Kultuurisuvi
opleht-tellimine

Kas lasteaiaõpetaja palk tõuseb?

5. veebr. 2016 Tiina Vapper - 3 kommentaari

Kooliõpetajate miinimumpalk üle Eesti on sellest aastast 958 eurot, lasteaiaõpetajate palkade erinevus piirkonniti seevastu kasvab. Eelmisel aastal tegid lasteaednikud riigikogule ettepaneku kehtestada lasteaiaõpetajatele põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajatega võrdne riiklik töötasu alammäär. Pöördumisele saadetud vastuses tõdes riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv küll vajadust täpsustada haridus­ülesannete jaotust, aga nentis samas, et alushariduse andmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kas ja kui suurt palgatõusu omavalitsused sel aastal lasteaiaõpetajatele kavandavad? Kuna enamikus valdades oli eelmisel nädalal eelarve veel kinnitamata, saab rääkida prognoositavast palgatõusust.

Ida-Virumaal märgatavat palgatõusu ei tule

Ida-Viru maakonna Lüganuse valla haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Luule Luuk tõdeb, et nende vallas lasteaiaõpetajate palk sel aastal kahjuks ei tõuse. „Kõrgharidusega õpetaja palk on praegu 600, keskeriharidusega õpetajal 520 ja õpetaja abil 450 eurot. Eks ta väike ole, aga seda tõsta pole kahjuks kuidagi võimalik. Meil on kaks lasteaeda, mõlemas liitrühmad, kus töötab üks õpetaja ja õpetaja abi, nii et ka koosseisu vähendamise pealt ei saa kokku hoida. See ongi väikeste kohtade häda, et kohustusi on väga palju, aga kõigeks raha ei jätku. Kuna vallas on kaks kooli, kus õpilaste arv on väike ning kooliõpetajate palkadele tuleb tublisti juurde maksta, on lasteaiaõpetajad jäänud tagaplaanile.”

Kohtla-Järve linnas on kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk samuti 600 eurot, kas see tõuseb, pole veel otsustatud. „Loomulikult ei ole selline palk motiveeriv ega peegelda õpetaja töö tegelikku mahtu ja vastutust,” tunnistab linna hariduse peaspetsialist Eha Karus. „Eriti mõeldes keelekümblusõpetajatele, kellele esitatavad nõuded on spetsiifilised. Linna 14 lasteaiast üheksas on keelekümblusrühmad, kuhu eesti keele oskuse ja erialase haridusega inimeste leidmiseks tuleb kõvasti vaeva näha. Direktoritel on neile õpetajatele õigus küll 10–15% lisatasu maksta, seda juhul, kui palgafond lubab. Ka riik annab kord aastas eesti keele õppe toetuseks kindla summa, mida saab kasutada nii õppevahendite ostmiseks kui ka lisatasudeks, aga see ei ole kuigi suur.”

Muuta on mõtet siis, kui sellest on kasu

Et õpetajate palku tõsta, on nii mõnigi lasteaed Eestis läinud üle uutmoodi töökorraldusele, jättes rühma ainult ühe õpetaja ja kaks õpetajat abistavat töötajat, kelle palk on tunduvalt väiksem. Eha Karuse hinnangul on selline lahendus kahe otsaga asi – palganumber on küll mõnevõrra suurem, töökoormus aga suureneb märkimisväärselt.

„Oleme ka oma linna lasteaedade direktoritega koosseisude vähendamist arutanud ning üldine arvamus on, et tahame siiski praegust kahe õpetaja mudelit hoida. Pealegi on väljatöötamisel uus alushariduse ja lapsehoiu seadus, nii et enne millegi muutmist on mõistlik see ära oodata. Kusjuures muutma ei peaks muutmise pärast, vaid ainult siis, kui see sisuliselt midagi paremaks teeb. Inimesi niisama ridamisi koondada ei tahaks.”

Ka Sillamäe linnas on kasutusel klassikaline kahe õpetaja ja ühe õpetaja abi süsteem. „Linna viies lasteaias on 37 rühma, iga rühmas kaks õpetajat ja õpetaja abi, eesti keele, muusika- ja liikumisõpetajad veel lisaks, nii et suur osa eelarvest kulub ainuüksi palkadeks, selgitab Sillamäe abilinnapea Eevi Paasmäe. „Aga see on meie teadlik valik. Anname inimestele tööd, makstes küll tagasihoidlikumat töötasu, mis on vene õppekeelega lasteaias 685 eurot, eestikeelses 20% suurem. Tänavu 5% palgatõus siiski tuleb. Olen oma õpetajatele väga tänulik, et nad on nõus selle raha eest töötama.”

Eevi Paasmäe arvates saaks riik omavalitsusi toetada, võttes kas või osaliselt enda kanda kooliks ettevalmistava rühma lasteaiaõpetajate palgad. Ka eesti keele õpetajate palk võiks tulla riigieelarvest.

