OPL SUVI

Apaka….paks…apssi… eee…. APRAKSIA … apaapaasiia…

6. mai 2016 Maarja Heina - Kommenteeri artiklit

III Baltimaade logopeediakongress tõi Ahhaa keskusesse kokku 135 teadmishimulist logopeedi Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest ning video vahendusel ka Rumeeniast. Foto: Eesti Logopeedide Ühing

 

Baltimaade logopeedide ühingute esinaised: (vasakult) Sirli Pikk (Eesti), Daiva Kairiene (Leedu), Baiba Trinite (Läti). Foto: Eesti Logopeedide Ühing

Eesti logopeedide ühingu (ELÜ) eest­vedamisel toimus 22. ja 23. aprillil Tartus III Baltimaade logopeediakongress, mille teemaks oli kõneapraksia. Üritus tõi Ahhaa keskusesse kokku 135 teadmishimulist logopeedi Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest ning video vahendusel ka Rumeeniast.

Osalejate hulgas leidus logopeede lasteaedadest, üldhariduskoolidest, ülikoolidest, kliinikutest, rehabilitatsioonikeskustest ning Rajaleidja keskustest. Kuigi naiste ülekaal oli tohutu, olid kohal ka kaks Eestis tegutsevat meessoost logopeedi. Arvestades, et logopeedid on Eesti haridusmaastikul ühed kõige tagaotsitumad tegijad, on 135 selle eriala esindajat korraga ühte ruumi kokku tuua väga hea saavutus. Usutavasti tagasid selle tulemuse spetsiifiline ja põnev teema ning väärikad ja professionaalsed esinejad meilt ja mujalt. Ilmselt mängis rolli ka ürituse peakorraldajate, ELÜ eestseisuse liikmete Aaro Nursi ja Liisa Kolki tubli turundustöö.

Kongressi teemavalik ei olnud juhuslik, sest sellel aastal on Euroopa logopeedide alalise koostöökomitee eestvedamisel kogu Euroopas luubi all just kõneapraksia. Nagu kongressidel tavaks, oli kavas nii teaduslik programm kui ka koolitus. Esimese päeva muutis oma suurepärase ettekandega väga sisukaks meie oma Tartu ülikooli eripedagoogika osakonnas logopeedia magistrikraadi omandanud vilistlane ja praegu USA-s Arizona ülikoolis doktorikraadi omandav Marja-Liisa Mailend. Tema rääkis omandatud kõneapraksiast, mis võib tekkida näiteks insuldi, traumaatilise ajukahjustuse või ajukasvaja tagajärjel.

Teisel kongressipäeval kõneles rootslanna Anita McAllister Stockholmist Karolinska instituudist väga huvitavalt ja teaduspõhiselt arengulisest kõneapraksiast, mis on kaasasündinud ning avaldub seega varases lapseeas.

Teadusliku programmi sisustasid teemakohased suulised lühiettekanded ning stendiettekanded Eestist, Lätist, Leedust ja Rumeeniast.

Mis on kõneapraksia?

Kõneapraksia on neuroloogiline kõnehäire, mille puhul kõne motoorse planeerimise raskuste tõttu kannatab nii hääldusliigutuste täpsus kui ka järjepidevus. Nimetatud häire põhjus ei ole lihastoonuse probleemid ega anatoomilised iseärasused artikulatsiooniaparaadis. Tegemist on üsnagi haruldase häirega, mille all kannatab hinnanguliselt 4% kõnepuuetega inimestest.

Kõneapraksiale on iseloomulikud raskused sujuval üleminekul ühelt häälikult, silbilt ja/või sõnalt teisele. Võib esineda ka hääldusliigutuste otsimist lõua, huulte ja/või keelega ehk enne sõna hääldamist teeb inimene hääletult suuga liigutusi, et leida õige liigutus soovitud hääliku ütlemiseks. Kõnes esineb vokaalide moonutamist, sõnarõhu muutmist või silpide võrd­rõhulist hääldamist. Väga tavaline on ka nn sõnade hakkimine, silphaaval hääldamine. Kõneapraksiaga inimese hääldamist iseloomustab varieeruv sooritus sõnade korduvhääldamisel – mõnikord suudab ta hääldada sõna õigesti, mõnikord mitte ja nn valekatsed võivad üksteisest oluliselt erineda (vt artikli pealkirja). Äsja kirjeldatud raskused võivad avalduda ka väga lihtsa häälik- ja/või silbistruktuuriga sõnade jäljendamisel. Eelnevalt nimetatud iseärasused kõnes võivad viidata ka teistele kõnehäiretele (düsartriale, arengulistele keelepuuetele), diferentsiaaldiagnostikaga tuleb aga hästi toime logopeed.

Nagu kõnehäirete puhul ikka, tuleb logopeedil pärast põhjalikku kõne hindamist ja diagnoosi väljaselgitamist koostada sobilik sekkumiskava. Kahjuks ei ole logopeedil kapis peidus ilusat värvilist maasikamaitselist tabletti, millega probleem lühikese ravikuuri järel kaotada. Kõneapraksia „ravimiks” on järjepidev ja intensiivne teraapia, mis võib probleemi raskusastmest sõltuvalt olla nädalate, kuude või aastate pikkune ja mille „ravijaks” on logopeedia eriala magistrikraadiga (ja ehk ka III Baltimaade logopeediakongressil osalenud) logopeed, kelle võib hea õnne korral leida näiteks lasteaiast, koolist või kliinikust. Kuna teraapia võib kohati sarnaneda drilliga, ei saa seda läbi viia kannatlikkuse ja järjekindluseta. Kahtlemata on edu võti ka lähedaste aktiivne osalemine teraapias.

Kel tekkis sügavam huvi selle veel üsnagi salapärase kõnehäire ja ehk ka teiste kõnepuuete vastu ning soov õppida logopeediks, siis Eestis on selleks ainus võimalus Tartu ülikooli eripedagoogika osakonnas. Sisseastumiseksamid on juulis. Infot nende kohta saab Tartu ülikooli kodulehelt.

Meil on rõõm märkida, et peagi ilmub logopeedia õpik, kust kindlasti saab rohkem teadmisi kõneapraksia kohta, aga ka vastused küsimustele, mis on näiteks afaasia, düsartria, düslaalia, müofunktsionaalsed puuded, düsfaagia ning kuidas neid probleeme leevendatakse või ületatakse. Düsfaagia ehk neelamishäire on ka 2017. aastal Lätis toimuva IV Baltimaade logopeediakongressi teema.

 

Eesti logopeedide ühingu logopeedia­kongressi korraldustoimkonna nimel

Maarja Heina

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!