Soome 2

Õpilasfirmad kutsekoolis – saab küll!

26. veebr. 2016 Kaire Mets Tartu KHK turundus- ja kommunikatsioonijuht - Kommenteeri artiklit

Kui üldharidus­koolides hakatakse õpilasfirmade tegevust juba tavapäraseks pidama, siis kutsekoolides pole need veel kuigi levinud.

Kutsekoolides on õpilasfirmasid isegi nii vähe, et Õpetajate Leht* pühendas 4. detsembri lehes sellele teemale terve külje, selgitades, miks kutsekoolides õpilasfirmasid pole.

Tegelikult on küll! Tartu kutsehariduskeskuses tegutseb sel õppeaastal lausa kümme õpilasfirmat. Ka mullu oli viljakas aasta, sest kutsehariduskeskuse noorte kondiitrite õpilasfirma Spaatlitäis Kreemi jõudis Eesti õpilasfirmade 20 parema sekka. Tänavu 14. veebruaril toimunud üle-eestilisel õpilasfirmade laadal sai meie kooli õpilasfirma Clotz ühe peapreemiatest – parima videoreklaami eest.

Kuidas õpilasfirmasid kutsekooli tuua?

„Kõik saab alguse kooli hoiakust,” ütles ÕF Spaatlitäis Kreemi juhendaja, õpetaja Ena Drenkhan. „Kui soovime kujundada oma peaga mõtlevaid, lahendusi otsivaid ja hakkajaid tulevasi meistreid, mitte vaid käske ootavaid töökäsi, siis tuleb igati arendada ja toetada õpilaste ettevõtlikkust. Õpilasfirmad on üks meetod,” selgitas ta.

Tõepoolest, kutsehariduskeskuses õpetatakse palju erialasid, kus edaspidises tööelus tuleb pigem ise ettevõtjana toimetada. Näiteks juuksurid, pottsepad, rätsepad või autotehnikud on sageli ise endale tööandjad. Ka kokkade või kondiitrite seas on oma väikeäri avamine levinud, tulevastest ärikorraldajatest või raamatupidajatest rääkimata. Praktilised ettevõtlusteadmised ning ettevõtlik hoiak on väärt pagas kõigi erialade lõpetajatel, sest töömaailm ootab initsiatiivikaid ja vastutustundlikke töötajaid, kes teavad, kust raha ettevõttesse tuleb. Muidugi on kutsekoolide kõigis õppekavades karjääri- ja ettevõtluse ained ning ka praktikal on õppijad ettevõtluse keskel, kuid isetegemist see ei asenda. „Praktilist tööd ja oskusi arendavas koolis tuleb ettevõtlikkust ikka praktiliste meetoditega arendada,” on Drenkhan kindel.

Majandus- ja ettevõtlusõpetaja Tiina Aidnik usub, et õpilasfirmade taga olevad õpetajad peavad sellesse meetodisse uskuma. „Õpilaste innustamine ei ole kerge, endal peab usku jaguma. Aga mida rohkem on mõttekaaslasi, seda parem. Ka õpilaste seas on nii, et kui on ots lahti tehtud, siis see kogemus levib ja kogub jõudu,” leidis ta. „Eelmisel aastal sai palju tähelepanu Spaatlitäis Kreemi, samuti on paljud õppijad tulnud üldhariduskoolidest, kus õpilasfirmad tegutsevad, ja nendega pole üldse probleemi,” kirjeldab ta.

Lisaks on Tartu kutsehariduskeskuse 4. taseme infotehnoloogia õppe­kava põhimoodulis õpilasprojekti elluviimine, milleks on õpilasfirma. „Kohustus õpilasfirma luua ja see programm läbi teha tekitas mullu küll veidi küsimusi, kuid palju on vaid mõtlemises kinni,” rääkis Aidnik. „Tulevased kokad valmistavad ju koolis päriselt süüa ja päris kliendid söövad õpilaste valmistatud toidu ära. Ka ettevõtlusõppes on loomulik oma tehtud toodet või teenust päriselt klientidele müüa,” tõi ta näiteks. Õpilasfirma ideed soojendatakse juba esimesel kursusel karjääri planeerimise ja ettevõtluse aluste moodulis, kus ettevõtluse õpiväljundi raames äriideid genereeritakse, hinnatakse nende teostatavust ja analüüsitakse. Selle ideega on siis võimalik jätkata, otsida endale meeskond ja viia see õpilasfirmas ellu.

