Olen nüüd parem versioon iseendast

1. apr. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Mari-Liis Nummert. Foto: Sirje Pärismaa

Mari-Liis Nummert. Foto: Sirje Pärismaa

Mari-Liis Nummertiga tegi Õpetajate Leht esimest korda tutvust 2013. aasta sügisel, kui ta Ahja kooli õpetajaks läks. Pärast kaheaastast tööd „Noored kooli” programmi uute õpetajate värbajana oli ta iseendki ära värvanud. Vastuseks pärimisele, kas ta jääbki kooli, kostis Nummert toona: „Kool jääb minuga.” Nii läkski. Nummert õpetab igal reedel Sillaotsa koolis ühiskonnaõpetust ning veab TÜ eetikakeskuses väärtuskasvatuse kooli projekti.

Iga järgmine reede on parem kui eelmine, räägib Nummert õhinaga. „Uskumatuid asju juhtub koolis, suhted lähevad järjest sügavamaks ja kvaliteetsemaks, teeme selle nimel vastastikku tööd. Ma ei pööra enam tähelepanu väheolulisele. Suhted mõjutavad kogu protsessi ja seda, kui motiveeritud on õpilane kaasa mõtlema ka siis, kui teema teda väga ei huvita.”

Sel aastal õpetab Nummert 6. ja 9. klassile ühiskonnaõpetust. Ta on vaimustuses sellest, kuidas kuuendikele aine meeldib. Nad tahaksid seda järjepidevalt õppida, et olla kursis sellega, mis nende ümber toimub. Aga aine jätkub alles üheksandas klassis.

Esimesel tööaastal Ahja koolis oli Nummert aga vaimustusest kaugel. Tal oli kogu aeg tunne, et ei teegi muud, kui valmistab tunde ette. Hommikul poole seitsmest oli ta ärkvel, kaheksast klassi ees, viie-kuueni koolimajas ja koju jõudes jätkus töö öösel kella 12-ni.

Kui sõbrad helistasid ja küsisid, kus noor õpetaja on, vastas ta, et praegu on Bütsantsis, aga poole tunni pärast Päikesekuninga õukonnas.

„Hästi kaua läks, enne kui tundsin: ma juhin klassiruumi,” meenutab Nummert. „Esimesed kuud olin hirmul, kui tund ei läinud nii, nagu olin planeerinud. Asi muutus alles kevadeks. Tänu suurepärasele ainedidaktikule Mare Ojale, kes pühendas palju aega, et õpetada klassiruumi juhtimist, tundsin, et mu metoodiliste võtete varamu on piisavalt suur. Näiteks, kui tundi tulevad väsinud õpilased, jätan ära tegevuse, mis parajasti ei sobi, ja asendan muuga.”

Ole kirglik

Kui esialgu oli Nummert arvanud, et ülikoolis teoloogiaõpingute kõrvale lisaks võetud lähiajalugu annab koolis talle eelise, tuli hoopis välja, et see tegi õpetamise veel keerukamaks. Õpilase jaoks on tunnis tähtis midagi muud.

„Lastel on põnev tunnis, kus õpetaja on kirglik – siis süttivad ka nemad. Õpetaja peab oskama allikaid kombineerida ega tohi olla ühes õpikus ja töövihikus kinni,” räägib Nummert. „Enne kooli minekut mõtlesin, et väga oluline on see, mida õpetad. Koolis olen märganud, et põhikoolis, kus on kasvatustööl väga suur roll, on tähtis, kuidas sa õpetad. Õigemini, kuidas õpilased õpivad.”

Teist kooliaastat alustas Nummert Tartumaal Sillaotsa koolis. Kohe sügisel tundis ta, justkui oleks suvega keegi temas mingit lülitit vajutanud.

„Olin täiesti teistsugune õpetaja, parem versioon iseendast. Tundsin end tunnis loomulikumalt ja ka minu suhted õpilastega on loomulikud.”

Kadus ärevus ja noor õpetaja ei mõelnud enam liiga palju sellele, kuidas õpilased teda näevad, ei proovinud olla ideaalõpetaja.

„Kui õpilased ei näe, kes sa oled inimesena, on neil raske sind usaldada,” sõnab Nummert. „Nägin, et kui ma reageerin asjadele inimlikult, muutusid meie suhted loomulikumaks. Olin ka ainesse piisavalt sisse elanud.”

Nummertil on palju isiklikult kogetut, millest õpilastega rääkida.

Antslast pärit neiu iseseisvus varakult ja vahetas väikse maakooli Tallinna suure kooli vastu, kuna oli huvitatud humanitaarainete süvitsi õppimisest. 32. keskkooli ajaloo ja õiguse klassis õppis ta keeli, religiooni, filosoofiat, õigusteadust ja ajalugu.

Et laiapõhjalist haridust saada, läks ta Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Kuid ei põrutanud esimese hooga finišisse, vaid võttis aasta reisimiseks. Ajendiks oli ühe õppejõu öeldu: õige teoloog teeb teadust oma põlvedel. „Küllap mõtles ta, et ajaloolis-kriitilises teoloogias, nagu on TÜ-s, on raske mõista inimesi, keda uurime, sest nad tajuvad usku ja rituaale teisiti. Tundsin ka, et mul puudub isiklik side õpitavaga,” räägib Nummert. Ta elas pool aastat Prantsusmaal kristlikus oikumeenilises kommuunis Taizés, käis kolm korda päevas palvustel ja piiblitundides. Oli koos endavanuste teistsuguse taustaga inimestega eri riikidest.

