Kató Lomb: keeled on ainus asi, mida tasub osata isegi halvasti

13. mai 2016 Karl Kello toimetaja - Kommenteeri artiklit

1 (21)Iseõppinud keeletark Kató Lomb (1909–2003), hariduselt füüsika- ja keemiadoktor, oli väidetavalt üks maailma esimesi sünkroontõlke. Töötades viiel mandril, teenis ta leiba ühtekokku 16 keelega (oskas lisaks n-ö Euroopa keeltele ka hiina ja jaapani keelt).

Inglise keele õppimist alustas ta alles pärast ülikooli lõpetamist – hädavajadusest, elatise hankimise eesmärgil, sest ladina ja prantsuse keele õpetuse järele nõudlus Ungaris tollal puudus.

Ungari keeletarga tekst on lahe ja tunnetuslikult ärgitav lugemine, millele aitab loomulikult kaasa suurepärane tõlge eesti keelde. Paar näidet. Keeli tasub õppida sellepärast, et keel on ainus asi, mida tasub osata isegi halvasti. (Tõepoolest, kui kirurg lõikab kehvasti, siis parem ärgu üldse lõigaku, nagu sedastab teravmeelselt tõlgi teksti tõlkija eesti keelde.) Kõige kindlam ja valutum viis näiteks saksa keele „täiuslikuks” omandamiseks on sündida sakslasena. Hääldus on keeleõppimise raskemaid ülesandeid, keeleoskuse üks tähtsamaid proovikive. Kuigi sõnavara ja grammatikat korralikult tundmata pole see palju väärt, hinnatakse meie oskust esimesel pilgul ikkagi selle järgi. See mängib meie võimete hindamisel umbes seda rolli, mis välimus naiste elus. Nägusal naisel on välja ilmudes alati õigus.

Kató Lomb kirjutas oma raamatu töötavale täiskasvanud pühendunud iseseisvale keeleõppijaile. Tema sõnul on õpetaja ja õpilase sobivus samasugune õnne ja enesedistsipliini asi nagu abielu või mis tahes muu kahe täiskasvanu suhe. Autor tõdeb, et kui keelega tegelemine tähendab „mõttesporti, ristsõnade lahendamise moodi meelelahutust, oma võimete proovilepanekut ja tõestamist”, ei ole õppimine hambad ristis jahipidamine, vaid täiskasvanu mõistust rahuldav ajugümnastika. Mida rohkem nõudlikku vaimset tööd me teeme, seda hiljem vananeb meie aju. Kes uitab meelsasti sõnade ja mõtete metsas, jõuab kindlasti sihile.

Inglise keel kahe nädalaga?

Oma võõrkeeleõppimismeetodi olemust väljendab ta ühe sõnaga: lugeda – ja lugeda sellist teksti, mis huvitab. Lisades suhteliselt kiretult, et huvi on tugevam kui armastus. Alustamaks inglise keelega, võttis lihtsalt ette ühe Galsworthy romaani – ja nädala pärast aimas, millest jutt käib, kuu aja pärast sai sellest aru, kahe kuu pärast nautis teksti.

Sagedasti esitatud küsimusele „Inglise keel on kerge, on ju?” vastas Kató Lomb oma sõnul iga kord: „Jah, esimesed kümme aastat on kerged, alles siis hakkab raskeks minema”; ja küsimusele „Mis keel on maailmas kõige levinum?” tavatses ta vastata: „Vigane inglise keel.” Tema ennustus, et lapselaste põlvkond oskab lisaks emakeelele inglise ja vene keelt, ongi poolenisti täide läinud …

Selle asja kohta, et mõnele inimesele hakkavat keel justkui iseenesest külge, on autoril öelda, et kellelegi ei jää miski „niisama” külge, äärmisel juhul takjanupp kraavikaldalt, kui temast liiga lähedalt mööda minna. On kibe tõde, kinnitab ta, et keele õppimiseks kulutatud aeg läheb raisku, kui ei saavutata teatavat kontsentratsiooni päevas või nädalas – miinimum 10–12 tundi nädalas.

