Ettevõtlikkus ja ettevõtlusõpe murravad tee igasse kooli
Eesti 2016. a parim õpilasfirma Spoony. Foto: Timo Arbeiter
Spoony plakat, kus on kirjas ka nende võidule kaasa aidanud majandustulemused. Foto: Timo Arbeiter
Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmi eestvedajad usuvad, et ettevõtlusõppest saab loomulik osa meie hariduses ning ettevõtlikkust arendavad ja toetavad iga aine õpetajad.
Aasta algul käivitus haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel programm „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” (EETA). Tegevused on kavandatud aastani 2018, programmi toetatakse Euroopa sotsiaalfondist. Haridus- ja teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmijuht Kristi Ploom peab tähtsaks, et ettevõtlust ja ettevõtlikkust edendataks nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel.
Programmil on kuus laiemat tegevussuunda. Arendatakse ettevõtlusõppe metoodikat, koostatakse õppevara. Ettevõtlusõppe asjatundjaid ootab ees hulk tarvilikke täienduskoolitusi.
Õpilasfirmade tegevuse ja programmi „Ettevõtlik kool” vedamisel on juhtohjad Junior Achievementi ja Ida-Virumaa ettevõtluskeskuse ning maakondade arenduskeskuste käes. Programmi sisujuhi Marge Täksi (Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus) sõnul on käsil „Ettevõtliku kooli” mudeli rakendamine kutsehariduses ning õpilasfirmade programmgi suunab pilgu rohkem kutsekoolide poole. Täks tuletab meelde, et sügisel avatakse taotlusvoorud, kus koolid saavad küsida toetust oma ettevõtlusõppe projektidele. Praegu töötatakse välja tingimusi.
Tegevussuunal ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe toetamine kõrgkoolides on edukalt käivitunud põnevad eelinkubatsiooniprogrammid – tudengid saavad õppetööväliselt ühe semestri vältel osaleda arendavatel seminaridel ja tegelda äriideedega.
„See on põnev väljakutse,” sõnab Täks. „Siht on luua valdkonnaülesed tiimid, kuhu võib kaasata ka kutsekooliõpilasi ja gümnasiste. Seega saavad eri vanuses ja eri haridustasemel õppivate liikmetega tiimid ühiselt arendada ja esitleda oma äriideid. Loodetavasti sünnivad ka tudengiettevõtted.”
Kaasatakse ettevõtjaid
„Tudengite esimesi ärisamme jälgima ja toetama kaasame lisaks kõrgkoolipoolsetele juhendajatele ka ettevõtjaid, samuti pakume neile täienduskoolitusi,” lausub Ploom. „Ettevõtjad saavad tõsta oma õpetamispädevusi mentorite-juhendajatena tegutsemiseks. Nad tunnevad huvi ja tahavad rohkem teada õpetamise protsessist. Koolitame ka aineõpetajaid, kel soov tulevikus tegelda ettevõtlusõppega. Neile pakume eelkõige võimaluse ümberõppeks, mida soovitame ka väiksemate koolide õpetajaile, kus oma ainetundide koormus jääb väheseks.”
Nii Ploomi kui ka Täksi hinnangul teeb programmi eriliseks kuue suure ülikooli, EBS-i ja ettevõtluskõrgkooli Mainor tõeline koostöö, kusjuures rahastatakse tegevusi, mitte institutsioone.
„Loome ühist teadmist, õpime koostööd tegema,” sõnab Täks, „see on osa ettevõtlikkusest. Sõnastame ühised eesmärgid, jagame vastutuse. Ühe tegevus sõltub teise omast. Jälgime, et see toimiks. Muidu ei saavuta me oma eesmärke. Kõrgkoolide koostöö on hakanud juba toimima, kuid suurem osa tegevustest on alles käivitumas.”
Tavapärased programmi töösuunad on uuringud ja teavitus, õppereisid. Uuringuid on alustatud, on ilmunud kaks programmi uudiskirja. Äsja saabusid üld- ja kutsehariduskoolide esindajad õppereisilt Inglismaale, kus nad külastasid ettevõtlike koolide võrgustikku ja tõid kaasa sealse kogemuse.
Tähelepanu, koolid
„Koolidel tasub tähele panna, milliseid võimalusi pakub õpilasfirmade ja „Ettevõtliku kooli” programmis osalemine,” ütleb Täks.
Täienduskoolituste teave uueneb pidevalt Facebooki lehel https://www.facebook.com/ettevotlusope/ ja programmi kodulehel http://ettevotlusope.edu.ee/.
Koolide avatud taotlusvoorus on eriti oodatud head ideed, mis kavatsetakse ellu viia koos kohaliku kogukonnaga.
Ja veel uudis koolidele: hakatakse koguma parimaid praktikaid. Õpetajad, koolijuhid ja õpilased, andke teada oma tegemistest ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisel!
„Väiksed koolid teevad ilma suure kärata fantastilisi asju. Võtke ühendust ja andke teada, tahame, et teie tegemised jõuaks ka teisteni,” kutsub Täks.
