Liikumisõpetaja kadumine lasteaiast teeb lastele karuteene

4. märts 2016 TIINA VAPPER - 8 kommentaari

Lasteaedade liikumisõpetajatele teeb muret, et uue koolieelse lasteasutuse seaduse järgi lasteaeda enam eraldi erialaspetsialistide ametikohti looma ei pea, vaid liikumis- ja muusikatunde võib läbi viia ka rühmaõpetaja. Tartu Helika lasteaia õppealajuhataja ja liikumisõpetaja Tiina Kivisalu, kes on ühtlasi Tartu linna ja maakonna lasteaedade liikumisõpetajate aineühenduse juht, on veendunud, et liikumistunde peab läbi viima professionaalne liikumisõpetaja, kes teab, millisel arenguetapil lapsele üht või teist oskust õpetada, ning oskab seda teha õigesti.

„Tasub teada, et motoorika areng saab alguse looteeas ning on närvisüsteemi, luustiku, lihaste ja meeleelundite arengu alus. Teisisõnu, liikumine ongi lapse arengu eeltingimus,” rõhutab Tiina Kivisalu. „Lapse liigutuste normaalne areng toetub seitsmele põhitegevusele. Need on kõndimine, jooksmine, hüppamine, ronimine, tõstmine, rippumine ja viskamine. Need oskused arenevad välja teise ja seitsmenda eluaasta vahel ning lapsel peab olema võimalus neid iga päev teha. See, et meie lasteaedades on ametis eriharidusega liikumisõpetajad, kes lapsi sõimerühmast kuni kooliminekuni eesmärgipäraselt arendavad, on meie lasteaiasüsteemi suur eelis, mida peaksime oskama hoida.”

SPORTLIKUD SÕIMERÜHMAST SAATI

Tiina Kivisalu läks Tartu Helika lasteaeda liikumisõpetajaks pärast Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetamist ning tütre ja poja sündi ning on seal praeguseks töötanud 16 aastat. Ta räägib, et järjepidev tööd lastega saab alguse sõimerühmas. „Sõimelastega õpime kõigepealt õigesti kõndima, seejärel harjutame jooksusammu, sest paljud lapsed ei oska minu üllatuseks joosta. Teeme palliharjutusi – veeretame, patsutame, õpime palli püüdma. Proovime hüpata – kõigepealt pisikeselt astmelt alla, siis üle maha pandud lindikeste. Kolmeselt hakkavad lapsed väikesest takistusest üle hüppama, nelja-viiesed hüppavad juba kõrgust.”

Juba sõimerühmas teevad mudilased tutvust ka akrobaatikaga. „Tireli, pea peal seismise, hundiratta ning ronimis- ja tasakaaluharjutuste juures olen alati ise kõrval ning julgestan lapsi, et ohtlikke olukordi vältida. Lähtun Lev Võgotski lähima arengutsooni põhimõttest, et lapsele tuleb pakkuda ülesandeid, mis paneksid teda pingutama ja oleksid sammuke tema arengust ees.”

„Ärme lõhu hästi toimivat süsteemi, vaid hoiame seda, mida me oleme saavutanud,” ütleb Tiina Kivisalu, kellega ajasime Tartu Helika lasteaias juttu tema sünnipäeval, 19. veebruaril.   FOTOD: TIINA VAPPER JA TARTU HELIKA LASTEAED

„Ärme lõhu hästi toimivat süsteemi, vaid hoiame seda, mida me oleme saavutanud,” ütleb Tiina Kivisalu, kellega ajasime Tartu Helika lasteaias juttu tema sünnipäeval, 19. veebruaril.
FOTOD: TIINA VAPPER JA TARTU HELIKA LASTEAED

