte. Paljud araablased tassivad isegi kuuse koju   annab head lõhna tuppa. Palveaegadega ei ole samuti probleemi, kuna palvekohustus algab ca 10 aastastel. Koolis ei ole keegi palveruumi nõudnud, laps palvetab (kui palvetab) ikkagi koduruumides. Täiskasvanud reeglina teevad palved peale tööpäeva järgi koduruumides, kui töökohas pole vaikset nurka, et siis pausi ajal oma paar palvet sooritada. Keegi ei nõua eri ruume! See asi on õhust võetud, või siis paisutatud, kui mingi käputäis inimesi on sellise küsimust tõstatanud. Ja jälle see kuulus Halal! Halal ei tähenda midagi muud, kui lubatud otsetõlkes. Liha Eestis on import. Siin on lihakarnid araablastel, loomad tapetakse vastavalt islami rituaalile kõri läbi ja veri välja. Ainuke erinevus on tuimestamata ja Jumala nimel selle juurde öeldes. Eestis tõmmatakse loomadel juba sajandeid kõrisid läbi, ilma tuimestuseta… isegi nuinrakoosi ei tehta  . Siin koolides on vegetaarlaste toit, tavamenüü ja püreesupis pole tavaliselt puljongitki! Enamus moslemivanemaid annab toidu kodust kaasa, nagu rikkaliku sandwichi salatiga, laps nosib seda siis söögisaalis. Klassid on samuti segaklassid, keegi ei laamenda, kui tema poeg pannakse tüdruku kõrvale istuma. Õpetaja sellepärast nüüd küll unetuid öid ei vaevle.

  9. britt ütleb:

    Eestis peaks praeguseks olema juba märkimisväärne hulk inimesi, kes on välismaal koos lastega elanud ja seda üllatavam antud artikkel. Ise olen UK-s elanud ja sealne muulaste mass on ju teadupärast märkimisväärne.
    Ka meie olime ju UKs “muulased” aga ei tulnud pähegi oodata, et koolis oleks mõni eestikeelne pedagoog ega must leib. Muidugi on ebavõrdne selles võrdluses keele osa – inglise keelt oskavad mingil määral paljud. Aga muulasi on ka teistes EL riikides, mille keel on sama eksootiline kui eesti keel.
    Autor võiks ikka enne kirjutamist uurida, mis on olnud teiste riikide praktika muulaste laste harimisel. Ja muide: saab keelt õppida ka ühise (n inglise k) puudumisel. Võtab rohkem aega, aga on võimalik.

  10. Tõnis Lepiku ütleb:

    1. Võtame pagulased vastu ja paneme nad kohe tööd tegema. Töö käigus õpib keelt kõige paremini.
    2. Meie ei pea ennast integreerima nende kultuuri. Nemad peavad end integreerima meie kultuuri. Kes ei taha ärgu tulgu. Ei tule kellegil pähe külas klaverile jalgu tõsta.
    3. Meier riigil on oma põhiseadus ja see ütleb, et usk on riigist lahutatud ja selletõttu ei ole koolis palvusi, ramadaane ja muid rituaale.

  11. Lembit Jakobson ütleb:

    Olen käinud Rootsis Stockholmi ühes pagulaste koolis, kus õppis 52-st eri riigist tulnuid lapsi.
    Tüdrukute ja poiste eraldi õpet ei olnud.Kuna eri keeli on tohutul hulgal, on õpetajateks (tugiisikuteks klassis) tihti laste emad, kes tönkavad paremini rootsi keelt.
    Klassid ei olnud suured.Õppimine suhteliselt vaevaline ning rootsi tavakooli programmi juurde minek toimub samuti vaevaliselt.

  12. Lembit Jakobson ütleb:

    HTM raprteeris juba enne 1.septembrit, et nemad on pagulaste vastuvõtuks valmis.Täpselt, nagu nõukogude ajal.

