TARTU ULIKOOL
OPL SUVI

Sallivust importiv programm

26. veebr. 2016 Raivo Juurak - Kommenteeri artiklit

Veebruaris käivitus programm STEP, mis aitab seadusega pahuksis olnud noortele töökohta leida.

STEP on mõeldud 15–26-aastastele noortele, kes on kandnud mõne süüteo eest karistust ning kes ei tööta ega õpi. Euroopa sotsiaalfond on andnud programmi realiseerimiseks 586 500 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 103 500. Programmi viivad ellu siseministeerium ja SA Omanäolise Kooli arenduskeskus. Programm haarab Harjumaa ja Tallinna ettevõtteid.

„Meie programm on sammuke sallivama ja toetavama ühiskonna poole,” tõdeb STEP-i programmijuht Mihkel Velström. Ta on keerulise saatusega noortega varem tegelnud ja teab, et tihti kannavad nad otsekui topeltkaristust. Neil on karistus kantud, kuid ühiskond ei taha neile ikkagi eksimust andestada ja see on kindlasti ebaõiglane. „Ma ei saa oma karistusest vist iialgi lahti,” on üks noor öelnud. Velström jutustab loo, mis peegeldab päris hästi eestlaste ettevaatlikkust. Nimelt ei rääkinud üks noor tööle minnes oma minevikust. Kui tööandja sai teada, et noormees on olnud vanglas, ütles ta kohe: „Oleks ma teadnud, poleks teda tööle võtnud!” Nüüd on see noormees tal aga üks paremaid töötajaid, kellest ta ei mõtlegi loobuda.

Velström lisab, et igal karistust kandnud noorel on oma lugu. Taanlastel on selle kohta ilmekas näide. Kaks noormeest kandis karistust pangaröövi paragrahvi järgi. Tegelikult olid nad kanepit suitsetanud ja siis pilves peaga nalja pärast pangast raha küsima läinud. Paraku kutsus pank kohe politsei ja poisse karistati ettekavatsetud pangaröövi pärast. Mõlemast said hiljem tublid töömehed.

Endel Pillau, kes on STEP-is tööandjate nõustaja, lisab, et paljud noored on teinud pahandust murdeea mõtlematusest, kergemeelsusest või halbade sõprade mõjul. Nad ei imetle oma minevikku. Samas on neil just oma mineviku pärast raske tööle saada. Programm STEP peab siin aitama ettevõtjatel suhtumist muuta. Taanlased ütlevad ka nii: Nüüd on ettevõtete kord näidata, missuguses ühiskonnas me tahame elada.

Velström selgitab, et taanlased ei kasutagi sõna „õigusrikkuja”, vaid nimetavad neid äärepealseteks noorteks ja teistsugusteks noorteks, keda on vaja aidata. Ja taanlastele on see suhtumine palju kasu toonud. Nende programm High:five, mille eeskujul on meie STEP kokku pandud, on aidanud kümne aasta jooksul leida töökoha 1500 seadusega pahuksis olnud noorel. See on 80–90% programmis osalenutest. Need numbrid räägivad selget keelt sallivuse ja aitamise kasust.

Taani rahvas on High:five programmiga laialt kaasa läinud. Noori kandideerib sinna üle kahe korra rohkem, kui neid suudetakse vastu võtta. STEP-i meeskond on seadnud eesmärgiks viia esimese tegevusaasta jooksul kokku 60 noort ja tööandjat, loodetavasti see õnnestub.

Ettevõtjad on STEP-ist huvitatud

Programm STEP käivitatakse Eestis ajal, mil siin levivad viha- ja hirmukõned. STEP-is osalemisega saavad ettevõtjad näidata, et nemad teistsuguseid inimesi ei karda ja on valmis neid aitama. Velström ja Pillau märgivad rahulolevalt, et kõik tööandjad, kellega nad on kontakti jõudnud võtta, on avaldanud valmisolekut karistust kandnud noori enda juurde tööle võtta. Nad on valmis määrama sellisele noorele oma töötajate hulgast ka mentori, andma tollele koolitusteks vabu päevi, suhtlema STEP-i nõustajatega jne. STEP-i meeskond toonitab, et see on suurepärane, sest ilma tööandjateta pole STEP võimalik.

Mõned ettevõtjad on siiski küsinud, kas ettevõte ise ka STEP-ist mingit kasu saab. Nad on tundnud huvi, kuidas mõjub ettevõtte mainele see, kui tööle võetakse karistust kandnud noor, kuidas hakkavad teised töötajad temasse suhtuma, kas ta tõstab või langetab nende motivatsiooni jms.

Ettevõttele on STEP-is osalemine igal juhul kasulik, toonitab Velström. Ta toob näiteks firma Ragn-Sells, mis kuulutab kõikjal, et ei vea lihtsalt prügi minema, vaid sorteerib sellest olulise välja, kasutab ebaolulist kütteks jne. Sellise säästva lähenemisega on Ragn-Sells endale tublisti sõpru ja kliente juurde võitnud. Niisamuti tõuseb nende ettevõtete maine, kes võtavad tööle noori, kellel pole elus hästi läinud. Hoolimine ja aitamine tõstab alati mainet.