ENAMIKU SPORDIALADEGA TUTTAVAD

Helika lasteaias on kuus rühma ning nädala jooksul viib liikumisõpetaja igas rühmas läbi kolm tegevust: kaks sees, ühe väljas. Kahe vanema rühma lastega kohtub ta koguni neli korda nädalas, sest neile toimub üks tegevus poistele ja tüdrukutele eraldi. „Olen nii juba 15 aastat teinud ja näen, et see meeldib lastele. Poisid saavad jõuharjutusi teha ning oma liikumis- ja rahmeldamisvajadust rahuldada, lisaks panen nad lindiharjutusi ja silda tegema, mida nad tüdrukute nähes ei teeks. Tüdrukutega saame jälle rohkem võistlusmänge mängida, sest ühistes tundides kipub pall olema rohkem poiste käes. Kõik saavad proovida kõike ja soolise võrdõiguslikkuse probleemi, millest viimasel ajal palju räägitakse, meie majas küll ei ole.”

Tiina Kivisalu ütleb, et tema eesmärk on tutvustada lastele võimalikult paljusid spordialasid. „Talvel kelgutame, uisutame, suusatame – kahe-kolmestel sõimelastel on samuti suusad all –, suurematega mängime lihtsustatud reeglitega hokit. Kevadel ja sügisel jookseme, hüppame, sõidame tõukeratastega, mängime rahvastepalli ja muid sportlikke mänge. Oleme hüpanud kõrgust, just karjapoisihüpet, ning proovinud vasaraheidet, tõkkejooksu ja teivashüpet, mis lastele väga meeldis ja pani silmad särama.”

RÜHI- JA TASAKAALUHARJUTUSED

Et tavalasteaias füsioterapeuti pole, on liikumisõpetaja see, kes lastega igapäevaselt jala-, kõhu- ja seljalihaseid tugevdavaid harjutusi teeb. „Paljudel lastel on lampjalgsus ja lihaste ala- või ületoonus, mis võib põhjustada vale kõnnimustrit ja rühivigu,” tõdeb Tiina Kivisalu. „Kui seda kahe-kolmeaastase puhul märgata, on luustikku ja lihaseid kergem mõjutada. Igas rühmas on ka arengulise erivajadusega lapsi, kellega tuleb individuaalselt harjutusi teha ning kelle jaoks liikumine on äärmiselt tähtis. Olen tähele pannud, et paljudel logopeedi abi vajavatel lastel on tasakaaluprobleeme. See on ka teaduslikult tõestatud, et tasakaalutunne ja kõne areng on seotud. Olen vanematel soovitanud harjutada lapsega tasakaalu lasteaia õues poomil ja kivide peal kõndides, jalg- või tõukerattaga sõites ning kas või koduteel üle porilompide hüpates. Parim viis innustada last liikuma on teha seda temaga koos. Mida vähem autoga sõita ja rohkem sportida, seda parem.”

Tiina Kivisalu sõnul näitavad Eurofiti testid, mille abil ta laste kehalist võimekust testib, et aastatega on vähenenud mitte niivõrd laste vastupidavus kui käeline tugevus. „Kui minu õpetajatöö algusaastatel suutis enamik lastest rippuda 15 sekundit ja rohkem, siis nüüd suudab seda 20 lapsest paar-kolm. Seepärast olen palunud nii rühmaõpetajatel kui ka emadel-isadel lastega kätelihaseid tugevdavaid harjutusi teha.”

OLÜMPIAMÄNGUD JA VÕIMLEMISPEOD

2004. aastast alates on Helika lasteaed korraldanud nii suve- kui ka taliolümpiamänge. Tänavu 16.–20. maini leiavad aset juba neljandad Karlova miniolümpiamängud, millest võtavad osa ka lähedal asuvate Karoliine ja Sassi lasteaedade kuue-seitsmeaastased lapsed. Mängud kestavad terve nädala: esmaspäeval toimub mängude avatseremoonia, nädala keskel võisteldakse eri aladel, reedel on pidulik lõpetamine ja piknik.

Suve alguses osalevad vanema rühma lapsed Tartumaa võimlemispeol, tänavune pidu on järjekorras juba viies. Kõigil pidudel on astunud üles ka õpetajatest ja õpetaja abidest koosnev võimlemisrühm. Märtsis alustavadki nad taas tantsutrennidega, kolme kuu jooksul kohtutakse kaks korda nädalas.