  13. Enno Puidet ütleb:

    Haridusfoorumitel (erinevatel) nutetakse viimasel ajal tihti, et õpilastel-isegi üliõpilastel puudub funktsionaalse lugemise oskus. Tervikuna kommentaaridest jääb sama mulje. Kas ei saada asjast aru, või on tegu asjade/arvamuste jagamisega kaheks stiilis: kuradi tolerastid vs. kuradi rassistid.
    On tore, et on kogemusi, mis näitavad, et religioossed kombed ei sega teises kultuuriruumis elamist ja õppimist. Selliseid näiteid võib tuua lugematul hulgal. Ja lugematul hulgal on inimesi, kes vahetavad kultuuriruumi ning saavad seal kenasti hakkama /D.Benton näiteks :)/ Ja igast rassist, religioonist tipptegijaid, olgu nad siis teadlased, sportlased jne. kellede puhul ei teki probleeme ja kes tõesti rikastavad erineval moel meie elu. Artikli autori mõte/minu arvates/ on, et ahela teine ots võib tekitada probleeme ( ja nagu elu näitab-mitte vähe). Ja ta juhib probleemide tekkekohtadele tähelepanu, mitte ei võitle loosungi all “ei pagulastele” ega ka ühes”kommis” pakutud “ettevalmistav töö rahva meelsuse muutmiseks”. Ja mina õpetajana ei ole kindel, et meil on valmisolek nende võimalike probleemidega tegelemiseks. Enamikku haridusvaldkonnas töötavaid inimesi see ei puuduta aga kui lubatud kvootide järgi tuleb väike arv(oletame 500) pagulasi/moslemeid, keegi ei usu paraku neid numbreid ja getode vältimiseks valitsus paigutab nad võimalikult laiali, siis on see üle Eesti vähemalt üle 50 haridusasutuse probleem. Arvestus selline, et ühes asumis pole üle 3 pere, peres 4 liiget. Aga kõik nad vajavad koolitust: keele/kultuuriõpe, üldharidus, lasteaiad. Ja see ongi artikli mõte, et vastavatel ametipostidel töötavad inimesed teaksid , mis laadi probleemid võivad tulla.
    Kultuurilaadilt sarnaste inimestega /venekeelsete noortega/, keda õnneks rohkem ja rohkem on kutsehariduses eesti õppekeelega gruppides on palju probleeme ikkagi keelest arusaamisega ja sellest tulenevalt ka eriala omandamisega. Vaatamata “edukale eestikeele” omandamisele põhikoolis on neil raske ja õpetaja peab asju venekeeles üle seletama. Tean, et Tallinnas on ühes kutsekoolis eestikeele põhine grupp, kus õpetajal ei tasu üldse eestikeeles midagi seletada. Vene keelega õppegruppi ei mahtunud, katsume eesti keelega! Kes selle jama õpetajatele kinni maksab!? ja nüüd lisage siia veel paar nn araablast. Neid ei ole võimalik õpetada enne, kui keel selge ja siis lisaks võimalikud kultuuriprobleemid.
    Isiklik seisukoht: siia on teretulnud ainult kutsutud “võõrliigid” või isikud, kellel tugev huvi integreeruda meie kultuuriruumi. Kõik muud variandid garanteerivad tulevikus suurt hulka lahendamatuid konflikte, mis lõpevad emba kumba hävitamisega- kas põliselanikud sissetungijaid, või sissetungijad põliselanikke. Situatsiooni võtab kokku hästi käesoleval ajaloolisel hetkel poliitiliselt ebakorrektne loosung: Kõik moslemid ei ole terroristid, kuid kõik terroristid on moslemid! Ei näe ühtki põhjust, miks peaks võimalikke probleemidega riskima.

    • Tõnu ütleb:

      Siiski siiski. 500+ perekonnad. Ei tohiks olla liiga sinisilmne ja rahustav et kõll kõik laabub.

