OPL MANG

Peaasi, et trenn lapsele meeldib

24. märts 2016 Meeli Parijõgi toimetaja - Kommenteeri artiklit

Ronne Sära

Lapsi ei tasu hoida liigselt vati sees, soovitab Kullo direktori asetäitja koolikohustusliku ujumise ja algklasside sporditöö alal Ronne Sära.

Mida peaks valiku tegemisel arvestama lapsevanem, kes soovib panna last spordiringi?

Arvan, et ka esimese klassi laps on suur küllalt, et osata oma arvamust avaldada. Kindlasti peaks kõigepealt lapse käest küsima, millisesse trenni ta minna tahaks, mitte panema teda kergel käel lapsevanema lemmiktrenni.

Kas see viimane on levinud käitumine?

Kui lapsevanem on noorpõlves mõnd spordiala harrastanud ja sel alal häid tulemusigi saavutanud, siis pannakse üldjuhul lapski samasse trenni. Tihti tahab algklassilaps aga minna hoopis trenni, kus käib sõber või naabripoiss. Mängu tuleb kambavaim. Seepärast tasub nõu pidada ka lapse sõprade vanematega. Koos sõbraga trennis käia on alati toredam ja huvitavam. Kui panna laps üksi trenni, milleks ta ise pole soovi avaldanud ja kus talle ei pruugi meeldida, siis ei oska öelda, kauaks trennis käimist jätkub.

Vanem peaks kindlasti vaatama, et lapsel oleks huvi trennis käia. Kui näiteks suusatamine ei istu, pole mõtet teda suusatrenni suruda.

Millal on õige aeg panna laps trenni?

Teatavasti on juba lasteaedades liikumisõpetus. Väga noorena soovitan tegeleda paljude spordialadega. Liiga varakult spetsialiseeruda ei ole õige. Võiks teha võimalikult erinevaid asju, et arendada vastupidavust, koordinatsiooni, kiirust ja painduvust. Ka lasteaialaps võib käia kaks-kolm korda nädalas näiteks koos vanematega ujumas. See tuleb ainult kasuks.

Huviringide puhul räägitakse ikka eeldustest. Kas igale lapsele leidub sobiv spordiala?

Universaalset spordiala, mis kõigile sobiks, vist ei ole. Endale sobiva ala võiks küll iga laps leida. Aga kuidas? Lapsevanemad peaksid jälgima, mis lapsele meeldib. Võib-olla ajab ta maast madalast palli taga, äkki tahab ujuda või suusatada. Väikese lapse puhul ei ole tähtis orienteeritus tulemusele, vaid see, et ta naudiks tegevust. Liikumisrõõm on kõige olulisem.

Millised spordialad on praegu laste seas populaarsed?

Pallimängud on väga populaarsed. Algklassides püsib rahvastepall endiselt au sees. Tõusuteel on jalgpalli populaarsus. Palju käiakse kergejõustikuvõistlustel. Ei tea, kas see on seotud kehvade talvedega või on suured eeskujud ära kadunud, aga suusatamine näitab kahjuks langustrendi.

On juhtunud, et kui laps vahetab kooli, selgub uues kohas üllatusena, et tal pole suuski. 7. klassis esimest korda suusatundi minnes ei tunta enam liikumisrõõmu, vaid häbi oma kohmakuse pärast.

Palju oleneb õpetajast ja koolist. Suusatamises on hea eeskuju näiteks Tallinna saksa gümnaasium, kel on oma suusabaas. Õpetaja kirjutas projekti, nii saadi suusad ja varustus, ka kool finantseeris. Ei maksa oodata, et keegi lihtsalt annab varustuse ja inventari. Seda ei juhtu. Tuleb olla ise aktiivne. Saan aru, et kõigil pole alati võimalusi, aga kui neid otsida, siis küllap ka leitakse.

Õpetaja aktiivsus ja eeskuju on oluline. Ta peab tunnis kaasa tegema, eriti vajalik on see väikeste laste puhul. Pole õige, et õpetaja seisab, käed puusas, lihtsalt juhendab või nii-öelda karjub lapse peale. Õpetaja peab kaasa suusatama ja ette näitama. Siis vaatab laps, et õpetaja saab hakkama, küllap saab tema ka.

Miks laste füüsiline vorm kehvemaks muutub?

Arvan, et selles on ka lapsevanematel oma osa. On näha, et millegipärast tänapäeval lapsevanemad kardavad liigselt laste pärast. Nad nagu ei usaldaks oma lapsi ega usuks, et nad hakkama saavad. Minu meelest nad alahindavad lapsi.

Lapsi hoitakse justkui vati sees: ei lubata võistlustele või õue palli mängima – äkki midagi juhtub. Mitte et lapsevanem ei peaks märkama ja hoolima, aga liialdada sellega ei maksa.

Üks põhjus on ka 21. sajand koos nutitahvlite ja arvutimängudega. Lapsevanemal on tänapäeval kõige lihtsam anda lapsele nutitahvel või elektrooniline mänguasi, mis on justkui lapsehoidja. See haarab lapse endasse 24/7 ja ta ei käigi õues sõpradega palli tagumas.

Lapsevanemad peaksid liikumises eeskuju näitama. Kas või jalutamine tuleb kasuks. Eriti nüüd kevadel, kui on ilusad ilmad, võiks minna nädalavahetusel perega matkama toas istumise ja arvutis aja surnuks löömise asemel. Ka Tallinna ümbruses pole mingi probleem leida matkarada.

Öelge paar head põhjust, miks laps võiks käia spordiringis.

Üks asi on tervislikud eluviisid, teine sotsiaalne pool – areneb ka elus väga vajalik suhtlemisoskus. Üksi arvutis istumise asemel suhtleb laps treeneri ja lastega, kes ka mõtlevad teistmoodi. See arendab mõtteviisi ja avardab silmaringi. Laps võib trennis käimisega õhutada teisigi pereliikmeid sportima. Laps võib vabalt olla oma vanematele eeskujuks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!