Täiesti ainulaadsed on Tartu linna ja maakonna lasteaedade spordipäevad, mida spordiselts Kalev korraldab sügiseti ülikooli spordihallis ja kevaditi Tamme staadionil. Seal osaleb 50 lasteaeda ja teatevõistluses on Helika lasteaia lapsed olnud ikka esimeste seas.

70% MUDILASTEST KÄIB TRENNIS

„Helika lasteaial on sportliku lasteaia maine,” tunnistab Tiina Kivisalu. „Jaanuaris tegin küsitluse, kust selgus, et 70% lastest käib lasteaia sporditegevustele lisaks veel trennis. Kuna tunnen paljusid lapsi sõimest saati, oskan vanematele nõu anda, milline ala kellelegi sobib. Tüdrukud käivad enamasti iluvõimlemises ja tantsimas, poisid akrobaatikas, jalgpallis, korvpallis, tennises, ujumas. Kõige suurem tänu tehtud töö eest ongi liikumisõpetaja jaoks see, kui lasteaiast saadud spordihuvi jätkub lapsel ka edaspidi. Hea meel on ka siis, kui koolide kehalise kasvatuse õpetajad tehtud töö eest tunnustavad ja kiidavad. See oht on kahjuks olemas, et lasteaed teeb ära suure töö, aga algklassides annab kehalise kasvatuse õpetaja asemel tunde klassiõpetaja ja hoolega laotud põhi kaob. Ärme lõhu hästi toimivat süsteemi, vaid hoiame seda, mida me oleme saavutanud.”

LIIKUMISÕPETAJA TÖÖ ON TÄHTIS

Et Eesti süsteem on hea, näitab võrdlus Taani, Rootsi ja Soome lasteaedadega, kus eraldi liikumisõpetajat ei ole ning liikumistegevusi viivad läbi rühmaõpetajad, kes panevad põhirõhu mängule. „Rootsis ja Soomes olid rühmades turnimisvahendid, Taanis nägin pallimerd ja muud sellist, nagu oleme harjunud nägema mängutubades. Käiakse ka lastega matkamas, aga sihipärast arendavat tegevust ei ole,” meenutab Tiina Kivisalu. „Meie suur eelis ongi see, et meil on õppekava, mille alusel teeme lasteaias neli-viis aastat, lapse kõige vastuvõtlikumal ajal, sihipärast tööd. Meie liikumisõpetajad on professionaalsed ja hästi koolitatud, oleme ainesektsiooniga korraldanud koolitusi ja kutsunud kogemusi jagama oma ala spetsialiste – jäätantsija Kristjan Rand käis rääkimas uisutamisest, murdmaasuusataja Vahur Teppan suusatamisest, pidevalt korraldame väljasõite üle Eesti tublide liikumisõpetajate juurde. Kõik meie välismaa kolleegid leiavad, et see on väärtus, mida tasub hoida.”

Tiina Kivisalu sõnul on praegu Tartu linna ja maakonna lasteaedades liikumisõpetajad veel õnneks ametis. Kuigi paljude õpetajate töökoormus on väga väike, mistõttu tuleb töötada mitmes lasteaias korraga, on kõik kohad täidetud. Kui peaks juhtuma, et omavalitsused hakkavad raha kokkuhoiu eesmärgil liikumisõpetajatest loobuma, oleks see tema sõnul karuteene laste arengule ja tervisele. „Lisaks tekib küsimus, kes hakkab sel juhul läbi viima selliseid suuri projekte nagu Tartu laste liikumispidu ja Tartumaa spordipäevad, mida just liikumisõpetajad korraldavad. Need jääksid ära, sest poleks inimesi, kes lapsi ette valmistavad ja juhendavad. Loodan väga, et omavalitsusjuhtidel ja lasteaiadirektoritel jätkub arukust mõistmaks, et liikumisõpetajat on lasteaeda vaja.”