  14. merka ütleb:

    Töötan koolis õpetajana kümnendat aastat ning seda piirkonnas, kus on koolides vene laste ülekaal. Olen vastu võtnud otsuse, et kui meie kooli tulevad esimesed pagulased, siis mina lahkun koolist päevapealt. Ma lihtsalt keeldun varjamast neid probleeme, mida maailma on toonud islam. Ma ei kavatsegi head nägu teha. Ning kuna ma olen väga otsekohese ütlemisega, siis ei saaks ma moslemeid õpetada. Ükskõik kui palju ka eelnevad kommentaatorid on maailmas rännanud või koos moslemitega elanud, siis ikkagi te pole aru saanud, et mõõdukat moslemit ei eksisteeri.

  15. Magnus ütleb:

    Naa, mitu mõtevigu siin. Ühelt poolt meeldib, et Eesti seab kõrged ambitsioonid pagulaste vastuvõtmise suhtes. Teisalt, kirjutaja teeb aga mitu vigu. Arabiamaades on kindlasti sooline hierarhia, (nagu mujal maailimas), aga kui seda kooperida koolides, kahte sood eraldi õpetades näitek,s taastoodaks suhtumist. Mõistlik on pigem pigem hoiak koolide poolt et ‘teatud piirini austame teie kultuuri, kui see on vaid praktiline küsimus, näiteks sõõgi kohta. Mis puudutab fundamentaalsemad hoiakud, nagu et naissoost õpetaja tuleb austada samamoodi nagu meessoost õpetaja, ei tasu teha ‘allahindlust’ (Olgem aga ausad, eesti noormehed ei austa aga alati naissoost õpetajad. Olin täitsa hämmastunud kuivõrd rõvedalt mu kursavennad käitusid naisõppejõu suhtes isegi kõrgkoolis.)Mis puudutab palvetamine ja sõõk, minu kooliajal, Rootsis 80ndatel ei mäleta et oleks olnud halalsõõk, see spetssõõk mida pakuti oli et sealiha asendati loomalihaga. Et keegi puudus tundidest palvetamise pärast ei mäleta. Ma võin eksida, meil ei olnud minu klassis aktiivset religiooset moslemit. Küll käisin 7-9 klassis koolis kus oli suhteliselt palju sisserändajad.

  16. Ülle ütleb:

    Lihtsalt kommentaatoritele paar küsimust.
    Oeh kirjutab: “halal-tapmine Eestis ülepea keelatud”. Paluks viidet sellele seadusele, mis halal-tapmise keelab.
    Jakob kirjutab: “…jäetakse nad ilma kristluse ja kreatsionismi põhitõdedest ja maailmavaatest, mis me kultuuriruumis on olnud valdav” – millises kultuuriruumis kommentaator elab? Vaata statistikat eestlaste ristiusulembusest näiteks Eurostatist.
    Martti Kalda seisukohtadega nõustun ja usun, et vaid siis, kui suudame austada teiste tavasid ja kombeid, väärime oma tavade ja kommete tunnustamist teiste poolt.

  17. V. Parve ütleb:

    Artikkel, mida olen oodanud.
    Mida autor ohtudena ette näeb, nii ka läheb.
    Kui tõsimuhameedlastest perekonna poisi initsiatsiooniriitus lubab ta naiste ühiskonnast meeste omasse “üle kolida”, ta ei allu enam naistele, peale oma ema ja vanaema. Meie kooli õpetajannal ei ole mõtet ta isa kooli kutsuda, sest see ju ka musulman ja naisdirektorist välja ei tee!
    (Lugeja ei peaks arvama, et mina arvan, et kõik muhameedlastest poisid on ühe vitsaga löödud.) Piisab kolmest tõsiuskliku perekonna poisist kooli kohta, et olukord oleks selline, nagu see on kolme käitumishäirega või aktiivsuse- ja tähelepanuhäirega poisi lisandumisel, kes suudavad teha kolm klassi õpivõimetuks. Ainult et erikooli “moslemtulnukate” lapsi saata ei või.
    Kommentaarid on algusest peale olnud targasti kirjutatud, aga ülearu optimistlikud, arvatavasti naisterahvaste sulest, kelle empaatia laste ja naiste suhtes takistab meeste käitumismustrit tunnistamast enne kui hilja.
    Muhamediusk on kollektiivne luul. Luululise inimese eemal hoidmine rühmast võib olla väga oluline tervishoiunõue.

