Uus seadus nõrgendab Eesti lasteaeda

12. veebr. 2016 Kristjan Saar Kurtna kooli direktor - 21 kommentaari

Mind ajendas kirjutama koolieelse lasteasutuse uus seadus, mis annab kohalikule omavalitsusele vabaduse valida, kui kvaliteetset alusharidust ta pakub.

Kuni uue seaduse kehtima hakkamiseni töötas ühe lasteaiarühma juures kaks õpetajat ja üks õpetaja abi. Uue redaktsiooni saanud seadus annab aga võimaluse jätta ühe rühma juurde ühe õpetaja ja kaks õpetajat abistavat töötajat.

Rühmaõpetajale seadusega ette nähtud tööaeg ei võimalda tal teha pikki tööpäevi, see aga viib olukorrani, kus lapsevanema ja õpetaja suhtlemine jääb puudulikuks. Niisamuti jääb õpetajal nägemata lapse õhtune vabamäng. Õhtune aeg jääb ühe õpetajaga süsteemi puhul sisuliselt lastehoiuks, kuid laps areneb ju terve lasteaiapäeva jooksul. On ilmselge, et kahe kõrgharidusega õpetaja panus laste haridusse on suurem kui ühe kõrgharidusega õpetaja oma.

Teiseks on seadusse lisatud võimalus, mille kohaselt võib lasteaia rühmaõpetaja ise läbi viia erialatunde (ujumis-, liikumis- ja muusikatunde) ning sel juhul selleks erialaspetsialistide ametikohti looma ei pea. See võib kaasa tuua olukorra, et lapsel jääb õiges vanuses ujuma õppimata, oma muusikaline maailm avastamata, kehakool tundma õppimata. Alustame varakult keskpärase maailmakodaniku arendamisega!

Kolmanda üllatuse leiab alushariduse kontseptsioonist, kus rühma suurust koolieelses lasteasutuses enam ei määratleta. Rühma suuruse ainsaks mõõdupuuks on antud tervisekaitse piirnormid. Kas see tähendab, et tehes seina ava ja võttes kasutusele ka panipaigad, võime rühma vastu võtta veelgi rohkem lapsi. Kuid sel juhul laste harimise ja kasvatamise asemel neid karjatatakse.

Kuidas on teistes maades?

Kuidas tegutsevad teiste maade lasteaiad? Jaapani lastehoius võib positiivseks lugeda rõhuasetust laste vabale mängule, neile on loodud võimalus paljutki käega katsuda ja loodust tunnetada. Samas on Jaapani lasteaia suur miinus alushariduse kontseptsiooni puudumine. Kui Jaapani laps kooli läheb, hakkab tal kohe pihta raske ja intensiivne õppimine – üleminek on liiga järsk

Itaalias ja paljudes teistes Lõuna-Euroopa riikides ei anta aga lasteaiaealistele lastele sooja lõunasööki, rääkimata korralikust einest kolm korda päevas. Ka lõunauinak on seal korraldatud meie mõistes eriskummalisel viisil – kui lapsel tuleb uni, jääb ta sinnasamasse mängivate laste vahele talle selleks hetkeks leitud madratsile oma päevaste riietega magama.

Väga paljudes Lõuna-Euroopa riikides hakatakse põhiharidust andma väga varakult, lausa viiendast eluaastast – lasteaed on seal sisuliselt juba kool. Eesti alusharidussüsteemi pluss on kooliminek alles seitsmeaastaselt. Enda kogemusest lasteaia liikumis- ja ujumisõpetajana tean, et laps saab n-ö kooliküpseks just kuuendal eluaastal, mil tema tähelepanu- ja keskendumisvõime on koolitundideks valmis, ning see on ka iga, millal lapsed hakkavad kehaliselt palju keerulisemat koordinatsiooni nõudvaid elemente tegema.

