KIRJANDUS KINOS
TELLIMINE
KULTUUR

Riigikaitsepäev Miina Härma gümnaasiumis

29. apr. 2016 Tõnis Asson kolonelleitnant reservis, Miina Härma, Jaan Poska, Hugo Treffneri ja Elva gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpetaja - Kommenteeri artiklit

 

Riigikaitsepäev (RKP) arendab õpilaste praktilisi kaitseoskusi ning loob mõnusa küünarnukitunde.

Alguse sai kõik sellest, et õpetasin riigikaitseõpetuse teooriakursuses noortele (51) sündmuse ühist planeerimist. Lähteülesanne oli korraldada ülekooliline riigikaitsepäev. Esialgu pidid grupid piirduma tegevuste loeteluga ja oma ideid ülejäänud klassile tutvustama. Kindluse mõttes soovitasin neil kaaluda ideede teostatavust. Nad jäid entusiastlikuks ning olid valmis panustama, kuigi nende panus ei mahtunud enam riigikaitseõpetuse teooriakursuse (RK I) aega. Nimelt oli kursus selleks ajaks läbi saanud ja minu leping kooliga samuti. Kuid kevadel pidi tulema riigikaitseõpetuse metsalaager ja nii oli mingi side kooliga jäänud. Läksingi direktori jutule, vihjasin, et võiksime teha riigikaitsepäeva. Korraks tekkis lootus, et direktor Ene Tannberg ei haara ideest kinni. Paraku läks vastupidi. Rääkisin ennast ise sisse, kui väitsin, et tegemist on õppetegevuse osaga.

Ja siis arvas keegi …

Ja siis arvas keegi, et meil ei saa sellist asja siiski korraldada, sest meil on selline kool, kus „lapsed õpivad”. Keegi arvas, et meil pole sõjakool ja me ei propageeri militarismi. Keegi teatas, et ta on taolisele asjale allergiline. Vastasin, et kõigil on õigus oma arvamusele, ja hakkasin taas lootma, et ehk jääb töömahukas ettevõtmine ära. Ei jäänud. Sündmus pidi toimuma veebruaril nr 5, sest veebruaris on vabariigi aastapäev.

Nii moodustasin õpilastest juhtstaabi, kirjutasin kogu korralduse süsteemselt lahti ning vastutajateks kirjutasin, kuritarvitades ametiseisundit, riigikaitseõpetuse teooriakursuse läbinud õppurid. Kiirematel lubasin endale ise tegevuse valida. Kuid kohe selgus, aeglasemaid oli rohkem. Ametisse määratud leppisid oma saatusega.

Otsisin vahendeid ja abilisi ka väljastpoolt. Näiteks uurisin KVÜÕA ülemalt, kas tema meedikud saaksid oma varustuse ja masinaga tulla kõige noorematele õpilastele õppekohta korraldama. Nagu kiuste kiskusid ilmad kevadiseks ning lumeskulptuuride ja curling’u läbiviimine kadus meie tootekataloogist. Igaks juhuks varusime suurtesse (250 liitrit) prügikottidesse 30 skulptuuri valmistamiseks korralikku (tihendatud) ökoloogiliselt puhast lund. Mõne päeva pärast oli aga maa must ja kilekottides loksus vaid joogikõlbmatu vesi.

Esimesel kohtumisel selgus, et mõni oli juba teadlik, et vastutab mingi ala eest. Teisel (ja viimasel) kogunemisel oli aga kõik detailideni paigas. Kaasa arvatud plakatid stendidel, ajateenistuse reklaam ja muu informatiivne „puistematerjal” laiali jagamiseks. Eriti abivalmiks osutusid kaitseressursside ameti (KRA) spetsialistid, kes toetasid auhindadega.

Reede, veebruar nr 5 – RKP stardib

Viiendal veebruaril kell kaheksa käivitasime infopunkti arvutid ja laadisime kogu riigikaitse eripäeva materjali üles. Seejärel liikusime majast välja. Kõige olulisem oli improviseeritud „lasketiiru” ohualad ja reeglid paika saada. Olime aiaga piiratud alas, mis ootas kooli juurdeehitust. Esimese sihtmärkide ala viiele laskurile paigutasime nn aiamaja seina vastu. Julgestasime seina ja ukse pehme matiga, et kuulid tagasi ei põrkaks. Teiseks sihtmärkide alaks viiele laskjale sobis alajaama külg. Julgestasime ka alajaama ümbrust, sest seal oleks väike möödalaskmine tähendanud korraldajate suurt möödalaskmist. Segaduse vältimiseks loobusin kiirlaskmisest ning muutsin lamades laskeasendi püstiseks. Nimelt on õhupüssi pikali olles raske laadida.

