OPL MANG

Huvitegevus peab muutuma senisest kättesaadavamaks

12. mai 2016 Merle Männik kultuuriministeeriumi arendusjuht, huvitegevuse kontseptsiooni väljatöötamise eestvedaja - Kommenteeri artiklit

Peab pakkuma mitmekesist ja kvaliteetset huvitegevust ning valida peab saama vähemalt kolmes huvialavaldkonnas: kultuur (kaunid kunstid ja kultuuriväärtused), sport ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia.

Kõigile Eestis elavatele lastele ei ole meelepärane huvitegevus võrdselt kättesaadav. Põhjuseid selleks on mitmeid: pere majanduslik olukord, sobiva huviringi puudumine elukoha lähedal, logistilised probleemid, puudulik info või vanemate vähene toetus ja motivatsioon. On kohane, et riik tuleb siin lapsevanematele ja kohalikele omavalitsustele appi, luues lisavõimalusi, et regulaarne juhendatud huvitegevus oleks regiooniti senisest paremini kättesaadav ja huvialade poolest mitmekesisem.

Just seetõttu suunatakse huvitegevuse edendamiseks 2017. aasta sügisest rakenduva huvitegevuse täiendavaks toetuseks 15 miljonit eurot aastas. Toetussüsteemi välja töötades on arvestatud, et täiendavaid võimalusi huviringides ja koolides osalemiseks on võimalik luua ca 30 000 lapsele ja noorele. Lisaraha ei suunata üksnes õppekavade alusel huviharidust pakkuvatele huvikoolidele, vaid ka lapsi arendavatele ringidele, mille tegevuskeskkonnad on laiemad ja tihti traditsioonilisest koolikeskkonnast väljaspool, näiteks noortekeskustes, spordiklubides, muuseumides ja raamatukogudes või ka külakogukondade kultuuri- ja seltsimajades.

Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni hakati kultuuriministeeriumi eestvedamisel ette valmistama 2015. aasta septembris. Protsessi kaasati hulk koostööpartnereid, toimusid avalikud kohtumised maakondades, lisaks hõlmasid arutelud ja konsultatsioonid hulka valdkondlikke esindusorganisatsioone − huvitegevuse pakkujaid ühendavaid katusorganisatsioone, noorteühendusi, omavalitsusliite jt.

Toetussüsteemi on kavas rakendada 2017. aasta sügisese õppeaasta algusest täismahuga 15 miljonit eurot aastas (2017. aastal 6 miljonit eurot).

Kontseptsiooni väljatöötamise algusest saadik kuni selle kinnitamiseni valitsuses on sellega seotud materjalid olnud kättesaadavad kõigile kultuuriministeeriumi kohtumistel osalenutele, sealhulgas neljale ministeeriumile ning ca 35 valdkondlikule esindusorganisatsioonile. Pärast heakskiitmist ja vastavusse viimist valitsuse otsustega on valitsuskabineti materjalid olnud kättesaadavad kultuuriministeeriumi kodulehel.

Mis on huvitegevus?

Huvitegevuse mõiste on tekitanud arutelusid nii erialainimeste hulgas kui ka ajakirjanduses. Huvitegevuse täpset definitsiooni Eestis ametlikult kinnitatud ei ole. Sisuliselt on huvitegevus noore mitmekülgseks arenguks võimaluste loomine süsteemse, juhendatud mitteformaalse õppimise kaudu.

Tähenduselt on see sama mis noorsootöö ning samasisuline on ka huvihariduse mõiste. Kontseptsioonis kasutusel olev huvitegevuse mõiste hõlmab nii huviharidust kui ka huvitegevust. Kuna õppekavapõhine, Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud huvikoolivõrk ei kata Eestit regionaalselt ega valdkondlikult ühtlaselt, on uus toetussüsteem mõeldud huvitegevuse laiemale ringile, et tagada kõigile lastele ja noortele võrdne ligipääs sobivale tegevusele. Huvitegevuste läbiviijad tegutsevad nii riigi, piirkonna kui ka kohalikul tasandil ja nende seas on eraalgatuslikke (sh seltsingud, MTÜ, SA, OÜ) ning avalikke (peamiselt kohalike omavalitsuste loodud) asutusi ja algatusi.