Üks mu kolleeg soovis panna oma lapse New Yorgi läheduses asuvasse lasteaeda. Positiivseid ootusi äratas temas lastevanemate koosolekult kuuldu, et erinevalt paljudest teistest lasteaedadest pakutakse seal lastele ka lõunasööki. Lähemal uurimisel selgus siiski, et soe söök on soojendatud valmistoit ning lapsed viibivad terve päeva ruumis samade riietega, millega nad hommikul lasteaeda on tulnud. Seda ka juhul, kui vahepeal on mõni sportlik tegevus. Välisjalatseid rühmatoas ära ei võeta. Sarnane tava on levinud paljudes Lõuna-Euroopa lasteaedades. Samas ei ole lastel lasteaias õueriideid, sest õues ei mängita ja üleüldse käiakse selles Ameerika lasteaias õues haruharva, nagu ka õppekäikudel väljaspool lasteaeda. Põhjus – ei ole turvaline. Sellest piisas, et see lasteaiaõpetaja otsustas Ameerikas oma last lasteaeda mitte panna.

Hoidkem seda, mis on hea

Eelnevale toetudes julgen väita, et Eesti lasteaed on praegu maailma parim. Me oleme võtnud nõukogude ajast üle kõik hea – puhkus ja tegevus on hästi tasakaalus, lapsed saavad kolm korda päevas sooja toitu ja magavad lõunaund, käivad 1–2 korda iga päev õues, toimub õppetöö, aga aega jääb ka mänguks.

Lapse kõige olulisemad arengu­etapid jäävad teise ja viienda eluaasta vahele ja just selles vanuses saavadki meie lasteaedades töötavad erialaspetsialistid lapse andeid avastada ja tema arengut toetada. Kurtna lasteaias töötavad näiteks ujumis-, liikumis-, loovliikumis- ja muusikaõpetaja.

Lisaks tugeva nõukogudeaegse haridussüsteemi ülevõtmisele oleme Euroopast üle võtnud tugeva tugisüsteemi ja lapse mitmekülgse arendamise.

Kurtna lasteaed on kooliga samas majas ning tänu sellele saavad meie lapsi jälgida ka eripedagoog, psühholoog ja logopeed. Meil on jätkuvalt au sees kahe õpetaja süsteem – iga rühma juures on kaks õpetajat, keda toetab kõigi igapäevategevuste juures õpetaja abi, mitte lihtsalt assistent.

Nagu enamikus Eesti lasteaedades, viibivad ka meil lapsed iga päev õues, seda nii vihmase kui ka tuulise ilmaga. Me käime lastega sageli oma metsas terviseradadel, kasutame maailma avastamiseks kooli raamatukogu, jooksmiseks ja talvel kelgutamiseks-suusatamiseks kooli staadionit, talvel spordimängudeks kooli suurt võimlat.

Turvalisus on meil lahendatud õpetaja ja laste suhte piirnormi arvestades õhtusel ajal valveõpetaja töö korraldamisega, valves on meil graafiku järgi kõik lasteaias töötavad õpetajad.

Tunnustan ka oma kooli- ja lasteaiapidajat Saku valda selle eest, et meie lasteaiaõpetajad saavad Eesti kooliõpetajate alammääraga samaväärset töötasu, mitte kõikjal Eestis ei ole see nõnda.

See kõik kokku ongi põhjus, miks ma arvan, et Kurtna ja ka kogu Eesti alusharidus on praegu väga hea ning uue seadusega võimaldatavaid muutusi kvaliteedi arvelt kergekäeliselt ja kokkuhoiu eesmärgil teha ei tohiks.