Velström usub, et töökaaslased suhtuvad sellistesse noortesse hästi, sest nad näevad, kuidas inimesest hoolitakse. Kui kaastöötaja endaga peaks midagi juhtuma, võib ta olla kindel, et temagi eest kantakse hoolt.

Selliste noorte töölevõtmisest on kasu ka riigile, rõhutab Velström. Kui 2012. aastal tehti Taanis kõigi sotsiaalprojektide analüüs, siis selgus, et programm High:five, mille eeskujul on STEP kokku pandud, kattis oma kulud mitmekordselt. Velström usub, et STEP hakkab samuti andma raha tagasi mitu korda rohkem, kui riik sinna paneb.

Pillau lisab, et suurim kasu on see, et ühiskonnas on tänu STEP-ile rohkem sallivust ja hoolivust. Ta oletab, et paljud ettevõtjad on juba varem soovinud selliseid noori aidata, kuid neil puudus mehhanism, kuidas seda teha. Endel Pillau leiab, et riik peaks ettevõtteid, kes noori uuesti järje peale aitavad, kuidagi premeerima. Näiteks riigihangete puhul võiks riik eelistada sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid, kes panustavad inimestesse.

Programm STEP tohib soovitada ettevõtetele ainult neid noori, kes tõesti tahavad tööd teha ja teevad ka, vastasel juhul kaotab ta oma usaldusväärsuse, selgitab Velström. Seepärast valib STEP noori hoolikalt. Esimesed filtrid on kirjas STEP-i kodulehel: programmi võetakse ainult neid, kes tahavad töötada, kes on öelnud seadusrikkumistele kindla ei, kes ei tarvita narkootikume, kellel on püsiv elukoht jne.

Kui need nõudmised on täidetud, kohtub noortenõustaja mitmel korral noorega, kes tahab programmis kaasa teha, uurib tema tausta ja huvisid, leiab üles tema tugevad küljed ja siis otsitakse noorele tööandja, kes just selliste huvide ja oskustega töötajat vajab. Järgneb tavapärane töölevõtuintervjuu ja lõpliku otsuse teeb tööandja.

Velström selgitab, et STEP on kiire programm, mis pakub ainult tööd. Programm ei tegele noorte kõigi unistustega ega nende ümberkasvatamisega – selleks on teised programmid ja tegevused. STEP võtab vastu ainult neid, kellele on võimalik kiiresti töökoht leida. STEP-i eeskujuprogrammis High:five on lähtutud samast põhimõttest.

Samas ei ole STEP-i filter ka liiga tihe. Taanis tahtis üks ettevõtja endale head mehaanikut ja High.five’i programm pakkus talle ühe. Ettevõtja küsis, mis koolis see noormees on õppinud. Vastus oli, et mitte kuskil, kuid ta on kolm korda automootori lahti võtnud ja uuesti korralikult kokku pannud. See noormees sai tööd. Kui aga töö tegemiseks on rohkem teadmisi vaja, suunab STEP noore õppima.

Enamik energiast kulub tööle mentoritega

Taanlased väidavad, et pärast kümmet aastat High:five’i tööd kulub neil tunnetuslikult 30% ajast ja energiast noortega tegelemisele ja 70% mentoritele. Mis on ka loomulik, sest just mentor on see, kes noore uuele rajale aitab. Mentorite valik on seega ülitähtis. Tal peab olema loomupärast pedagoogilist vaistu, ta ei tohi sekkuda noore ellu liiga palju, kuid ei tohi teda ka omapead jätta. Mentori puhul on oluline mainida, et ta ei saa noore toetamise eest tasu. Mentorlus on STEP-is kogenud töötajate auväärne võimalus noori oma elukogemusega toetada.

Et mentor on programmis keskne kuju, näitab piltlikult Taani programmi High:five koduleht – põhiline materjal on seal pedagoogilised nõuanded mentorile. Paar näidet korduma kippuvatest küsimustest. Mida teha, kui tööle võetud noorel hakkavad külas käima „vanad sõbrad”? (Las noor ütleb neile, et ettevõttes võivad käia ainult oma töötajad.) Kust ma aru saan, et noor on kasutanud narkootikume? (Vaata tema pupille.) Mida teha, kui noor ei lõpeta ropendamist? (Kutsu programmi nõustaja appi.) Mida teha, kui noor ei ilmu hommikul tööle? (Helista talle. Kuid ära hakka teda lapsehoidjana iga päev äratama ja oma autoga tööle tooma.) Jne.

Eesti programm STEP: http://step.ee/

Taani sõsarprogramm High:five: http://www.highfive.net/.

RAIVO JUURAK


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!