Riigi eesmärk

Riigi toetuse aluspõhimõtete väljatöötamisel lähtuti seisukohast, et toetust tuleb rakendada eelkõige vajaduspõhiselt, tagamaks ressursside tõhus kasutamine ja toetuse rakendumise võimalikult suur mõju. Konsultatsioonide käigus loodi ülevaade nii huvitegevuse kättesaadavusest kui ka pakkumise kitsaskohtadest.

Esile kerkisid huvitegevuses osalemist takistavad lastega perede sotsiaalmajanduslikud põhjused ja erivajadustega ning asenduskodudes elavate laste ja noorte probleemid; huvitegevuse erinev pakkumine ja kättesaadavus regiooniti ning lisavajadused annete väljaarendamisel; juhendajate ja õpetajate vähesus, nende madal töötasu ja vähene motivatsioon, juhendajatele enesearendamiseks vajaliku täiendkoolituse ebapiisavus; huvialavaldkondade vähene võrgustumine; kohalike omavalitsuste erinev võimekus huvitegevuse arendamisel ning tihtipeale vähene omavaheline koostöö huvitegevuse korraldamisel.

Riigi eesmärk on tagada Eestis süsteemne, juhendatud, regulaarne, last ja noort arendav huvitegevus, mis on kättesaadav kõigile lastele ja noortele vanuses 7.−19. eluaastani, sõltumata nende elukohast. Huvitegevuse valik peab lähtuma laste ja noorte eelistustest. Peab pakkuma mitmekesist ja kvaliteetset huvitegevust ning valida peab saama vähemalt kolmes huvialavaldkonnas: kultuur (kaunid kunstid ja kultuuriväärtused), sport ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia.

Toetuse jagunemine

Toetuse rakendusmudel koosneb ettepaneku kohaselt kolmest osast: kohalike omavalitsuste huvitegevuse toetusfond moodustab vähemalt 95% vahenditest; huvialavaldkondade arendamise fond ning koostöö, tugi ja huvitegevuste seire moodustavad kokku kuni 5% planeeritud vahenditest.

Kõige mahukam ja olulisem panus on kohalike omavalitsuste kaudu rakenduv toetus, mille eesmärk on parandada oludest lähtuvate kitsaskohtade lahendamist, vähendada huvitegevuses mitteosalejate osakaalu ja parandada huvitegevuse füüsilist ja valdkondlikku mitmekesist kättesaadavust.

Kontseptsiooni rakendamise juures on oluline, et kohalikud omavalitsused toetavad huvitegevust samal tasemel edasi ja riigi täiendava toetuse raames viiakse ellu eesmärgi saavutamiseks vajalikku täiendavat tegevust ja uusi algatusi. Samuti on oluline tagada ressursside rakendamisel munitsipaal- ja eraõiguslike huvitegevuse pakkujate võrdne kohtlemine huvitegevuse pakkumise edendamisel ja mitmekesistamisel ning lähtuda ressursitõhususe printsiibist, juba olemasolevate võimaluste kasutamisest, kohalike omavalitsuste ülesest koostööst ning eelkõige laste ja noorte huvidest.

Tugimehhanismidena on kavas haridus- ja teadusministeeriumi kaudu toetada valdkondlikke katusorganisatsioone huvialavaldkondade arengu ja võrgustumise edendamiseks. Riigi toetuse mõju analüüsimiseks ning toetussüsteemi kujundamiseks on kavas viia läbi huvitegevuse seire ja toetada kohalike omavalitsuste koostööd huvitegevuse edendamiseks piirkonniti.

Uued võimalused

Huvitegevuse lisatoetuse kontseptsiooni kiitis valitsus heaks selle aasta märtsis. Toetussüsteemiga lisanduv raha loob eelkõige täiendavaid võimalusi neile lastele, kelle ligipääs meelepärase huvitegevusega tegelemisele on praegu raskendatud.

Kultuuriministeeriumi jaoks on oluline, et huvitegevuse valdkonna kaua oodatud ning aastaid arutatud mõtted nüüd tõesti ellu viidaks. Kindlasti ei lahenda uus rahastusmudel võluväel kõiki meie ees seisvaid ülesandeid ning rakendamise käigus võib selguda nii mõndagi, mida saab paremini korraldada, kuid oluline on, et valitsuse otsus − eraldada laste ja noorte arengusse 15 miljonit eurot – muudaks huvitegevuse lastele ja noortele senisest kättesaadavamaks.

Samal teemal loe „Huviharidusest ja -tegevusest muudatuste tuules”.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!