KRISTJAN SAAR


21 kommentaari teemale “Uus seadus nõrgendab Eesti lasteaeda”

  1. Tiina Kivisalu ütleb:

    Liikumistegevus on lapse üldise arengu eeltingimuseks. Motoorika areng algab looteeas ning on närvisüsteemi, luustiku, lihaste ja meeleelundite arengu aluseks. Tähtis on teada, et lapse liigutuste normaalne areng toetub seitsmele põhilisele tegevusele: jooksmine, hüppamine, ronimine, tõstmine, kõndimine, rippumine ja viskamine. Need on loomulikud motoorse tegevuse valdkonnad, mis arenevad välja 2-7 eluaasta vahel ja millega lapsel peab olema võimalus igapäevaselt koolieelsel ajal tegeleda.
    Järjest rohkem on tavalasteaias arengulise erivajadusega lapsi ja erivajadused ei ole enam nö „puhtad“, vaid need on komplekssed, eeldades individuaalse eripära arvestamist. Lapsele peab pakkuma parasjagu pingutavaid ülesandeid, mida ta ei väsi tegemast ja mida tahaks korrata. Järjest enam on lapsi, kellel on lampjalgsus, lihaste ala- või ületoonus. Lihaste ala- ja ületoonus võib põhjustada valet kõnnimustrit, mis on aluseks x- ja o-jalgade tekkele ja sellest võivad areneda suured rühiprobleemid. Oluline on probleemi õigel ajal (2-3a) märgata. Kasvava organismiga töö annab häid tulemusi, sest selles vanuses on luustikku ja lihaseid kergem mõjutada. Kuna tavalasteaias ei ole füsioterapeuti, siis teeb kvalifitseeritud liikumisõpetaja igapäevaselt kõikidele lastele jala-, kõhu- ja seljalihaseid tugevdavaid harjutusi.
    Hulk nimekaid psühholooge, nt: Maria Montessori, Jean Piaget, Peter Lesgaft ja Lev Võgotski on veendunud, et lapse intellektuaalne areng sõltub otseselt tema motoorsest arengust. Mida rohkem saab väikelaps eakohaselt liikuda, seda aktiivsemalt arenevad tema kognitiivsed protsessid, kujutlusvõime ja kõne.

    Olen käinud Rootsi, Taani ja Soome lasteaedades, ja saanud kinnitust, et meie lasteaedade kvalifitseeritud õpetajad, sh. erialaspetsialistid (liikumis-, ujumis- ja muusikaõpetaja), teevad suurepärast tööd laste arendamisel. Põhjamaade lasteaedade õpetajad on öelnud, et palun ärge lõhkuge oma toimivat süsteemi!

    Sarnaselt Kristjan Saarele julgen väita, et meie alusharidus on VÄGA HEAL tasemel (seni veel!), sest meil on lasteaedades professionaalsed õpetajad.

    Tiina Kivisalu

    Tartu Lasteaed Helika liikumisõpetaja
    Tartu linna ja maakonna lasteaedade liikumisõpetajate aineühenduse juht

  2. Meelis ütleb:

    Asi on lihtne – asi on rahas. Kui küsida õpetajate käest, kas olete valmis saama 20% suuremat palka 1 + 2 süsteemi puhul (nii üks õpetaja, kes rühma jääb kui ka kaks sama rühma abiõpetajat), siis on kõik nõus. Kui küsida lapsevanemate käest (lasteaia hoolekogu käest) kas olete valmis vana 2+1 süsteemi kinni maksma, siis on vastus raudne ei. Nii lihtne ongi. Kui palju oli sel sügisel, kui mitmed omavalitsused lasteaia kohatasu tõstsid, meedias lugusid sellest, et omavalitsus on paha-paha-paha, sest võtab lastevanemate rahakotist selle viimase raha. Ok, vähesed lapsevanemad sõnasid, et kui kohatasu tõus läheb õpetajate palgatõusuks, on tegu õige asjaga, kuid neid oli õige vähe.
    Jah, kommentaar pole vist teemasse, kuid asja taust on ju väga lihtne.

  3. Astra ütleb:

    Kontseptsioon servast-servani läbi loetud ja arvamusartikliga väga nõus. Alushariduse osatähtsust vähendatakse. Kes sellest siiani aru saanud ei ole, ei saa ilmselt asja tuumale üldse pihta. Kahjuks on aga mitte vähe kaasajooksjaid ja seda just alusharidusrahva juhtfiguuride seas. Suure suuga räägitakse kvaliteedist, aga selliste lahenduste puhul ei sobi kvaliteedist üldse rääkida. Nimetatagu ikka asju õigete nimetustega, lasteaednikud ei ole rumalad.