Kutsekoolis, kus on nüüdisaegsed töökojad ja seadmed ning vajadusel leiab kooli teistest osakondadest meeskonnaliikmeid juurde, on õpilasfirmadel lihtsamgi tegutseda. Näiteks tänavu alustanud õpilasfirma Clotz toodab puidust ja tekstiilist kikilipse. Puitdetailid treib valmis noor tisler Erik Pungar ning tekstiilid lisavad kodumajanduse õppijad Jane Juus, Kelly Nõmm ja Liina Tamm. Koos korraldatakse nii turunduse kui ka finantspool.

Kutsehariduskeskuse puidutoodete müügiks e-poe avanud õpilasfirmas E-KHK tegutsevad ühtse meeskonnana tulevane veebispetsialist Timo Hipponen ning raamatupidamist õppivad Maarja Vaht, Pirgit Tamm ja Siret Leinus. „Mina soovitangi õpilasfirma teha erialaga seotud valdkonnas, see annab tulevikus palju juurde,” ütles Aidnik. „Nii õpivad õpilased oma eriala nüansse, saavad seda praktilise tegevuse kaudu katsetada ja kogeda reaalset elu.”

Mis teeb muret?

Kui rääkida õpilasfirmadega seotud raskustest, siis toob õpetaja Tiina Aidnik välja mentorite probleemi – neid veel pole. Praegu on Tartu kutsehariduskeskuses kolm Junior Achievementi programmi läbinud juhendajat, kuid ideaalis on igal õpilasfirmal üks juhendaja ja kaks mentorit. „Juhendaja ei pea oskama toodet toota, see on mentori pool. Meie erialaainete õpetajad loomulikult aitavad nõu ja jõuga, kuid mentori nime ei tihka veel kasutada. Tendents aga on, et erialaõpetajad tulevad õpilasfirmade programmiga üha rohkem kaasa,” selgitab Tiina Aidnik.

Tõsisem mure on, et praeguse programmi järgi saab õpilasfirma tegutseda vaid ühe õppeaasta. Kutsekoolide õppijad käivad aga pikalt ettevõttepraktikal ning selle perioodi jooksul on õpilasfirmas tootmise ja müügiga tegelda keeruline. Nii jääbki õpilasfirma tegutsemise aeg üürikeseks. Oleme teinud ettepaneku, et kutsekoolide õpilasfirmade periood võiks olla pikem kui üldhariduskoolidel. „Praegu on võimalus, et rahvusvahelist koostööd tegevad õpilasfirmad saavad ajapikendust, sama sobiks kutseõppijatele,” rääkis Aidnik.

„Hea uudis on see, et meie õpilasfirma Do-IT on vastu võetud rahvusvahelisse projekti. Tegemist on Kesk-Läänemere ühiste õpilasfirmade projektiga, mille eesmärk on õpilasfirmadele rahvusvahelist kogemust pakkuda,” rääkis Aidnik. „Meie poisid alustavad koostööd Helsingi ärikolledžis tegutseva õpilasfirmaga ja hakkavad parandama arvuteid. 14. ja 15. jaanuaril osalesid nad koos innovatsioonilaagris Helsingis,” jutustas ta.

Loomulikult innustavad need näited õpilasfirma meetodiga jätkama. „Toetama peavad nii aineõpetajad, kogu koolikollektiiv kui ka kodud,” selgitas Aidnik. „Kui olla täie hingega asja juures, on see kõigile hästi positiivne kogemus,” usub ta ja toob näite õpilasfirmade laadast Tartus. „Kõik meie kümme õpilasfirmat olid kohal ja said sealt palju head tagasisidet.”

Ena Drenkhani arvates saab kool olla esimene nõuandja ka neile, kes päris ettevõtet alustada soovivad. „Meil on kõik majandusõpetajad kompetentsed ettevõtlusega alustajat nõustama, lisaks saame soovitada asjahuvilistele ka Tartu teisi võimalusi, nagu Ärinõuandla, Loomeinkubaator või ülikooli Ideelabor,” selgitas ta. „Oluline on, et me lihtsalt märkaksime tulevasi noori ettevõtjaid ja tahaksime neid toetada,” leiab ta. Viimase vilistlasuuringu põhjal on 2% neist pärast kooli lõpetamist ettevõtjad.

Nädalavahetusel avab uksed suur õpilaslaat: http://menu.err.ee/v/uudised/elu/a7a89332-e194-49b8-b84b-7c12f07aaa2a/nadalavahetusel-avab-uksed-suur-opilaslaat

Õpilasfirma Spoony valmistab käsitööna sulavaid šokolaadisüdameid: http://etv.err.ee/v/uudised/inimesed/3c73751a-0e87-4be1-8146-22a4efabf934/opilasfirma-spoony-valmistab-kasitoona-sulavaid-sokolaadisudameid

*http://opleht.ee/27011-miks-napib-kutsekoolides-opilasfirmasid/

KAIRE METS


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!