  18. V. Parve ütleb:

    Täpsustus: D. Benton pole kuigi võõrast kultuuriruumist, vaid valgete eurooplaste kultuuriruumist. Keskmine kreeklane, itaallane ja isegi prantslane on võõramast kultuuriruumist kui inglane Benton.

    • Tõnu ütleb:

      Minu arvates on seda tublit meest D, Bentonit vale mingiks näiteks tuua. Tegemist on ju üksiüritajaga, nagu meil on paljusid tublisid võõramaalasi üksiküritajaid tulnud eestisse elama ja tööle. Paluks siiski vahet teha täikasavanu ja lapse vahel. Vabast tahtest tulnuid ja sundolukorras tulnuid.

  19. Kerli ütleb:

    Autoril on kitsas maailmapilt reaalsusest. Õppisin kolm aastat võõrkeelt (kultuuri) võõras ühiskonnas koos eriusuliste pagulastega, õpetajad olid ainult emakeelt rääkivad valdavalt naisterahvad. Koolis ei olnud mingeid eri tingimusi, klassid olid segaklassid, õpilased vastavalt keel tasemele, varasem haridus või selle puudumine ei olnud oluline. Ainus oluline reegel oli, et rääkida võis ainult kohalikus keeles. Kui miskit jäigi segaseks näitlesid õpetajad või teised õpilased ette erinevaid võimalikke seletusi. Esimene kuu kulus sõnavara omandamiseks, teine kuu lausete loomiseks, sealt edasi pööramine, käänamine jne, hiljem kultuur, poliitika jne. Need nn. pagulased on vägagi kursis Euroopa eluga, ei ole ürgajast ning üldiselt õpivad kiiresti. Minu kogemused on koolist kus on aastas läbi käinud tuhandeid pagulasi, meie Eesti puhul jääb see arv kõvasti alla.
    Koolis oli tore õhkkond ning isegi kui millegi üle kurdeti oli see pigem ebamugav tool või jahe klassiruum.

    • Tõnu ütleb:

      Hm. Siia tuleb ju pagulaslapsi väga erinevas vanuses. Ja meie õppekava alusel ju õpetatakse erinevaid aineid. Mitte ainult eesti keelt. Üks kommentaator kirjutab, et lasteaia üldrühmas läheb umbkeelsel lapsel 3 aastat, kui ise hakkab suhtlema. Kui laps on teismeeas, siis ma küll ei kujuta ette, et meie koolides üldklassis õpib pagulaslaps eesti keelt ja paralleelselt ka teisi aineid. Meil on ju ajakirjanduses olnud näide ühe ukraina päritolu noormehe probleemidest koolis. Alles hiljaaegu arvasid vene õppekeelega gümnaasiumid et eesti keeles õppimisega paljudel probleemid. Nägin õpetajana kuis eesti keelt suhtluskeelena oskavad vene poisid ei saanud hakkama alates viiendast klassist eesti keeles ainete omandamisega. Ja kohe kaasnesid ka käitumisprobleemid. Meie haridussüsteemi jätkuvat hariduskorraldussuutmatust eeldades: ainus visioon on et küll kõik laabub ja küll õpetajad kõik olukorrad lahendavad, mõistan ma õpetaja avaldust koolis lahkumiseks. Jah eesti keeleõpe tuleb kohe lahendada. Samas peaks ka kohe alustama ju teiste ainete õptamisega aga mis keeles siis ja mis klassirühmas. Araabiakeelsed liitrühmad. Alustuseks võiksid, minu arust idealistidena tunduvad pagulaste hariduskorraldajad ja nende toetajad ise araabia keele selgeks õppida.