  4. angela ütleb:

    Tere!
    Täiesti nõus antud arvamusega! Ja täiesti mõistmatu, et milleks lõhkuda toimivat süsteemi? Üha vähem ja vähem väärtustatakse lasteaednikke, lapsi, alusharidust selliste muutustega. Ometi peaks olema see alusmüür, mille tugevusele rajatakse meie tulevik!Täielik raha kokkuhoid ja ei midagi muud mille-kelle arvelt: inimesed, lapsed meie tulevik!

    Angela

  5. Milvi ütleb:

    Suur kummardus!!! On eriti imetlusväärne, et südant valutab just mees ja ühtlasi ka koolijuht. Artikli autor on nii hästi välja toonud ajaloolise arengu käigus välja kujunenud Eesti alushariduse tugevad küljed. Kõik need seadusemuudatustest tingitud struktuurimuudatused alushariduses viivad seni hästi toiminud süsteemi hävitamisele. Praegu alushariduses toimuvat ei saagi enam paremini kirjeldada …
    Kahju, et meie riigis on toimumas see, mis ei tohiks mingil juhul juhtuda, riigi raha kokkuhoiu poliitika algab kõige nõrgemast lülist, meie järeltulijatest. On päevaselge, et ümberkorraldused hariduses sealjuures ka alushariduses, ei ole tingitud mitte laste arengut ja perede toetamist silmas pidades, vaid just sellest, et riigil on kulukas oma tulevikule panustada.
    Praegu ei ole veel hilja pidurit panna!
    Inimesed, kas on tõesti õige, lubada lammutada seda, mida on käidud teistest riikidest meil imetlemas … ?

  6. Lasteaia pidaja ütleb:

    Tere!
    Päris nõus ei saa olla kirjutajaga. Kui meie süsteem oleks maailma parim, siis miks on viimase 15 aastaga oluliselt, tõesti oluliselt suurenenud nende laste osakaal, kes ei ole kooliks valmis, vajad tuge ja erilähenemist. Vaatamata kahele õpetajale ja assistendile ja tugisüsteemile, ikkagi probleem kandub edasi kooli. Ei tasuks mujal praktiseeritut kriitiliselt näha. Seal on oma kliima, tavad ja harjumused. Itaalias ei tahagi keegi kolme korda süüa lasteaias. Normaalne itaallane ei söö üldse hommikul, ainult espresso :). Kas meie lapsed on väga terved kui nad riideid vahetavad ja puhtus on alati tohutult ületähtsustatud. Siin on ka põhjus miks haigeks jäädakse, sest kardame iga tuulehoogu ja bakterit.
    Meie muutuste vajadus seisneb selles, et omavalitsus ei ole võimeline tänase tulubaasi juures sama suure lasteaia personaliga jätkama, eeldades et personal tahab normaalset palka saada. No anname inimesele võimaluse teenida rohkem ja ta ka pingutab rohkem. Täna on see nagu natuke paindumatu ja kinnine süsteem, mida puudutades tundub, et maailm laguneb koost ja lastest ei saa enam inimesi. Päris nii see ei ole.

    Ma arvan et alusharidus vajab muudatusi sest nii edasi minnes tuleks meil omavalitsustel hakata siis sulgema kultuurimaju, vähem teid remontida (niigi hoiame kokku sealt). Saage aru, et tulubaas ei kasva niipalju kui omavalitsusel on kohustusi seadusega pandud. See variant mis tuleks annab omavalitsusele vähemalt õiguse asja muuta, Ega ilma lastevanemateta seda niikuinii ei ole võimalik paugupealt ära muuta. Valikud teeb kogukond ja lasteaia omanik koos.