Kutsusin appi ka paar riigikaitseõpetajat ja KRA esindajat.

Palamuse kooli riigikaitseõpetaja ja 2. JVB teabeohvitser nooremleitnant Jaanika Ojakõiv vuras väravast sisse militaarse maasturiga Mercedes ja lubas, lahkumata roolist, autolükkamise protsesse juhtida. Soovitasin tal jalga pidevalt piduripedaalil hoida, sest linnas on kiirus piiratud. KVÜÕA meedikud läksid kooli „peegelsaali”, kuhu mahtus kaks klassikomplekti nooremaid õpilasi. Kui vanemad klassid said alade järjekorra ja toimumise aja ise valida, siis nooremate tarbeks oli roteeruv graafik detailselt paigas. Lihtne ja loogiline juhend tekitas siiski raskusi kõikidel tasanditel, kuna funktsionaalne lugemine pole enam moes isegi õpetajate seas.

Tulejoonele!

Kell üheksa läks masinavärk käima. Toonitasin oma abilistele, et nemad on kohtadel otsuste vastuvõtjad ja neil on täielik käsuõigus kohale saabunud võistlejate üle. Tuletasin neile meelde riigikaitsepäeva motot: „Pole probleeme, on vaid lahendused!” Infopunkt ja registratuur esimesel korrusel töötasid raginaga. Siirdusin 1.–3. klassi õpilaste juurde ja andsin neile ülevaate rivitegevuse alustest. Alustasime tervitamisest ning liikusime seisangu juurest pööreteni paigal. Ja läksidki kõige nooremad riigikaitsjad üsna pöördesse. Järgnes kaitseväe relvastuse esitlus PowerPointis, viktoriin ja söömine.

Vanemad klassid võtsid kõikidest aladest aktiivselt osa. Laskmise juures olid massid koos, kuid kõik sujus tõrgeteta. Polnud märgata, et läheduses elavate majade elanikud oleks nõudnud õpilaste desarmeerimist. Aulasse kogunesid juba 3.–5. klassid, kellele tutvustasin kaitseväe relvastust ja rivivõtteid.

Kell kaksteist oli militaarriietuse demonstratsioon 1.–5. klassi õpilastele. Näitasime kaitseväe kunagisi ja praegusi vormiriideid. Mõned neist pärinesid 1990. aastate algusest ning mõned abisaadetistest, mitmed minu oma riidekapist. Tänu ühe tubli riigikaitseõppuri tegevteenistuses oleva isa rakmetele, killuvestile ning kiivrile omandas mõnigi vormikomplekt kaalukama ilme. Järgmisena mobiliseerisime aulasse vanemad klassid. Järgnes tublimate klasside autasutamine. Jne.

Tagasiside

Vaatasin aulas istuvatele väsinud abilistele otsa. Võrreldes hommikuga oli nende olekus enesekindlust ja õhinat, et teeme veel ja kohe. Tagasiside oli: „Äge!”, „Lahe!”, „Cool!”, „Selliseid üritusi peaks olema tihedamini ja tunde vähem!” jne. Võib-olla valmistas kellelegi mõni pisiasi meelehärmi ka, aga kuna meie kooli nimi on Miina Härma mitte Meele Härmi, siis mõeldi positiivselt. Tänasin kõiki läbiviijaid tugeva käepigistuse ja käiseembleemiga. Rõhutasin, et nad teenisid riigikaitsepäeval oma riiki, kooli ja kaasõpilasi. Riik ja riigikaitse algabki sellisest tublidest noortest. Nende seast võrsuvad meie tulevane president, peaminister, kaitseminister ja teised tegijad.

Siinkohal tänusõnad kõigi toetajate, korraldajate ja osalejate aadressil: KVÜÕA ülem (kol Herem), KVÜÕA meedikud (nltn Ott, vbl Lille), KVÜÕA logistikud (vbl Saarniit), MHG juhtkond, MHG riigikaitseõppurid, MHG õppurid (1.–12. kl; IB), MHG õpetajad, MHG personal (eriti kooli töömehed), 2. JVB (nltn Ojakõiv), KRA (hr Lõbu, pr Padar, pr Teppor) ja riigikaitseõpetaja hr Limak. Kohtumiseni järgmisel korral!