  20. Õnne ütleb:

    Autori kaitseks. Autor kirjeldab adekvaatselt islamiriigis elavate inimeste mõttemaailma. Ilmselt on lugejate seas vähe kodanikke, kes elanud islamiriigis. Olles naisena elanud Afganistanis (vast. EL statistikale on afgaanid hetkel üks suurimaid illegaalsete piiriületajate gruppe Euroopas), võin kinnitada, et afgaanide kombed on tunduvalt keerukamad, kui siinses artiklis kirjeldatud. Ja paljud neist kommetest ei ole Euroopa kontekstis mitte lihtsalt kummalised, vaid isegi kriminaalsed. Miks peaks traditsiooniline afgaan loobuma Euroopasse saabudes oma elust? Miks ta peaks päevapealt hakkama hindama euroopa norme? Koostasin väikese tabeli, kus võrdlen eestlaste (eurooplaste) ning afgaanide peamisi norme:
    http://onneparl.blogspot.com.ee/2016/01/paadipogenikest-xxx-kultuurinormide.html

    Kui mina läksin Afganistani elama, siis oli see suur kultuurishokk hoolimata sellest, et olin hoolega ette valmistunud. Suhtusin sallivalt kõigisse normidesse, olid need kui arusaamatud tahes (võõral maal tuleb ju sealseid norme aktsepteerida). Afganistanis elades pidin iga hetk ennast avalikkuses maha salgama – nii väliselt (avalikkuses liikudes püüdsin teha kõik, et ma näeks välja võimalikult “mitte-naine”, juba turvalisuse pärast) kui ka vaimselt (kuna naine allub mehele, oli kandvaks rolliks väline alandlikkus. Vähimgi eksimus oleks võinud olla fataalne. Ma tundsin Afganistanis ainult kaht kohalikku perekonda, kelle seltskonnas sain vabamalt hingata. Mõlemad on tänaseks Afganistanist lahkunud.

  21. Andres ütleb:

    Lihtne.
    Sisserännanud pagulased alluvad kõigile reeglitele, mis kohapeal tavaks, kui ei, siis saadetakse tagasi kodumaale. Ei pea hakkama ninnu-nännutama, sest kõigeks selleks “jamaks” pole Eesti riik tõesti valmis ( nii rahaliselt kui inimressursilt). Samuti on lähriikide kogemus näidanud et ninu-nännutamine ei aita pikemaajalisel integreerumisel.

    • Tõnu ütleb:

      Probleem äkki ongi selles, et mingeid reegleid pole kehtestatud. Küll kõik laabub visioon on sama tark mõte nagu dvaite žit družna.

    • Marek ütleb:

      Ei kujuta ette seda tagasisaatmist. Et palun hakake nüüd minema. No ei lähe nad kuski enam ise. Ja jõudu kasutada ei tohi. Kui üks Ungari ajakirjanik püüdis suvel takistada illegaalset piiriületajat, siis mõnitas Brüssel teda ikka korralikult, et vat missugune juhm ja julm ida-eurooplane. Euroopa “väärtused” ei luba kellegi käsi väänata. Ainult hääletuks alistumiseks peame valmis olema.

  22. D1 ütleb:

    Arvamusi siin seinast seina. Aga pagulastega kokkupuutumist eesti koolil tuleb. Ei neil naasklitel veel sissejuurdunud moslemistandardit pole. Vähemalt enamusel. Palvetamiseks on eespool kommijatel õigus: seda saab ka vaikselt omaette teha – olgu selleks siis üks eraldi ruum. Söömisega on lihtsam- tühi kõht paneb asjad paika! Oluline on hoopis:
    1. Võimalik tõrjutus eesti õpilaste poolt. Või hoopiski vähemalt algul tähelepanu keskpunktis olemine koos sellest johtuvate tagajärgedega.
    2. Mida üldse neile õpetada? Ja kes seda teeb?-keelebarjäär!
    3. Millised on elementaarsed korraharjumused tunnis ja õpiharjumused. Kui kaua nad on pidanud koolist omal maal eemal olema või seal üldse käinud on.
    4.Milline on nende vanemate suhtumine Eesti riiki ja meie kooli.Kas nad teevad elementaarsetki koos(kaas)tööd kooliga aktseptides eesti kooli elementaarreegleid.