    Täna on kõige sõnakamad lasteaia töötajad, kes arusaadavalt ei taha tööd kaotada ja ei taha ka hakata rohkem tööd tegema (uus seadus annaks võimaluse palka tõsta, vähematel töötajatel).

    Asi väärib veel arutamist, aga ärge nähke omavalitsuses vaenlast, oleme seadusega pandud alusharidust rahastama ja korraldama ja see on suur kulu igas omavalitsuses.

    Edu soovides

  7. Hedvig Kabonen ütleb:

    Ma arvan, et see tendents, kus alusharidust aina ebaolulisemaks peetakse, ei iseloomusta ainult seaduste kirjutajaid. Vähemalt Tartu linnas on sõimel raske tühje kohti täita, sest lapsevanemad otsustavad lastehoiu kasuks. Ning küsimisel ütlevad nad, et nad teavad seda, et lastehoid ei paku samasugust haridust, nagu sõim ning et neil ei ole hariduse andmise kohustust üldse. Seega langetavad vanemad teadliku, informeeritud otsuse. Tundub, et ainsad, kes murelikult peast kinni hoiavad, on alushariduse pedagoogid ise..
    Aga mõne aja pärast tuleb välja, et hoolimata muudetud seadustest ei jää raha ikka rohkem üle ning rikkaks ka keegi ei saa. Ja siis hakatakse otsima uusi kokkuhoiu kohti. Kui alushariduselt enam midagi võtta ei ole, siis minnakse kooli kallale? Näksime alguses esimeselt astmelt…

  8. üle 30 aasta õpetaja ütleb:

    Kulla Lasteaia Pidaja. Meie süsteem on veel seni maailma parim! Mis puutub sellesse, et lapsed ei saa enam nii hästi kooliküpseks kui varem ja palju on erivajadustega lapsi, siis selles pole küll süüdi õpetajad. Kas panete ka selle siis õpetajate süüks, et palju rohkem on autiste, tähelepanuhäirega, vaimse alaarenguga, suhkruhaigeid ja muude terviseprobleemidega lapsi, kes muudavad õpetaja töö väga raskeks. Mis on selle taga, ei osata või ei taheta ütelda. Kas on selleks ohtlike E-ainetega rikastatud toidud, pestitsiidid ja muud mürkained, tohutult kasvanud elektromagnetkiirguse foon või veel midagi muud. Kindlasti aga pole süüdlaste nimekirjas eelkooliõpetaja, kes vaatamata palju raskemale laste kontingendile, teeb ausalt ja südamega oma tööd.

  9. Õpetaja123 ütleb:

    Nõus ja tegelikult pole sellel 1+2 süsteemil häda midagi! Kes ütleb, et assistent ei ole haritud ja lapsekeskne? Miks ei võiks olla assistendiks keskeriharidusega õpetaja, kes on saanud väga hea kooli pisipedast??? Miks alahinnatakse assistentide tööd? Assistente koolitatakse pidevalt, antakse just erialast haridust ja õpetajatel/vanematel pole mingit põhjust neile ülevalt alla vaadata! Kuidagi viltune tundub see suur kaitsekõnede värk, sest väide, et õpetajatel jääb nägemata vaba mäng? – ei pea paika, keegi ei keela õpetajal 1-2 korda kuus õhtuti tööl käia ja seda jälgida! Mis aga tõesti ära jääb, on nn vestlused lapsevanemaga õhtuti (NB! kes siis lapsi vaatab kui õpetaja kogu aeg vanematega “vestleb”, kuidas siis seda vabamängu vaadatakse, jälgitakse???). Õpetajad teevad võimalusel pikki päevi ja ei taha igapäevaselt tööl käima hakata – mina arvan, et hoopis see on põhipõhjuseks, miks seda 1+2 süsteemi ei taheta. Tööl käiakse 2 või 3 päeva nädalas, heal juhul ollakse 1,5h kolmapäeviti koos teise õpetajaga ja ka siis vahetatakse rohkem uudiseid selle kohta, mis majas toimub kui räägitakse lastest. Meil on majas mõlemad süsteemid olemas, seepärast ongi hea jälgida, kuidas üks või teine süsteem toimib ja mille poolest teisest erineb ja mille võrra, põhiline erinevus on mugav töögraafik!

