KULTUUR

Logopeedi palkamine sõltub kohaliku omavalitsuse rahakotist

15. apr. 2016 Kristi Helme Delfi ajakirjanik - Kommenteeri artiklit
Logopeedi juhendamisel harjutades saab hääldusprobleemidest tavaliselt jagu, teab Tallinna Pallipõnni ja Kiikhobu lasteaia logopeed Anne-Ly Savason. Foto: Erakogu

Logopeedi juhendamisel harjutades saab hääldusprobleemidest tavaliselt jagu, teab Tallinna Pallipõnni ja Kiikhobu lasteaia logopeed Anne-Ly Savason. Foto: Erakogu

Logopeedide palgad on lasteaedades üle Eesti väga erinevad ning spetsialiste napib.

Eesti logopeedide ühingu liige ning Tallinna Pallipõnni ja Kiikhobu lasteaia logopeed Anne-Ly Savason leiab, et olukord, kus logopeed käib aastas korra laste kõnet hindamas, on n-ö hädavariant ja annab märku sellest, et spetsialisti ei ole õnnestunud leida. „Koolieelsed lasteasutused soovivad enamasti, et logopeed oleks lasteaias olemas ja osas lasteaedades see nii ka on,” sõnas Savason.

Olen ise ka lasteaias töötanud, küll juba kümmekond aastat tagasi, ja mäletan sellest ajast, et lasteaias käis logopeed korra aastas. Kuidas on seis praegu, kas lapsed saavad logopeedilist abi? 

Kui lasteaias töötab logopeed, saavad lapsed ka abi. Neil, kes abisaajate nimekirja ei mahu, on võimalus logopeedi juures käima hakata pärast seda, kui mõni koht nimekirjas vabaneb. Loomulikult nõustab logopeed nende laste vanemaid, kuidas ise kodus oma lapse kõne arengut toetada. Mina olen kutsunud need emad ja isad, aga ka vanaemad ja vanaisad vestlusele, andnud koju kaasa lihtsamaid artikulatsiooniaparaadi harjutusi. See on toiminud hästi juhul, kui lapsevanema ja lapse koostöö sujub. Tihtilugu on aga vanemad tööga ja igapäevaste tegevustega üle koormatud ning laste kõneprobleemidega iseseisvalt tegelemine jääb tagaplaanile.

Kas kõneravi on võimalik saada ka suurematest keskustest eemal, väikelinnades ja väiksemates maakohtades?

Üldjuhul on logopeediline abi keskustes tõesti paremini kättesaadav – seal on suurem võimalus leida lasteaeda kvalifitseeritud spetsialisti. Samas on ka paljud väikesed omavalitsused suutnud leida ja palgata oma haridusasutustesse logopeede. Kindlasti mängib siin olulist rolli lasteasutuse ja omavalitsuse soov inimest leida ning talle ka väärilist palka maksta. Väiksemad omavalitsused palkavad tihtipeale nn vallalogopeedi, kelle ülesanne on teenindada kõiki omavalitsuse lasteasutusi, nii koole kui ka lasteaedu.

Praegu on Eesti lasteaedades väga hästi töötav süsteem – logopeed töötab lasteasutuses kohapeal. Vanemale on abi kättesaadav ja ta ei pea kulutama oma aega lapsega tööajal ringijooksmisele. Lasteaia logopeedi teenuse rahastamine on aga jäetud täielikult kohalike omavalitsuste kanda. Logopeedi palkamine ja erispetsialistile väärilise töötasu maksmine sõltub eelkõige omavalitsuse rahakotist, riigil koolieelseid lasteasutusi ei ole. Seetõttu ongi logopeedide palgad lasteaedades üle Eesti väga erinevad. Ning kui raha ka leitakse, pole palk kahjuks nii suur, et see motiveeriks noori seda ametit valima. Logopeedidest on puudus.

Kui palju on Eestis logopeedilist abi vajavaid lapsi?