    Saabunud pagulasperedele peab olema kehtestatud ca 10 kõige olulisemat humaanset-elementaarset reeglit mida siin arvestada. Jama on aga see, et pagulased näevad tõenäoliselt Eesti riiki kui ajutist vahepaika edasi pääsemiseks. Eriti need noorte meeste hordid kes valdava osa massist moodustavad.
    Mis puutub aga Kõlni sündmuisse, siis pole ime, et noored mehed kes omal maal vaid ( võõra!!!) naise kaetud kuju riiete all näevad, nüüd lahtiste jopehõlmadega nabapluusides neiukesi kohates “elevusse” satuvad!

  23. Arvi ütleb:

    Mõtted on õiged ja ohud rohkem kui reaalsed. Põgenike saabumine Eestisse ja Eesti haridussüsteemi saab olema tõeline väljakutse. Ja kui jääme oma arvamusi ja teadmisi vaid artiklite tasemel vahendama, olemegi mõne aja pärast artiklis kirjeldatud või isegi suuremate probleemide ees.
    Härra Kalda, olete ju Tallinna Ülikooli õppejõud, ehk panete õla alla ja hakkate töötavatele pedagoogidele araabia keelt ja kultuuri õpetama või siis vastupidi, araabia keele oskajatele pedagoogikat, et nad siis Eesti koolisüsteemi tööle suunata. Mõlemad tegevused, kui aus olla, on teie võimuses, kas on aga tahtmist? Minu teada peaks Tallinna ülikoolil olema kõikide Lähis-Ida keelte võimekus, miks jätta see enda teada, miks mitte kasutada seda võimekust töötavate pedagoogide välja koolitamiseks, et nad, olles praktikud, suudaksid pagulastega ka nende omas keeles suhelda. Mina ja usun, et nii mõnedki töötavad õpetajad, jääme ootama ülikooli poolseid konkreetseid pakkumisi.

    • Tõnu ütleb:

      kena mõte, aga lp. Arvi, aga see initsiatiiv Ülikoolist küll tulla ei saa. Seda peab riik valitsus ja Hm tellima ja kinni maksma. Seda ta aga loodab , et ei pea tegema, küll kool peab ise hakkama saama, ja see ongi see kõikse raksem asja külg.

      • Arvi ütleb:

        Ülikool ei saa, HM ei taha, kool peab ise hakkama saama MOTT. Ja kool saabki hakkama, on enne saanud ja saab ka edaspidi. Lõpetaks siis ehk ära selle leheveergudel ja televiisoripurgis targutamise, kui liha konkreetsete tegude tegemiseks liiga nõder.

        • Tõnu ütleb:

          Ei saa Arvist aru. Riik toob pagulased ja riik planeerib , tellib ja rahastab. Ju Te olete koolielust ja õpetaja ametist eemal või võõrandunud. Aga teie mõte on mesi haridusametnike keelele. Näe Arvi ju ütles, et kool saab alati hakkama.

  24. juku ütleb:

    Mina saan aru, et antud artikkel kõneleb loo sellest, mida üks moslemist sõjapõgenik peaks elementaarseks. Ehk siis on see artikkel just valgustav selles osas, mida tuleks neile seletada, rohkem ja veel üle seletada, et nad saaksid aru kuhu nad on sattunud ja kuidas siin asjad käivad.

    Arvan, et need otsesed artikli soovitused ei tule meie ühiskonnas kõnealla, kuid need punktid vajavad lahendamist, et neist ei saaks probleemide allikad.