„Koolijuhtidel tasub mõelda sellele, et ettevõtlusõpe on uus suund,” märgib Ploom. „Praegu on see üldhariduskoolides vabaaine. Meie projekti üks eesmärke on, et ettevõtlusõpe saaks hariduse loomulikuks osaks. Ja ettevõtlikkust saab toetada iga aine õppes.”
Tulevikus peaks olema nii, et üha enam suudame aineõppes luua seose maailmas toimuvaga ja arusaama, kuidas rakendada koolis õpitut päriselus. Eesmärk on ju kasvatada toredaid ja aktiivseid kodanikke, kes oskavad ise ennast juhtida ja otsuste eest vastutust võtta.
„Tähtis on kogemus, et kui esimesel korral mingi asi ei õnnestu, saad ennast arendada ja uuesti proovida, mitte ei pea end läbikukkujaks,” lausub Täks. „Maailma muutmine algab meie endi hoiakutest. Kui saame nende kujunemisel kaasa aidata, oleme suure töö ära teinud. Ettevõtlikkuse arendamine lastes hakkab lihtsatest asjadest.”
Täksi sõnul muudab programmi koolitused eriti toredaks eripära, et kaasatakse eri sihtrühmade esindajaid. Õpetajatega ühel ja samal koolitusel on õppejõud, ettevõtjad, spetsialistid. Nii saab ka teise valdkonna inimese vaate ja üksteiselt õppida.
„Loodame, et meil kujuneb osaliste vahel lahedat koostööd tegev võrgustik, kogukond. Kuidas saaksid õpetajad muidu õpilaste koostööoskusi arendada, kui nad ise eeskuju ei näita!” sõnab Täks.
SÜNDMUSI
- 11. mail Tartus toimunud Eesti õpilasfirmade võistluse finaalis osales 21 selle aasta tugevaimat firmat, kes pääsesid finaali oma tegevuse kohta esitatud aruande põhjal. Üldse tegutseb tänavu Eesti põhi-, kesk- ja kutsekoolides 297 õpilasfirmat, mis on kõigi aegade rekord. Junior Achievement Eesti partnersuhete juht Kersti Loor kinnitas: „See oli kõigi aegade kõige tugevam võistlus. Tase on väga kõrgele tõusnud.” Eesti parimaks õpilasfirmaks tunnistati tugeva meeskonna ja märkimisväärse käibega Spoony, kes valmistab efektseid šokolaadilusikaid kakaojoogi valmistamiseks. Nemad esindavad Eestit ka rahvusvahelisel õpilasfirmade võistlusel Šveitsis. „Ettevõtlusõpe on investeering õpilastesse endisse, õpilased saavad ka ise sellest aru, et mitte kool ei sunni neid seda ainet õppima, nad on ise huvitatud. Õpilased on väljas oma kogemuste, mitte kasumi peal,” nentis Riina Joga, Kiili gümnaasiumi ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja majanduse õpetaja, õpilasfirmade juhendaja.
- 2016. aasta minifirmade võistlusel tunnistati parimaks minifirma Illuminati Valga põhikoolist.
- Tallinna tehnikaülikooli ja innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory eelinkubatsiooni programmi 16. mail toimunud start-up-ideede konkursi tulemused rõõmustasid eelinkubatsiooni peaspetsialisti Anu Oksa: „Oli rõõm tunnistada, et ükski oma ideed esitlenud 15 meeskonnast ei jäänud žürii kõige keerulisematele küsimustele vastamisega hätta – ideed olid põhjalikult läbi mõeldud ja viimistletud.” TTÜ eelinkubatsiooni koolitusprogrammis osalenud 330 huvilisest astus oma ideega žürii ette 15 tiimi. Autoriteetne žürii valis võitjaks meeskonna Levon.
Tiim MoleQL pälvis start-up-ideede konkursil TTÜ teadus- ja arenduspreemia 1000 eurot. Foto: Sirli Jõgi
- Tartu ülikooli eelinkubatsiooniprogrammi äri- ja projektiideede konkurss Kaleidoskoop toimub 27. mail. Osaleda võivad ka kutse- ja üldhariduskoolide õppurid. Lõppvõistlusele eelnesid koolitused ja eelvoor.
- Tallinna ülikooli loomevaldkonna eelinkubatsiooni ideedekonkurss Demo Day on 7. juunil Tallinna Kultuurikatlas.
- Kõigi võistluste žüriides osalevad ettevõtjad.
- Maikuus toimunud õppereisist Inglismaale Leedsi võtsid osa EETA sisutegevustesse kaasatud õpetajad Eesti eri paigust ja SA Innove esindajad. Ettevõtlikes koolides uuriti, kuidas käib Inglismaal töö õpilasfirmadega ning osaleti 3E konverentsil, kus käsitleti ettevõtlusõppe vorme ja võimalusi ning ettevõtlikkuse kujundamist.