OPL SUVI
TARTU ULIKOOL

Ettevõtlikkusest saab Eesti haridussüsteemi alustala

26. veebr. 2016 Marge Täks ja Kristi Ploom ettevõtlusõppe programmi sisujuht, TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus ning ettevõtlusõppe programmijuht, haridus- ja teadusministeerium - 1 Kommentaar

Aasta alguses käivitus haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe programm, mille eesmärk on tagada kõigil haridustasemeil õppijaile võimalus õppida ettevõtlust.

Ettevõtlusõppest saadavad teadmised ja kogemused aitavad kiirelt muutuvas maailmas toime tulla. Ettevõtlikkusest on saanud võtmepädevus, mis on vajalik nii õppetöös kui ka tööturul, mistõttu on mitmed riigid juurutanud ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel. Ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkuspädevuste arendamine on tähtsal kohal näiteks Taani innovatsioonistrateegias, kus õppureid nähakse riigi ühe peamise innovatsiooniallikana. Kas pole see märk kultuuri ja mõtteviisi muutusest nii haridussüsteemis kui ka kogu ühiskonnas? See tähendab, et oskust ja soovi märgata ja lahendada probleeme, samuti loovust ja initsiatiivikust peetakse olulisemaks kui faktiteadmisi.

Eestis on esimesed sammud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe edendamiseks õppekavades juba tehtud. Riikliku õppekava kohaselt on ettevõtlikkuspädevus „suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi; seada eesmärke ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest; reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske”. Seega ei ole ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkus olulised mitte ainult tulevastele ettevõtjatele, vaid igaühele, et oma elus ja tööturul edukalt hakkama saada.

Fookuses õpetajaharidus

Aasta alguses käivitus haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe programm, mille eesmärk on tagada kõigil haridustasemeil õppijaile võimalus õppida ettevõtlust ning kujundada ettevõtlikkusest õppeprotsessi loomulik osa. Programmis ei piirduta ainult haridusasutustega, vaid soositakse koolide ja ettevõtete püsiva koostöövõrgustiku kujunemist ning ettevõtjate kaasamist õppetöösse.

Õpetajahariduse edendamisel on tähelepanu all ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe lõimimine õppekavadesse. Selleks töötatakse välja ettevõtlusõppe moodul ettevõtluse õpetajale, moodul ettevõtlikkuse toetamiseks õppetöös ja ettevõtluspedagoogika moodul.

Õpetajad, õppejõud ja teised ettevõtlusõppest huvitatud saavad oma oskusi ja teadmisi arendada uutel ettevõtlusteemalistel täienduskoolitustel, sh ettevõtluspedagoogika, mentorluse, autoriõiguste teemadel. Täienduskoolitused disainitakse nii, et need toetaksid õpetajate ja õppejõudude ning ettevõtjate ja mentorite mõttevahetust õppe kvaliteedi tõstmiseks.

Esimesed koolitused toimuvad juba aasta alguses ja jätkuvad kogu programmi vältel. Koolitusi korraldavad Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor, Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Estonian Business School, Tallinna tehnikaülikool, Eesti maaülikool ja Eesti kunstiakadeemia.

Programmi ühe tegevussuunana arendatakse ettevõtlikkuspädevust ja toetatakse õpilasfirmade loomist. Selleks saavad koolid osaleda maakondlike arenduskeskuste kaudu programmis „Ettevõtlik kool” ja Junior Achievementi õpilasfirmade programmides.

Kõrg- ja kutsehariduse õppuritele rajatakse ideede arendamise ja ärimudelite väljatöötamise tugisüsteem ehk eelinkubatsioon, mida korraldatakse kolmes pädevuskeskuses: Tartu ülikooli ideelaboris, Tallinna ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory.

Enam koostööd

Kogu programmi siht on ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe olulisuse teadvustamine ühiskonnas. Ettevõtlusõppe tähtsust on tarvis mõista nii neil, kes korraldavad kohalikku elu, kui ka neil, kes võtavad vastu Eesti edenemiseks vajalikke otsuseid. Ettevõtlikke inimesi ja tegusaid ettevõtjaid pole meil veel piisavalt.

Programmis korraldatakse sel aastal õppereise, tutvumaks teiste riikide ettevõtlusõppe parimate kogemustega. Alustatakse ettevõtlusõppe uuringute ja programmi tegevuste seirega. Programmi tulemusi esitletakse konverentsidel.

Nagu haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutab, eeldab ettevõtlusõppe tulemuslikkus tihedat koostööd praktikutega. Ettevõtjaid oodatakse kaasa lööma õpilas- ja tudengifirmade juhendamisel mentoritena. Miks hakata mentoriks? See on hea võimalus jagada ärksate noortega oma kogemusi, seista uute ideede sünni juures ja miks mitte ka investeerida uuenduslikesse äriideedesse.

Samavõrd oluline on koolijuhtide ja õpetajate ning kohalike omavalitsuste koostöö. Ettevõtlikke hoiakuid tuleb asuda kujundama võimalikult varakult. Oskus oma ideid ellu viia ning iseseisvalt ja teistega koostöös väärtust luua on parim, mida õpetaja või õppejõud õpilasele ja tudengile õpetada saab. Ettevõtlusõpe jõuab õppuriteni, kui omavalitsus- ja koolijuhid loovad selleks võimalused – ennekõike ettevõtlusõppe lülitamisega kooli õppekavasse.

Programmi viivad ellu haridus- ja teadusministeerium ning kõrgkoolid Tartu ülikooli eestvedamisel, üldharidus- ja kutsekoolid, SA Innove, Junior Achievement Eesti, maakondlikud arenduskeskused, Eesti kaubandus-tööstuskoda, Eesti tööandjate keskliit, teenusmajanduse koda jpt.

Programmi kogumaksumus 2018. aastani on ligikaudu kuus miljonit eurot, millest veidi üle viie miljoni moodustab Euroopa sotsiaalfondi toetus ja pisut alla ühe miljoni euro riiklik kaasfinantseering.

Kõik koolid ja õpetajad, kellel on huvi programmi vastu ja kes soovivad osaleda täienduskoolitustel või teistel programmi üritustel, võivad pöörduda Marge Täksi poole marge.taks@ut.ee. Lisainfo hm.ee/et/ettevotlusope.

Muudame koos Eesti ettevõtlikumaks ja tagame seeläbi endale kindlama tuleviku!

MARGE TÄKS, KRISTI PLOOM


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Ettevõtlikkusest saab Eesti haridussüsteemi alustala”

  1. […] Ettevõtlikkusest saab Eesti haridussüsteemi alustala […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!