  10. Kahju!!! ütleb:

    Väga hea ja vajalik artikkel!
    Ja nii kurb,et selliseid otsuseid langetatakse vaid raha kokkuhoidu silmas pidades. Igal pool “kokkuhoid” -laste arvel, tavainimese arvel, mitte seal, kus võiks ja peaks.
    Omavalitsustele pannakse nii meeletult suured kohustused ,riigi poolt rahaga nende kohustuste täitmisi tagamata,
    siis haldusreformiga lõhutakse olemasolevad toimivad kogukondlikud sidemed ja struktuurid-jälle kokkuhoiu mõttes,
    siis likvideeritakse väikesed hubased koolid ja lasteaiad-pole ju kasulik neid pidada -riik peseb jälle käed puhtaks-omavalitsuse otsus.
    Tegelikult on see valitsuse poliitika, kus tavainimene on (manipuleerimise)objekt, korporatiivne võim hoolib vaid enda huvidest, rahvale hämatakse muutuste vajadusest ja kasulikkusest ja vaid vähesed julgevad tunnistada, et kuulge, otsustajad, terve talupojamõistus räägib ju teist keelt.
    Kuid otsustajad ise ei vastuta millegi eest ja see on kõige kurvem-siis võibki pinnapealseid lühinägelikke lahendusi pakkuda, näilist tööd tehes, süüvimata otsuste võimalikesse sotsiaalsetesse tagajärgedesse.

  11. Kahju!!! ütleb:

    Ei usu, et assistendi pädevus talle mõeldud töös kahtluse alla pannakse või et arvatakse,-ta pole lapsekeskne. Kindlasti nad teevad oma tööd südamega! Küsimus on ju selles, et assistendile saab palju vähem töötasu maksta ja siit see kokkuhoid laste arvelt.

  12. Õpetaja345 ütleb:

    Väidan vastu – ei ole mugav töögraafik põhjuseks,pikad päevad pole mugavus, 123. Kurvaks teeb üldistamine, negatiivne hoiak ja põlgav suhtumine kolleegidesse ja ülevõimendatus.
    Jagan artikli autoriga arvamust, lisaks tegelen õpetajana individuaalselt nii hommikuti kui õhtuti. Kas neid indiv.ülesandeid peab ka tulevikus assistentidega jagama. 1-he õpetaja süsteem on vastutusrikkam,koormavam, lisaks sellele, et igapäev on tegevuste ettevalmistus/analüüs ja siis veel jaga ülesandeid assistentidele (neid on ju 2), lastele, siis kontrolli, et lapsed ja assistendid jagatuga toime tulevad, kas info vanematele jagatud, arenguvestlused – millal neid tehakse, kas üldse(ma ei taha mõeldagi). Kas palgatõus väärib seda tööd, kahtlen. Palgad on lasteaiati nii kui nii erinevalt ebaõiglased. Olen nõus, et selline 1+2 komplekt võib toimida heade suhete korral ja usalduslike, kohusetundlike inimestega, aga ise ei sooviks ma enam ei õpetajana, ega ka assistendina töötada (oman alushariduse kõrgharidust), just tervikus üldise õppe/kasvatustöö kvaliteedi languse ja koormuse tõusmise pärast, mida osaline palgatõus, mida lubatakse (ühes lasteaias lisandus 1+2 õpetajale 100€ juurde, leian, et seda on ikka vähe) ei kompenseeri, lisaks kontakt vanemaga ebapiisav. Assistendiga vestlemiseks/märkmete lugemiseks tuleb ka leida aeg, et teada saada, mida vanem õhtul ütles, mida võiksin hommikuks teada,aga vbl ei edastatagi infot, siit juba kvaliteedi pealt kokkuhoid. Kes on aktsepteerinud uut süsteemi ja seda kiidavad ongi leppinud juba kvaliteedi langusega (võtan ka siis julguse üldistada, kuidas tunne on :). Õpetaja tööaeg on tõepoolest talle tervislikum kui vahelduv tööaeg. Miks 123 arvab, et pikkade päevade tegemine on “meelakkumine”, võit on imeväike, seevastu on vabadus osaleda nt koolitustel, samaväärne õpetaja jääb lastele. Õnneks meil on 2+1 süsteem veel, aga kui peaks kaduma, siis tuleb uut ametit hakata õppima või magistri õppesse:)ja vaid kõrvalt kiigata, mis saama hakkab. Õnneks on oskused lapselapsi õpetada kui uus süsteem ei toeta enam last ja vanemat nagu hetke parim. Sai nüüd ka südamelt ära:)

