Missugune on meie kutsealuste ja noorsõdurite üldfüüsiline vorm?

„Meie noorte füüsilisel vormil pole viga, kuid võrreldes Soome, Läti ja Leeduga on veel arenguruumi,” tõdevad Meelis Stamm, Hanno Mölder ja Leila Oja. Foto: Raivo Juurak

Keskmiste näitajate poolest pole meie noormehed üldsegi mitte papist poisid.

Selline hinnang antakse meie kutsealuste üldfüüsilisele vormile vestlusringis, kus osalevad Leila Oja (tervise arengu instituudi teadur ja strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse (SJKK) tervisevaldkonna ekspert), Hanno Mölder (2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni meditsiinikeskuse arst-ülem) ja Meelis Stamm (kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna staabiohvitser, kehalise kasvatuse valdkonna spetsialist).

Meie noored pole teistest kehvemad

Keskmiste näitajate poolest pole Eesti noormehed üldse papist poisid, väidab Leila Oja. Ta lähtub USA-s välja töötatud Fitnessgrammi tervisekaardist, kus peetakse 17-aastasele noorukile kohaseks võimekust teha 35 kätekõverdust ja 43 korda istesse tõusta. Eesti noormeeste keskmised näitajad ajateenistusse astumisel on 46 ja 50 korda ehk veidi rohkem. Teiseks pole Leila Oja nõus väitega, nagu tegeleksid Eesti noormehed spordiga järjest vähem. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC 2014) näitab, et vabal ajal tegeles 2014. aastal intensiivselt spordiga 10% rohkem 15-aastasi noori kui aastal 2010. Seega on sport muutunud noorte hulgas populaarsemaks. Võrreldes Soome, Läti ja Leeduga on aga veel arenguruumi.

Ka Hanno Mölder on veendunud, et meie noormeeste tervis ja üldfüüsiline vorm ei ole läinud halvemaks, vaid on püsinud stabiilsena juba aastaid.

Anname kehalises kasvatuses kodutööd?

Eelnev ei tähenda, et vestlusringis osalejad oleksid meie noormeeste kehalise vormiga väga rahul. Kaugel sellest! Kõik kolm näevad võimalusi olukorda parandada.

Leila Oja ütleb, et palju annab teha kooli kehalises kasvatuses. 1991. aastal võttis Euroopa kehalise kasvatuse assotsiatsioon vastu Madridi deklaratsiooni, mille järgi pidi algklassides olema üks kehalise kasvatuse tund igal koolipäeval. See võiks olla korraldatud nii, et kahe kohustusliku nädalatunni kõrval, kus õpetaja tutvustab uusi harjutusi ja spordialasid, on kolmel päeval nädalas õpilastel saal kasutada iseseisvaks harjutamiseks, võimalus saada õpetajalt juhtnööre, juhul kui midagi välja ei tule. Paraku pole kehalises kasvatuses praeguseni paljudes koolides kodutöid. Tasemetöid ega eksameid ei tehta ja ka riigikontroll ei jälgi, kas õpilaste kehaline areng on koolides tagatud.

Kaks kohustuslikku trenni nädalas?

Vestlusringis osalejad märgivad, et kehalise kasvatuse tund ongi tähtis just spordialade tutvustamise kohana, õpilaste füüsilist vormi ei ole võimalik selle mõne tunniga tõsta. Mida siis teha? Leila Oja soovitab võtta tõsiselt üht õpilaste enda ideed. Nimelt on õpilased ühe küsitluse järgi soovinud, et neil oleks igal nädalal kaks kohustuslikku treeningut. Need peaksid olema tasuta, võiksid toimuda koolimajas ja neid võiksid läbi viia kehalise kasvatuse õpetajad või treenerid. Leila Oja on kindel, et kaks treeningut nädalas parandaks noorte kehalist võimekust.

Hanno Mölder toetab kahe kohustusliku treeningu ideed. Tal käib kaks last põhikoolis ja ta näeb, kui raske on lastel täiskasvanu moraalse toetuseta kodus iseseisvalt trenni teha. „Lapsed mängivad nagunii pärast tunde võimlas ja spordiväljakul. Kui nendega oleks õpetaja, kes neile üht-teist õpetab, oleks see õpilastele väga huvitav,” arvab Hanno Mölder.