Praegusajal reklaamitakse mitut laadi imekeeleõppemeetodeid enneolematu, šokeeriva avastusena, näiteks inglise keel kahe nädalaga, prantsuse keel kahesaja tunniga. Ääremärkuse korras võib siinkohal lisada, et Birute Klaas-Langi järgi on eesti keele kui teise keele õppe üks sõlmküsimusi: miks suures mahus (umbes tuhat tundi) eesti keele õpet ei anna põhikoolilõpetajale valmisolekut jätkata edukalt eestikeelset aineõpet gümnaasiumis? Kas põhjus on ainekavas, õpetajas, õpetamises või hoopis õpilaste hoiakutes riigikeele õppe vajalikkuse osas? (ERR Novaator, 08.04)

Ühest äärmusest teise

Kató Lomb sedastab, et kui 19. sajandi koolides oli grammatikareeglite tundmine eesmärk omaette ning nende tuupimisel põhinev vaimuilm sobis hästi kokku Saksa internaatkoolide kasarmukeskkonna ja Inglise public school’ide tihtipeale sadismini ulatuva õhkkonnaga (küsides retooriliselt: kas on tõesti juhus, et sõnal distsipliin on kaks tähendust: õppeaine ja kord?), siis nüüd (NB! neli-viiskümmend aastat tagasi) oleme küll natuke teise äärmusse kaldunud: „Meie aja mugavaks muutunud lapsele meeldiks väga, kui võimalikult paljude meelte kaasamine vabastaks tema aju teadlikust keskendumisest.” Praegu hakkame rõhutama seda, „et keele seaduspärasuste teadlik tundmine ei ole ei väärtuslik ega huvitav. On kahju mobiliseerida aju neid omandama. Sellel printsiibil põhineb nn keelekümblusmeetod. Pole juhus, et see on tekkinud Ameerikas, mis on hull mugavuse järele.” Võõrkeelseid vorme õpetatakse ilma igasuguse teoreetiliste seoste avamiseta, lõputu kordamise vormis. Mõtlemine on patt, mis ainult takistab tulemuse saavutamist. Mugav aju avaldab leige vihmana tibutavale kordamisele palju vähem vastupanu kui teadliku keskendumise nõudele. Pilti on kergem jälgida kui tähti, liikuvale pildile reageerib laisk kujutlusvõime kiiremini kui liikumatule. Elamusteni jõuame minimaalse füüsilise ja veelgi väiksema vaimse vaevaga.

Autor rõhutab korduvalt: väikese jõupingutusega omandatud teadmine on kindlam kui valmiskujul saadu. Ilma kerge peamurdmiseta ei ole õppimist.

Kuidas tekitada diplomaatilisi skandaale

Diplomaatilise skandaali tekitamisega saavad sünkroontõlgid hakkama mängleva kergusega ja meeldivalt naeratades. Ühele Kató Lombi tõlgist kolleegile hakanud kord meeldima raamatust leitud kaunikõlaline venekeelne väljend skatertju vam doroga. Sõna-sõnalise tõlke põhjal eeldas ta, et see tähendab „soovin teile teed, mis puhas ja sile kui laudlina”: „Kahjuks katsetas ta seda esimest korda ühe kõrge Nõukogude külalise lahkumistseremoonial ja oleks ­äärepealt tekitanud diplomaatilise skandaali, sest see väljend tähendab hoopis: „Hakka juba astuma.”

Kató Lomb. „Kuidas ma keeli õpin ehk Kuutteist keelt oskava tõlgi märkmed.“ Ungari keelest tõlkinud Sander Liivak. Toimetanud Sven-Erik Soosaar. Kujundanud Piia Ruber. Kirjastus Verb, 2016.

 


Nähtamatu lollpea

Masintõlke algusaegu tõlgiti kord masina abil vene keelde ingliskeelne lause „Out of sight, out of mind” (saksa keeles umbes „Aus dem Augen, aus dem Sinn” ehk „Mis silmist, see südamest”). Masin tõlkis masinlikult „väljaspool silmi, väljaspool mõistust”: see, mis jääb väljapoole silmi, ei ole nähtav; see, kes ei ole mõistuse juures, on arutu. Kui tõlke õigsuse kontrollimiseks tehti tagasitõlge inglise keelde, tuli välja invisible idiot – nähtamatu lollpea.

Karl Kello

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!