  13. Mari ütleb:

    Hedvig! Vanemad valivad lastehoiu lastesõime asemel, sest lastehoius on palju vähem lapsi, kui sõimes- seega on iga lapse jaoks ka rohkem tähelepanu ja levib ka vähem haigusi.

  14. Svea ütleb:

    Töötan väikelinna lasteaias, kus on püsikaader ja kehtib veel 2+1 süsteem. Kuna jutt käib rahast, võin enda ja kolleegide puhul kinnitada, et vaatamata väiksematele palkadele ei ole lasteaednikud sugugi tormanud õnnemaad kaugemale otsima. Ka noogutati arusaadavalt, kui masu ajal palka kärbiti ja lubati ESIMESEL VÕIMALUSEL see tagasi maksta. Ongi makstud, põhjendades seda niisama “suursuguse” palga kõrgendusega, arvestades protsenti kärbitud summast. Tegelikult on lasteaednikud (arvan, et ka õpetajad)kutsumusega inimesed, töö ei jää tegemata ka madalapalgalistena.
    Oma rühmas näen, et kaks õpetajat suudavad pakkuda lastele märksa enam kui üks – ühel on tugevuseks keele- ja matemaatikaõpe, teisel kunsti- ja rahvapärimuse tegevused. Laste päevad on mitmekesised ja rõõmupakkuvad. Kuigi oman kõrgemat haridust, oleksin väga kurb, kui peaksin õppevankrit üksi vedama. Assistent on assistent…
    Jah, riik veeretab vastutuse omavalitsustele, omavalitsus lasteaia juhtkonnale, juhtkond alluvatele ja lõppkokkuvõtteks jääb vastutama üksikisik. Loogiline? Eks sellise muinasjutu pealkiri ongi “NAERIS”… Asi on NAERUST kaugel…

  15. Tiina ütleb:

    Vaidlen sellele vastu, et suurema palga nimel on lasteaiaõpetaja nõus töötama assistentidega, kellel sageli põhikooli haridus, kel pole oma tööst mingeid eelnevaid teadmisi ega kogemusi jne. Isiklikult tean, et paljud õpetajad ei ole nõus töötama selle uue töökorralduse järgi, kuid kes seda nende käest küsib, lihtsalt sunnitakse peale.

  16. Tiina ütleb:

    Kõik mis siiani nõukogude ajast üle võetud on ideaalne ja väga hästi toimiv!
    Ka nn. ” nõukaegsest ” Tallinna Pedagoogikakoolist hariduse saanud pedagoogid said ikka kõrgtasemel hariduse , mida kahjuks praeguse aja kõrghariduse saanud lasteaiaõpetajate kohta öelda ei saa. Olen ise lõpetanud Tallinna Pedagoogikakooli ja kui jälgida praeguse aja kõrghariduse saanud noort lasteaiaõpetajat, siis sageli tekib mul küsimus, et mida seal õpitakse ja milleks õppurid maksavad ülisuuri summasid, et seda haridust tõendavat dokumenti saada.