Põlevkivi ressursimaks aitab hakkama saada

Ainus vald Ida-Virumaal, kus lasteaiaõpetaja palk on kooliõpetaja alampalgaga võrdsustatud, on Illuka, kus nii kõrg- kui ka keskeriharidusega õpetaja palk on sellest aastast 958 eurot. Ka sealne õpetaja abi 570 euro suurune töötasu on maakonna kõrgeim. Kohtla-Nõmmel näiteks on õpetaja abi palk kõigest 390 eurot.

Lasteaia direktori kt Gerli Anveldti sõnul hoolib vald oma elanikest. „Meil on nagu eliitlasteaed. Varem oli Illukal ainult lastepäevakeskus, lasteaed ehitati kooli kõrvale kuus aastat tagasi ja kõik need aastad pole vanemad pidanud maksma ei kohatasu ega toiduraha, ka enamik teatrikülastusi ja väljasõite toimub lasteaia eelarvest. Alles selle aasta veebruarist hakkas kehtima toiduraha, mis on üks euro päevas.”

Illuka valla sotsiaal- ja haridusnõunik Alvi Karp kinnitab, et lapsed ja noored ongi valla prioriteet. „Kui me kord juba lasteaia ehitasime, tahame ka neid õpetajaid tunnustada, kes seal töötavad. Minu arvates on lasteaiaõpetaja töö kooliõpetaja omast raskemgi.” Põhjuseks, miks riigis nii suured palgakäärid on tekkinud, peab ta omavalitsuste võimaluste erinevust. „Osa valdu jääb tühjaks, sest inimesed kolivad sinna, kus on tööd ja leiba. Meil on aidanud toime tulla põlevkivi ressursimaks, mõistagi ka läbimõeldud kulutused ja investeeringud. Nii nagu omavalitsus on eelarve koostamisel valiku ees, mida eelistada, on see ka riigi tasandil. Küsimus ongi selles, millal riigi juhtkond hakkab väärtustama lasteaiaõpetajate tööd.”

Põlvamaa kõrgeimad palgad on Värska vallas

Põlva maakonnas saab lasteaiaõpetaja koolis töötava õpetaja alampalgaga võrdset palka Värska vallas. Kõrgharidusega õpetajal on see 958 eurot, keskeriharidusega õpetajal 15% võrra madalam. Sel aastal tõusis üle mitme aasta lasteaias ka kohatasu, mis on nüüd kümne euro asemel viisteist.

Värska vallavanem Raul Kudre räägib, et kooli, lasteaia ja muusikakooli õpetajate palgad võrdsustati Värskas juba seitse-kaheksa aastat tagasi. „Leiame, et sama töö eest tuleb maksta ühtmoodi palka. Muidugi ei suutnud me kõiki palku korraga tõsta, vaid tegime seda mitme aasta jooksul mingi protsendi kaupa. Haridus võtabki valla eelarvest kõige suurema tüki. Aga mina olen seda meelt, et eelarve planeerimine ongi eeskätt valikute küsimus. Viimastel aastatel oleme palju panustanud just lasteaeda. Tagantjärele võin öelda, et kolmanda lasteaiarühma avamine 2013. aastal oli ainuõige otsus, sest see on kõige otsesemas mõttes investeering tulevikku.”

Raul Kudre usub, et lasteaia pidamine ei käiks omavalitsustele üle jõu, kui riigi rahastus tõuseks. „Kagu-Eesti on riigi kõige vaesem nurk ja inimeste keskmine sissetulek Põlvamaal väheneb, ometi on riik vähendanud enamiku valdade tasandusfondi summat.”

Teistel Põlvamaa omavalitsustel võrreldes Värskaga nii hästi ei lähe. Mooste vallas on kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk kõigest 558 eurot.

„See on ääretult väike,” leiab Mooste Tammetõru lasteaia direktor Kersti Liloson. „Meie lasteaia juurde kuulub ka kaks lapsehoidu, üks Kauksis, teine Rasinal, lisaks on vallas kaks põhikooli ja huvikool. Kuna elame ääremaal, püüavad valla juhid siin elu sees hoida, mis on õige, sest kui koolid ära kaoksid, oleks asi halb. Probleem ongi selles, et kõigeks raha ei jätku. Samas kui mõelda, et lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõue on kõrgharidus pluss pedagoogiline kompetentsus ning kõik õpetajad teevad üht ja sama tööd, tundub praegune suur palgalõhe ebaõiglane.”

Mooste valla sotsiaalnõunik Eduard Oksar kinnitab, et volikogu võttis eelmisel nädalal vastu eelarve, kus on kirjas ka õpetajate palgatõus. Õpetaja palk on sellest aastast 650 eurot, assistendil 550, õpetaja abil ja lapsehoidjal 500.