Meelis Stamm: „Vanasti mängisid lapsed suurte majade hoovides enda algatusel jalg-, korv- ja võrkpalli. Praegu sellist hoovisporti nii palju kahjuks enam pole ja seda rohkem tuleb lastele korraldada kehalist tegevust kooli staadionil ja võimlas.”

NATO testid ainekava osaks

Leila Oja toonitab, et noortel peab olema võimalus oma kehalist võimekust ise hinnata. Omal ajal oli pidepunkt VTK normatiivid, mille vastu ägedalt võideldi, ja õigusega. Kuid mingid pidepunktid on siiski vajalikud. „Miks ei võiks nendeks olla näiteks kaitseväes kasutatavate testide miinimumnõuded?” küsib Leila Oja. Sobib ka NATO test. Õpilane proovib, kas ta suudab teha 50 kätekõverdust, 50 istesse tõusu ja joosta järjest tempos 15 minutit (3200 meetrit). Kui suudab, siis on ta kehaliselt piisavalt võimekas. Kui ei suuda, hakkab ta harjutama, et kaitseväes hakkama saada. 2014. aastal saidki NATO testid kehalise kasvatuse ainekava osaks, paraku pole paljudes koolides neid veel kasutusele võetud.

Meelis Stamm nõustub, et pidepunkte on õpilastel praegu vähe. On koole, kus ei panda kuni viienda klassini kehalise kasvatuse hinnet – õpilane saab enda arengu kohta hinnangu. Mõningaid pidepunkte siiski on. Näiteks päästeameti, Eesti ujumisliidu ja vetelpääste seltsi koostöös on välja töötatud märgid „Suudad ujudes läbida 50 m”, „Suudad veepinnal hõljuda 2 minutit” jne. Eesti koolispordi liit on töötanud välja osavust, kiirust ja jõudu hindava spordimärgi projekti „Noor lõvisüda”. Hüppenööriga hästi hüpates ja täpselt palli visates on võimalik saada tunnustuseks spordimärk. „On hea, kui vabatahtlikult harjutav laps saab tunnustuse ja medali rinda,” tõdeb Meelis Stamm.

Meelis Stamm märgib, et on õpilasi, kes ei soovi sportlaseks saada, küll aga on paljud huvitatud aktiivsest kehalisest tegevusest. Seepärast tuleks õpilasi praegusest rohkem loodusse viia, nendega matkal käia, suusatada, sõita paadiga, rattaga või rulluiskudega jne. Head on ka maastiku- ja luuremängud. „Ärge käige ainult bussiga linnas ekskursioonidel, vaid minge ka, seljakott seljas, metsa ja rabasse matkale,” ütleb Meelis Stamm.

Sõduri baaskursus teeb mehe

Hanno Mölder märgib, et pärast sõduri baaskursuse läbimist paranevad enamikul noortest kehalise võimekuse näitajad silmanähtavalt. See näitab, et sõduri baaskursuse koormused on õigesti planeeritud, need toetavad noormeeste füüsilist arengut.

Samas märgib Leila Oja, et heade keskmiste kõrval ei suuda umbes kümme protsenti ajateenijatest isegi pärast intensiivset sõduri baaskursust vajalikku arvu kätekõverdusi teha. Arenguruumi seega on.

Hanno Mölder selgitab, et ehkki arstlik komisjon praagib nõrga tervisega kutsealused välja, on sõduri baaskursuse ajal ligi viiendikul edasipääsenutest tervisega probleeme. Enamasti löövad pinge all välja vanad traumad, tunda annab üldine nõrk füüsiline ettevalmistus, kuid ette tuleb ka psüühika- ja käitumishäireid – 30–35%-l väljalangenutest ning lihasluukonna ja sidekoe haigusi – 25–30%-l. Tervislikel põhjustel väljalangenute osakaal on olnud viimase viie aasta jooksul Kuperjanovi JVP-s 10–15%.

Meelis Stamm toonitab, et sõduri baaskursuse ajal löövad psüühilised probleemid isegi rohkem välja kui füüsilised. Eelkõige vaevab noormehi üldine väsimus. Kooli ajal saab pärast rasket trenni puhata, välja magada, aga sõduri baaskursuse ajal on nad 24/7 jalul. See tekitab üldist väsimust ja nii hakkabki tunduma, et siit valutab ja seal pole kõik korras jne.