Väga raske on öelda. Osaliselt on andmed abi vajaduse ja saamise kohta EHIS-es, aga see andmestik ei kajasta olukorda täielikult. Esiteks puudutab sealne info ainult lasteasutustes käivaid lapsi ja puuduvad andmed nn koduste laste kohta. Samuti ei kajastu logopeedi abi vajavate laste arv EHIS-es juhul, kui lasteaias pole logopeedi või pole olnud võimalust tellida ühekordset laste kõnehindamist.

Millised on kõige levinumad probleemid? Milliste häälikutega näevad lapsed enim vaeva?

Probleeme on väga erinevaid. Häälduse poole pealt on kõige levinumad vead r– ja s– häälikute, harvem k ja õ hääldamisel. Kuid üksikute häälikute hääldamise oskusele keskendumine on väga kitsas vaatekoht logopeedi tööle. Lasteaias on töö põhirõhk kõne arengus mahajäänud laste keeleliste oskuste arendamisel – eri lausemallide ja grammatiliste vormide kujundamine, sõnavara, kõne mõistmise ja jutustamisoskuse arendamine, samuti kirjaliku kõne eelduste ning eeloskuste kujundamine. Suur probleem on siis, kui lapsel üldse kõnet pole. Need lapsed kasutavad eneseväljenduseks üksikuid sõnu, häälitsusi või žeste. Sellistel juhtudel on logopeedi sekkumine hädavajalik.

Kui paljudel jätkuvad logopeedilised probleemid ka täiskasvanueas? Või kasvab valdav osa neist välja?

Logopeedi juhendamisel harjutades saab hääldusprobleemidest tavaliselt jagu. Kui kõne arengu mahajäämus on suurem ja kahjustatud kõne eri valdkonnad, siis on ka logopeediline töö pikaajalisem ning tulemus sõltub lapse kõnepuude raskusest, tema üldisest vaimsest võimekusest ning kindlasti ka koostööst vanema ja lasteaiaõpetajatega.

Kõigil lastel kõne mahajäämust lasteaiaeas tasandada ei õnnestu, osa lastega peab logopeediline töö jätkuma ka koolis. N-ö spontaansele väljakasvamisele kõne arengu mahajäämuse puhul loota ei tohi. Kui laps pole lasteaias saanud logopeedi tuge, võivad koolis ilmneda õpiraskused, kujuneda madalam enesehinnang ja avalduda käitumisprobleemid. Täiskasvanul seab kõneprobleem kindlasti piiranguid elukutsevalikul.


Lasteaedades on logopeedidest suur puudus

Vastavad Rajaleidja logopeedia peaspetsialistid Urve Raudsepp-Alt ja Pille Tina-Kuusik.

Milline on Eesti lasteaedades seis logopeedilise abiga?

Raudsepp-Alt: Veebilehe Haridussilm.ee andmetel töötab koolieelsetes lasteasutustes praegu 346 logopeedi, asutusi on aga 634. Arvestades, et erirühmadega lasteaedades on logopeede rohkem kui üks, võib oletada, et enam kui pooltes lasteaedades vastava eriala spetsialisti ei ole.

Tina-Kuusik: Ministri eelmise aasta määruse järgi on lasteasutuses üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta, millest võib loobuda, kui teenust tellitakse samas mahus juriidiliselt isikult, riigiasutuselt või KOV-i kaudu. Paljud lasteaiad kasutavad seda võimalust ja kutsuvad majja logopeedi, kes hindab lapsi korra või kaks aastas.

Vajadusel kutsutakse ka vanem nõustamisele või soovitatakse abi saamiseks pöörduda täiendavalt näiteks polikliinikus töötava spetsialisti poole.

Kas abi on võimalik saada kõikjal Eestis?

Raudsepp-Alt: Eestis on ka väikestes kohtades lasteaedasid, kus töötavad logopeedid.