8 kommentaari teemale “Liikumisõpetaja kadumine lasteaiast teeb lastele karuteene”

  1. Mariane Roomet ütleb:

    Meie lasteaias on väga tubli liikumisõpetaja, oleks ikka suurim viga kaotada ja muuta asju, mis väga hästi toimivad.Milleks muuta seda, mis on lastele hea?

  2. Sirje ütleb:

    Sellise seadusemuudatuse puhul ei oskagi muud küsida kui- kellele ja milleks see hea/kasulik on? Sihtgrupp- lapsed- ainult kaotavad selle tõttu!

  3. riina viken ütleb:

    Töesti töesti!ârgem rikkugem hästi toimivat systeemi.Olen ise Eestis liikumis öpetajana töötanud ja nyyd Norras viimased 15 aastat elanud näinud ja vörrelnud.Eestis on imeliselt hea ja korralik, last arendav-hoidev ja rikastav loominguline töö.Toetagem omi lapsi ja lasteaia öpetajaid igati.Pigem andkem töökohti juurde kui ära.Alusmyyr eluks algab lasteaiast.Hoiakud ,harjumused ,struktuur….ja vägagi pöhjendatult!

  4. Mari ütleb:

    Meie lasteaias kaotati liikumisõpetaja ametikoht siis, kui tuli masu. Nüüd on masu läbi, aga see on direktorile hea koht, kus kokku hoida. Rühmaõpetajad viivad ise liikumistunde saamata selle eest lisatasu. Loodetavasti ei pea me varsti muusikatunde andma….

  5. Heili ütleb:

    Meie lasteaias samuti sai muusika-ja liikumisõpetaja koormuste vähendamine juba kolm-neli aastat tagasi, ilma seadusetagi. Ega seadus ei vähenda! Ikka inimesed. Koormused ka endised.

    Eeldan erialaspetsialiste lasteaias. Suurepärnae kooslus on tantsuõpetaja ja kehalise kasvatuse liiterialaga liikumisõpetajad ja neid meil on. Küll mitte palju.

    Muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja on tubli meeskond ning väga vajalik struktuuriosa.

    Minu arust võiks koosseisu lisada huvijuhi ametikoht. Tore, et mõned lasteaiad on seda teinudki.

  6. Heili ütleb:

    Pidasin silmas, et ametikoormus paberil vähenes, kuid tegelik töö suurenes. Palk loomulikult vähenes. Nüüd juba direktor levitab ise koridorijuttudes sõnumuit, et vanasti tegid kõik rühmaõpetajad ise ära nii liikumis-kui muusikatunnid! Ja lapsi oli 30+ rühmas!

    Selliste jutukestega valmistatakse töötajate “vaimu” ette kohanemiseks ajal, mil tuleb hakata nii liikumis-kui muusikatunde rühmaõpetajatel endal andma.

    Ja targemad õpetajad on kerges paanikas. Vaimne vägivald esineb ka ka alushariduse asutustes. Palun seda mitte võtta üldistusena kogu alusharidussüsteemile. Tegemist on loodetavasti erandiga.

    Ja loodan südamest, et seadus ei jõustu, sest kahtlemata võib see anda võimu direktoritele, kel puudub laiem maailmavaade.

  7. Tiia ütleb:

    Olen töötanud rühmaõpetajana, kui oli liikumisõpetaja, siis kaotati koht ära ja mõne ajapärast oli meil jälle liikumisõpetaja. Nüüd olen aga ise liikumisõpetajana töötanud juba kaksteist aastat ja nõustunud igati Tiina jutuga, et miks lõhkuda toimivat süsteemi. Sest ega rühmaõpetajad ei ole ka üliinimesed, ei jõua ka nemad kõike ikka nii põhjalikult teha. Ja kannatajaks jäävad ikkagi lapsed.
    Siinkohal kutsun kõiki liikumisõpetajaid ennast nähtavamaks tegema, kutsume need seadusetegijad lasteaedadesse ja kajastame oma tegevusi rohkem. Me teeme ju väga palju ja huvitavaid asju.

  8. Malle ütleb:

    Kahjuks ei ole tegemist erandiga. Tegemist on uue reegliga. Juhtkonnad on väga ülbeks läinud.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!