„Enne sinnaminekut olin suur vaidleja, seal nägin, et kõige üle ei pea vaidlema. See muutis mind inimesena palju,” nendib Nummert. Seejärel elas ta Hispaanias paaris new age’i kommuunis, mis olid religioonilooliselt põnevad. Eestis ei elata aasta ringi niimoodi koos.

Viimasel hetkel reele

Nummert ei kuulu nende hulka, kes teadsid juba lapsepõlves, et neist saavad õpetajad. Siiski oli paar murranguhetke, mil ta mõtles õpetajatöö üle. Esimest korda juhtus see kooliõpilasena, kui õpetajate päeval sai ise õpetajana kätt proovida. Tookord tundus töö väga raske.

Ülikoolis õppides tegutses Num­mert kahel aastal inglise keele eraõpetajana. Siis tundus õpetamine juba põnev, kiiresti oli näha progressi, õpilased muutusid tema käe all enesekindlamaks. „Uurisin, kas nende mahajäämus on seotud võimekusega või on neis juurdunud mõtteviis, et nad ei saa hakkama. Mida rohkem suutsin panna nad endasse uskuma, seda enam tahtsid nad pingutada,” ütleb Nummert.

Oma ametis „Noored kooli” esindajana Tartu ülikoolis meeldis Nummertile aidata programmi kandideerijatel asi läbi mõelda, rääkida ka hirmudest.

„Avastasin, et olen nendega sarnane nii selles, mis mind kooli poole tõmbab, kui ka selles, mis hirmutab. Teisel tööaastal tundsin, et tahan olla just nende inimestega seotud. Kaks tundi enne tähtaja kukkumist kirjutasin avalduse,” meenutab Nummert.

TÜ eetikakeskusse tuli ta tööle mullu oktoobrist ja jätkas tööd ka Sillaotsa koolis. Sillaotsa tüdrukud-poisid on õpetajale parimad abimehed väärtuskasvatuse uusi projekte testides.

„Minu õpilased on esimesed tagasisidestajad, lasen neil materjali läbi proovida. Olen neile hästi tänulik,” räägib Nummert.

Lennu tugi

Vaadates tagasi kahele aastale, mil talle oli töös toeks „Noored kooli” meeskond, toob Nummert välja mitu aspekti. Esiteks peab ta väga kasulikuks lennukaaslaste tuge. „Soovin, et ülikoolis alustavatele õpetajatele tugisüsteemi luues võetaks arvesse, et tugi säiliks ka pärast magistriõppe lõpetamist,” pakub Nummert. Oluline roll on ka vaatlussüsteemil. Tihedad külalised on lennu mentor ja didaktikud. „Mul pole probleemi, kui keegi tahab minu tundi tulla. Oluline on saada tagasisidet,” ütleb Nummert.

Hiljuti usuteaduskonna magistrantuuris alustatud õpingud vahetab ta sügisel aga välja hoopis kasvatusteaduste vastu.

„Minu jaoks on kõige tähtsam, et olen koolis, aitan noortel õppida ja õpin ka ise samal ajal,” kinnitab Nummert.


MARI-LIIS NUMMERTI CV

  • Sündinud 30.08.1989 Tallinnas
  • 2008–2013 Tartu ülikool, usuteadus ja uusima aja ajalugu
  • 2005–2008 Tallinna 32. keskkool

Töö

  • 2013 – … „Noored kooli”, Sillaotsa kooli ühiskonnaõpetuse õpetaja
  • 2015 – … Tartu ülikooli eetikakeskus, väärtuskasvatuse kooli projektijuht
  • 2013–2011 „Noored kooli” esindaja Tartu ülikoolis

SOOVITUSED ALUSTAVALE ÕPETAJALE

  • Võta aega õpilastega suhteid sõlmida. Märka nende meeleolu – õpilase jaoks on tähtis, et täiskasvanud neid tähele panevad ja nende jaoks aega võtavad.
  • Võimenda head – pööra klassiruumis enam tähelepanu heale käitumisele. See muutub vaikimisi eeskujuks.
  • Viska nalja, sest kellelegi ei meeldi porisejad.

KOMMENTAAR

Karin Kütt

Karin Kütt

Karin Kütt, Sillaotsa kooli direktor:

Mari-Liis tuli Sillaotsa kooli „Noored kooli” programmi kaudu ajaloo- ja ühiskonna õpetuse õpetajaks augustis 2014. Kuna eelnevalt oli meie kooli üks väga tubli noor õpetaja „Noored kooli” programmist tulnud, siis võtsin ma Mari-Liisi kõhklemata tööle.

Väga palju abi ta ei vajanud, takistuste korral tuli ise julgelt abi küsima. Tahtis ja sai ise hakkama. Tema õpetamismeetodid olid alguses õpilastele harjumatud, eriti kolmandale kooliastmele, sest nad pidid ise aktiivselt  õppes osalema. Tundidesse toob ta palju päevakajalist temaatikat. Viib õpilasi õppekäikudele vallamajja, riigikogusse, korraldab töövarjupäevi, kutsub külalislektoreid  jne. Mari-Liisi ülesanne  esimesel aastal oli  töö õpilasesindusega, sellel aastal tegeleb ta koolisiseselt karjäärinõustamisega. Mari-Liis on uuenduslik, rõõmsameelne  ja loov ning  tema töös  on väärtuskasvatusel suur tähtsus. Mari-Liis on muutunud õpetajana enesekindlamaks ja me väärtustame teda hea ja uuendusmeelse kolleegina väga.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!