Hanno Mölder selgitab, et ebapiisav puhkeaeg toob kaasa tähelepanu hajumise, see omakorda kukkumisi, nikastusi, väljaväänamisi jms. Lisaks võtavad noored kaitseväkke kaasa oma kodused mured, mis võivad luua eelduse psüühikahäire tekkeks. Sellises meeleolus noormees võib arstlikust komisjonist välja tulla isegi mitme diagnoosiga, ehkki on sisuliselt terve.

Meelis Stamm lisab, et sportlastelgi on kaitseväes just psüühilisi probleeme. Neil võib püsiva koormuse all väsimus peale tulla, vanad vigastused välja lüüa. Õnneks on sportlased ohtudest teadlikumad ja oskavad õigel ajal arsti juurde minna.

Siis hakkab tase langema …

Vestlusringis rõhutatakse, et üldjoontes tõstab sõduri baaskursus noorte kehalist võimekust märkimisväärselt ja see on hea. Kuid on ka üks probleem, millest eriti ei räägita – pärast baaskursuse läbimist hakkab kehaline vorm kaitseväes uuesti langema.

Põhjus on selles, et pärast sõduri baaskursuse lõppu noored kaitseväes spordiga enam ei tegele või tegelevad vähe. Väljaõppe teisel ja kolmandal etapil peaksid noormehed trenni iseseisvalt edasi tegema, kuid huvi napib ja pole ka hea väljaõppega instruktoreid, kes neid innustaksid või juhendaksid.

„Kui noormehed pärast sõduri baaskursust enam heas vormis pole, on see nende ülema tegemata töö,” märgib Hanno Mölder. Ta on kaitseväes töötades märganud, et mõnes kompaniis on ajateenijad rohkem motiveeritud väljaõppes osalema ja kurdavad tervisehädade üle harva, samal ajal kui mõne teistsuguse iseloomuga ülema kompanii väljaõppes osalemine nii populaarne pole ja paljud käivad meditsiinikeskuses uurimas, kas neile ei peaks mingit diagnoosi välja panema.

Meelis Stamm selgitab, et hea ülemus ei ütle noortele: „Jooksete sinna ja tagasi!” Hea ülemus jookseb poistega kaasa, siis on sport populaarne.

Leila Oja toonitab, et sportimise küsimustes peaksid ülemad suhtlema sõduritega nagu täiskasvanud õppijatega, mitte nagu alluvatega. Käsu täitmise kõrval peavad noored aru saama, miks nad seda või teist harjutust teevad. Teiseks peaksid kaitseväes sportliku õhkkonna eest vastutama professionaalsed spordiinstruktorid. Paraku mõnes väeosas neid pole.

Kes vastutab noorte tervise eest?

Vestluse lõpuks esitas Leila Oja küsimuse: „Kes vastutab meie noorte tervise eest?” Vastuseks pakuti lapsevanemat, haridus- ja sotsiaalministeeriumi, kaitseväge jne. Siis sõnastas Leila Oja küsimuse ümber: „Kes kaotab kõige rohkem, kui lapse tervis on kehv?” Lapsevanem, sest peab käima lapsega arsti vahet ja puuduma lapse haiguse tõttu töölt. Haiget noorukit ei võeta kaitseväkke ja kannatab riigi turvalisus. Haige nooruk puudub haiguse tõttu töölt, koormab haigekassat ja tervishoiusüsteemi. Haige inimene töötab vähe ja maksab vähem makse, mis viib pensionid alla. Kokkuvõtteks leiti, et kõige rohkem kannatabki lapse kehva tervise pärast just riik.

KAMPAANIA „MEHED VORMI!”

• 31. maini kestab Eesti tervise fondi ja kaitseväe ühisprojekt „Mehed vormi!”.
• Kampaanias võivad osaleda kõik vähemalt 15-aastased. Eriti oodatud on gümnaasiuminoored, kel peagi ajateenistusse minek ees. Osalema on oodatud ka naised.
• Testi käigus tehakse kahe minuti jooksul kätekõverdusi, tõustakse istesse ning joostakse 3200 meetrit. Jooksu võib asendada 10 km murdmaasuusatamisega, 20 km maanteeratta sõiduga või 500 meetri ujumisega.
• Iga harjutuse eest saab maksimaalselt 100 punkti. Tulemus loetakse positiivseks, kui kolme harjutuse eest saadakse kokku vähemalt 190 punkti.
• „Mehed vormi!” mobiilirakendus on saadaval Google Play poes ja Apple App Store’is.

Lähem info www.mehedvormi.ee ja www.facebook.com/mehedvormi.