Kui mõelda suurelt …

Miina Härma riigikaitseõpe on läbi viidud. Kas aga ei tuleks ka teisi kaasa tõmmata ja jõuda üleriigilise riigikaitsepäevani? Kes esimesena õla alla paneb – kas kaitse- või haridusministeerium või hoopis kaitseliit? Võib-olla tasub korraldada Tartus kahepäevased riigikaitse kümnevõistlused: laskmine, rivi, esmaabi, rännak, ujumine, viktoriin, köievedu, teatevõistlus, orienteerumine ja auto lükkamine. Alade loetelu on esialgne, kuid paneb koolijuhid ning sponsorid ehk mõtlema. Majutuseks koolimaja, kui kõik toimub nädalavahetusel. Toitlustuses saab kasutada kaitseväe toidupakke jne.

 


RIIGIKAITSEPÄEVA KAVA

Riigikaitsepäeva (RKP) eesmärk on propageerida koolis riigikaitset, riigikaitseõpetust ning isamaalist kasvatust, arendada õpilastes praktilisi oskusi, luua võistlusmeele­olu ja küünarnukitunnet. Märksõnad on „intelligentne huumor”, „optimism” ja „positiivne mõtlemine”. Moto: „Pole probleeme, on vaid lahendused!”

Aeg: 5. veebruar kella 9–13. Võistluskohtade ettevalmistus algab kell 8. Autasustamine orienteeruvalt kell 13.

 

VÕISTLUS- JA ÕPPEKOHTADE KATALOOG:

  • Õhupüssi laskmine: püsti­asendis, kaks vahetust lasevad 5 lasku (2 x 5) tulemuse peale, võistkonna punktid arvestatakse kokku. Võistkonna suurus 10 (vahetuses 5 laskurit), korraga osaleb kaks klassi (6.–12. kl, IB ja õpetajad) kahel rajal.
  • Orienteerumine – linnas on objektid, millel ajalooline ja militaarne taust, tuleb lahendada ülesanded ja objekti pildistada. Võistkonna suurus 5 (6.–9. kl), korraga saab rajale minna mitu klassi. Kasutatakse oma nutitelefone (VOSK).
  • Telgi püstitamine – arvesse läheb aeg ja korrektsus. Võistkond maks 10, korraga osaleb kaks klassi (6.–12. kl, IB ja õpetajad)
  • Kombineeritud teatevõistlus. Toimub võimlas, võistkonna suurus 6 (2 tüdrukut), 6.–12. kl, IB ja õpetajad. Võistlusalad on granaadivise tennisepallidega, märgiks rehv. Suusatamine. Haavatu kandmine (telkmantel või lohisti). Ratsutamine (rullmatt). Rehvi veeretamine.
  • NATO mäng (strateegiline kaardimäng). Kui tekib ajaauk, siis võib klassides NATO mängu mängida. 6.–12. kl. Mäng saadaval raamatukogus.
  • Köievedu võimlas, võistkonna suurus 6 (6.–12. kl, IB ja õpetajad).
  • Auto lükkamine aja peale – võistkondlik, korraga osaleb kaks klassi, võistkond 6 (6.–12. kl, IB ja õpetajad)
  • Laskesimulaator – märkilaskmine sees, kasutusel kaks komplekti (1.–5. kl).
  • EKV relvastuse tutvustamine – PP esitlused aulas ja klassides (1.–5. kl).
  • Riviõpe – seisang, tervitamine, pöörded paigal, tegevus jao ja rühma koosseisus (aulas). Korraga mahub 1–2 klassi (1.–5. kl).
  • Lumeskulptuuri ehitamine – luuakse nn kuulsuste allee ning tuleb valmistada skulptuurid kooli juhtkonnast ja õpetajatest. Sõltub ilmast ja lume olemasolust, vanemale grupile
  • Curling – jääl, võistkondlik, kui ilmastikuolud seda võimaldavad. Kivideks on viieliitrised plastkanistrid (täidetud veega või jääga).
  • Viktoriin – küsimused kodumaa ajaloost, sõdadest, relvastusest ja tehnikast, loomingust jne. Vastamine toimub klassides, aulas vastavalt paiknemisele (1.–9. kl).
  • Meditsiiniõpe – elustamine, esmaabi jne. Õpetamine ja harjutamine. Korraga osaleb kaks klassi (1.–5. kl).
  • Militaarriiete moedemonstratsioon – aulas, riigikaitseõpetuse õppurid demonstreerivad (1.–5. kl).
  • Toitlustamine – neli vahetust.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!