  25. Helena ütleb:

    Mina elan oma lapsega Inglismaal. Ta käib koolis, kus valdav osa lastest on kas muslimid või mustanahalised. Õpivad kõik füüsikat, keemiat ja perekonnaõpetust, palvetamisruumi pole ning lõunasöögi puhul on kõigil lastel valida kas niiöelda “tavalise”, halal- või taimetoidu vahel.
    Ramadani ajal ikkagi lapsi üldiselt paastuma ei sunnita. Ka rasedaid mitte.

  26. cpunks ütleb:

    Oot, mida hekki?

    Kas Autor väidab, et Iraagis ja Süürias ei õpita reaalteadusi?

    > “Enamiku pagulaste lähteriikide kooliprogrammides puudub keemia ja füüsika, geograafia ja bioloogia.”

    Ma tahaks talle meelde tuletada, et enne kirjutamist tuleb end kurssi viia tegeliku maailmaga:

    > “Intermediate school students take 34 classes per week including subjects of Islamic education, Arabic language, English, Science (Physics, Chemistry and Biology), history, geography, social studies, mathematics, fine art education, and military physical education.”

    Allikas: http://www.irfad.org/iraq-education/

    > > At the beginning of the 11th grade, those who go to “general” secondary school have to choose to continue their study in either the “literary branch” or the “scientific branch”.

    Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Education_in_Syria

  27. cpunks ütleb:

    Lisaks keeleteemadest ja Süüriast. Autor väidab:

    > arvestagem, et enamik põgenikest (mehed, naised, lapsed) ei oska võõrkeeli või valdab neid vaid vähesel määral

    Wikipedia väidab:

    > Arabic is the medium of instruction in the Syrian Arab Republic. English and French are taught from grade 1 in the basic learning stage as the primary second language.

    Lisaks väidab Wikipedia, et (enne sõda) käis Süürias koolis 0.955 korda niipalju tüdrukuid kui poisse, nende üldarvudest. Ehk siis, Süürias on kombeks olnud naistel koolis käia.

    (Ma ei hakka parem halal kartulipudrust või halal porgandistest arutamagi, sest kui lühike arvutus näitab 0.03 pagulast per klass, siis ilmselt on muid teemasid…)

  28. […] Olgu, ärme siis utreeri ja eeldame, et mingit allaviskamist ei tule. Ent arvata, nagu suudetaks enamikku tulnukatest edukalt liberalismiga ära indoktrineerida, on sama narr nagu siin kunagi juba eespool kirjeldatud “V for Vendetta” film, kus moslemid koos seksuaalvähemustega kurja kiriku vastu võitlesid. Erinevalt mõttelaisast ja mökust lääneeurooplasest on nendel inimestel olemas kindlad veendumused, mida ei anna umbmäärase poliitplämaga ära muuta. Ja nad ei küsi, kas need veendumused kellelegi meeldivad või ei – väga hea oli mõne aja eest üks sellekohane lugu Õpejatate Lehes. […]

  29. Eva ütleb:

    Minu rühmas lasteaias on juba teised pagulased. Lapsed väga tublid ja toredad. Kui eesti lapsi algul harjutatakse lasteaiaga siis nemad jäeti kohe üksi ning taheti kohe pikaks päevaks jätta. Harjumisega pole mingeid probleeme olnud. Kuid palju probleeme on lasteaia igapäevase päevakavaga ja toitumisega. Lapsed lasteaia sööki ei taha, kodust kaasa antud lõunasöök, mis koosneb püreesupist, takost ja keedumunast, kuna söök on lõunaks külm ei taha nad sedagi. Teised lapsed küsivad, et miks nemad seda sööki ei saa.Kui lapsevanemale midagi edasi vaja öelda, siis tuleb kätega selgeks teha. Tugiisik räägib nendega inglise keeles, kuid pagulaste keeleoskus on peaaegu olematu. Tõlk elab kaugel. Nii suhtleme läbi mitme inimese. Pidevalt on üks hullumaja. Ühel päeval juba isa sai meie peale kurjaks, sest suurem laps ütles et sõi liha kuigi see oli kanaliha, ning miks on rühmas liha lõhn jne.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!