Alates 2014. aasta septembrist töötavad maakondades Rajaleidja keskused. Sealne logopeed nõustab eelkõige täiskasvanuid – konsulteeritakse kõnehäire olemuse, lapsele sobiva arengukeskkonna ja logopeedi abi võimaluste teemal. Lisaks tutvustatakse lapse kõne arendamiseks sobivaid võtteid ning seda, kuidas kasutada kõnet toetavaid vahendeid igapäevasuhtluses.

Tina-Kuusik: Rajaleidja keskustes nõustati 2015. aastal 1584 last, kohal viibis enamasti ka lapsevanem või mõni teine täiskasvanu. Lisaks nõustati 42 haridustöötajat ja 109 lapsevanemat, korraldati ka infopäevi.

Kuidas on seis logopeedide koolitamisega, kas spetsialiste jätkub?

Raudsepp-Alt: Logopeediks õpitakse viis aastat, läbida tuleb nii bakalau­reuse- kui ka magistriõpe. Eestis õpetatakse logopeede Tartu ülikoolis, kuid näiteks 2015. aastal oli eripedagoogika ja logopeedia eriala bakalaureuse taseme statsionaarsesse õppesse 24 kohta, õppima asus aga 15 üliõpilast. Magistriõppele oli ette nähtud 25 kohta, immatrikuleeriti 22 tudengit. Juunis lõpetas ülikooli kuus logopeedi, selle aasta jaanuaris viis.

Õpetajate Lehe tööpakkumiskuulutusi lugedes võib sageli näha, et Eestis otsitakse logopeede lausa tiku ja tulega taga. Spetsialistidest on suur puudus ja kuna kõneravi vajavaid lapsi tuleb aasta-aastalt üha juurde, on tegemist erialaga, kus tulevikus tööpuudust karta ei ole.

Erialaseid täienduskoolitusi pakuvad ka Eesti logopeedide ühing, Tallinna ülikool ja mõned teised asutused. Lisaks on võimalik osaleda erialastel koolitustel välismaal. Ka Rajaleidja korraldab logopeedidele koolitusi, praegu on ettevalmistamisel koolitus „Logopeedi roll kakskeelse kommunikatsioonipuudega lapse toetamisel”.


KOMMENTAARID

Liis Paesüld

Liis Paesüld

LIIS PAESÜLD, Nõlvaku lasteaia õppealajuhataja:

Meie lasteaias töötab kaheteistkümne rühma peale kaks logopeedi, kes kontrollivad kord aastas kõiki lapsi. Lapsevanemad saavad tagasi­sidet oma lapse kõne arengu kohta ning neil on kogu õppeaasta vältel võimalus erialast nõu ja tuge saada. Igas rühmas on logopeedi abi vajavaid lapsi ning aastatega abivajajate arv suureneb.

Arvan, et peamine roll lapse kõneprobleemide varajasel märkamisel lasub lapsevanemal ja perearstil. Kui laps tuleb kolmeaastaselt lasteaeda, siis saab ta tuge ka lasteasutuselt ja KOV-i erialaspetsialistidelt. Üritame ühiselt probleemi õigel ajal märgata ning tulemuslikult kõikide asjaosalistega koostööd teha.

Tarmu Kurm

Tarmu Kurm

TARMU KURM, HTM-i pressiesindaja:

EHIS-e andmetel on sel õppeaastal lasteaedu kokku 634 ja neist ­319-s töötab logopeed. Logopeedilist abi vajas 2015. a novembri seisuga 10 392 lasteaialast, neist 8270 abi ka said. Andmete põhjal ei saa väita, et ülejäänud on jäänud teenusest ilma. Nende erivajadust on märgatud ja nendega tegeletakse.

Samas tuleb arvestada, et EHIS-e andmebaasi kogutakse andmeid ainult nende tugispetsialistide kohta, kel on töösuhe õppeasutusega. Kui näiteks lasteaed ostab tugiteenust, siis selle kohta info puudub. Seega paraku ei ole pakkuda täit ülevaadet, mitmes koolieelses lasteasutuses saavad lapsed logopeedilist abi. Samuti ei koguta infot puuduolevate või täitmata ametikohtade kohta.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!