„Kindlasti oleks tõus võinud olla suurem, aga vallas on kõikide spetsialistide palgad väikesed, meil ongi maakonna kõige madalamad palgad,” räägib vallaametnik. „Viimati tõusis palk 2008. aastal, rahaseis on vilets. Nüüd vaatasime, et eelarve kannatab vast väikese palgatõusu välja. Üldine tõus oli 10%, lasteaednikel isegi rohkem.”

Tartumaal on palgalõhe 400 eurot

Tartu maakonna lasteaiaõpetajate palgapingerea lõpus on 472-eurose palgaga Kallaste linn.

Kallaste linna sotsiaaltöö osakonna juhataja Viktoria Ivanova sõnul on palgatõus kavas, kuid paraku väga väike. „Loodame tõsta lasteaiaõpetaja palga sellest aastast 500 eurole. Tahame ikka oma lasteaia säilitada ja selle nimel pingutada, et noored pered siia jääksid. Linnas elab praeguse seisuga vaid 885 inimest, lasteaias on 21 last. Kuna töökohti ei ole, on noored siit ära kolinud, paljud ka välismaale. Enamik elanikest on pensionärid. Mina ametnikuna arvan, et koole ja lasteaedu peaks rahastama riik võrdselt Eesti igas paigas. Miks peab väike koht nii palju pingutama, et inimesi siin hoida!?”

Tartu maakonnas saavad kõrgeimat palka Ülenurme valla lasteaiaõpetajad. Sel aastal on kavas tõsta see 840-lt 907 eurole. Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev usub, et volikogu lähiajal palgatõusu ka kinnitab. „Palk ei ole küll veel kooliõpetaja omale päriselt järele jõudnud, sest see läheb kiiresti eest ära, aga selle poole püüame. Natuke tõstsime sellest aastast ka kohatasu, mis on nüüd 32 eurot. Arvestades, et Tartu linnas on kohamaks 64.50, on kasvuruumi veel küll. Töökorralduse jätsime lasteaedades samaks, see tähendab, et rühmas on endiselt kaks õpetajat ja õpetaja abi. Usun oma lasteaiajuhtide juttu, et vastupidisel korral võib kvaliteet kannatada, sest nõuded assistendile on oluliselt leebemad kui õpetajale.”

Ülenurme vallas on kolm lasteaeda, gümnaasium ja muusikakool, mille laulustuudiost on välja kasvanud lauljad Kerli Kõiv, Laura Remmel, Hannaliisa Uusma. Suurem osa eelarvest, 64%, kulubki vallavanema sõnul haridusele.

„Üks ilus aasta oli 2008, kui vabariigi valitsus otsustas eraldada omavalitsustele lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamiseks kooliõpetajate palkadega riigieelarvest lisaraha. Sellest ajast oleme prioriteediks seadnud, et lasteaiaõpetaja töö on sama tähtis kui kooliõpetaja oma.”

TIINA VAPPER


Lasteaiaõpetajate palgad maakondades

• Raplamaal oli lasteaiaõpetaja keskmine brutopalk mullu 780, õpetaja abil 550 eurot. Selleks aastaks prognoosivad 5% palgatõusu üksikud vallad.

• Pärnumaal teenis õpetaja keskmiselt 727, õpetaja abi 445 eurot kuus. Kui enamik omavalitsusi kavandab 7–8% palgatõusu, siis Koonga vald plaanib tõsta palku 25%: õpetajal 560-lt 700 eurole, õpetaja abil 390-lt 500 eurole, et jõuda palgapingereas viimaselt kohalt paarile teisele vallale järele.

• Hiiumaal jääb kõrgharidusega õpetaja palk vahemikku 725–760 eurot, keskeriharidusega õpetajal 617–675, õpetaja abil 429–540 eurot. Palgatõusu üle läbirääkimised käivad.

• Võrumaal on kõrgharidusega õpetaja keskmine palk 720 eurot, suurem osa valdu prognoosib 40–50-eurost palgatõusu.

• Läänemaal on ainsana lasteaiaõpetaja palk kooliõpetaja alampalgaga võrdsustatud Ridala vallas.

• Ülejäänud maavalitsustest palgainfot saada ei õnnestunud.


3 kommentaari teemale “Kas lasteaiaõpetaja palk tõuseb?”

  1. anu ütleb:

    Tavalise kooliõpetaja palk samuti ei tõusnud. Töötan kahes Ida-Virumaa koolis ning ühes tõsteti kohe tunnikoormust ning teises võeti tunde vähemaks. Kokkuvõttes kahanes palk 55 eurot ning seda tagasiulatuvalt 1. jaanuarist.

  2. Kaarel ütleb:

    Jutt, et õpetajate palk tõuseb, bluff. Meil ei toimunud mingit palgatõusu. Direktor ütles, raha ei kantud üle. Huvitav, huvitav, kes valetab!

  3. pille ütleb:

    TALLINNAS oli 2015 aastal – kõrgharidusega õpetajal 900,00
    kesk-eriharidusega 765,00
    ootame taas tõusu 🙂

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!