  17. Tiina ütleb:

    Täiesti nõus, meie toit ja elukeskkond on täiesti mürkaineid täis ja sellest tulenevalt ka tervisehäired ja väärarengud .

  18. Tiina ütleb:

    Täiesti nõus.

  19. Riin ütleb:

    Ma siiski arvan, et paber ei tee tööd. Olen meie lasteaias neid kõrgharitud pedagooge näinud, kes ka vastu uuele süsteemile. Muidugi on tore oma kaks 7-19 päeva ära teha ja siis puhata. Õues oleku ajal lihtsalt muliseda oma vahel ja lastega mitte tegeleda ja siis ikka viriseda ka oma jagu kõige ja kõigi üle tõesti väärt pedagoogid meie riigis. Ja tegelikult on assistendi süsteemil laste seisukohalt suur pluss koguaeg on tööl ühed inimesed igapäev. Mitte 7-19 istuv ja vingus õpetaja kes on väsinud aga rühib need täispäevad ära et saaks vabasid päevi. Lasteaias tuleks ikka lähtuda laste heaolust mitte sellest kuidas pedagoogil meeldib tööl käia.

  20. -.-.- ütleb:

    Tiina! Nõukaaegse haridusega pedagoogid on hästi võimelised kasvatama nõukaaegsesse ühiskonda sobivaid lapsi. Tänapäeva noored lasteaiaõpetajad on aga hästi kohastunud õpetama tänapäeva “keerulisi” lapsi, nii et ärge vinguge siin midagi noorte kallal, kaugelt näha et tänapäeva lapsest ei saa Te enam ammugi aru…eks ikka oma lapsepõlves oli taevas sinisem ja muru rohelisem…

  21. Terje ütleb:

    Olen terve elu töötanud lasteaias: Käinud samuti nii veneaja pisipedas, kui hiljem suures pedas. Mul on väga kahju neist vanematest, kellel ei ole enda või oma lapse õpetajatega vedanud ja nüüd valjuhäälselt üldistades, tahaks suure luuaga minema pühkida kõik vanad tegijad ja toimiva senise süsteemi. Ma ei taha uskuda, et olen ainus õpetaja, kes nendel vabadel päevadel käib näiteks raamatukogus, et leida uueks teemaks vahvaid raamatuid või ühe lapse suurte söömisprobleemide lahendamiseks ostab oma rahakoti peal raamatuid, et mõista mis valesti on ja mida saaks teha, et põnni aidata…ja kes kleepetöö tunniks lõikab kodus tund või kaks välja detaile, mida põnnid kokku kleebivad…..Seega ei ole see meie vaba aeg MEIE VABA AEG. Praegugi viskasin sülest maha nukunurga vaibaheegeldamise..sest jube kurb hakkas…
    Meie maja töötab teemaõppel põhinevate plaanide alusel (nagu ka teised majad) et sünniks üks mitmekülgne ja huvitav ning lapsi igakülgselt arendav nädalaplaan, peab olema kahe õpetaja vaheline sünergia. Üks inimene ei suuda iialgi olla pidevalt kogu õppeaasta jooksul nii intensiivselt vaimselt produktiivne. Kahjuks ei ole lapsevanematel väiksematki aimu, kui kaua võtab selline töö aega.
    Ma tõesti väga väga loodan, et mõistus võidab… Kui praegu toovad vanemad meile oma kõige pisemad (olen sõime õpetaja) kodust ja nad tulevad rõõmsalt ja uudishimulikut – MIS ME TÄNA TEEME?!? Üle õle visatakase emmele tsau, sest neil on huvitav ja tore. Miks peab see siis muutuma, kas emmede südamevalu mahajäetud nutva lapse pärast on rahalises mõttes kasulikum. KÕIKE MIDA SAAB LOENDADA EI LOE JA KÕIKE MIS LOEB EI SAA LOENDADA!!!

Leave a Reply to Terje

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!