Kultuurisuvi
opleht-tellimine

Milline on Eesti õpilaste vaimne tervis?

6. mai 2016 ERSI - Kommenteeri artiklit

ersiViimastel aastatel on 14–15-aastaste õpilaste vaimset tervist põhjalikult uuritud Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudis (ERSI) üleeuroopalistes projektides ­(SEYLE, WE-STAY, SUPREME).

Õpilaste vaimse tervise kõige äärmuslikum väljendusviis on suitsidaalne käitumine ja tahtlikud enesevigastused. Tahtlike enesevigastuste (nt lõikamine) poolest, mida esines 32,9% ehk kolmandikul õpilastest, tüdrukutel sagedamini kui poistel, oli Eesti teiste uuringus osalenud riikide hulgas Prantsusmaa ja Saksamaa järel kolmandal kohal. Ainult väike osa õpilastest (1,5%) oli saanud ravi.

Väga levinud on noorte hulgas riskikäitumine (alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamine, kiusamine). Alkoholi oli 14-aastaselt tarvitanud juba kaks kolmandikku õpilastest, kusjuures tüdrukud poistega üsna võrdselt. Sagedase purjujoomise poolest on Eesti kooliõpilased teiste Euroopa riikidega võrreldes selgelt esikohal. Narkootikume on tarvitanud 18% Eesti poistest ja 11% tüdrukutest.

Oluliselt suurem probleem kui Euroopas keskmiselt on Eesti koolides kiusamine, mida viimase aasta jooksul oli kogenud umbes kaks kolmandikku õpilastest. Tulemused näitasid, et noore vaimsele heaolule mõjub iseäranis laastavalt pikaajaline ja kiusamise eri viise sisaldav vorm.

Noorte vaimse tervise oluline mõjutaja tänapäeval on internet. Noorte internetikasutus Eestis on problemaatiline – patoloogilisi internetikasutajaid oli 5% (teiste osalenud Euroopa riikide hulgas teisel kohal) ning ülemäärast kasutust esines 17%-l. Patoloogiline internetikasutus on tugevalt seotud vaimse tervise probleemide ja ennasthävitava käitumisega. Samas olid Eesti õpilaste valikud internetis intellektuaalsemad: lugemine, postitamine, diskuteerimine ja kodutööde tegemine.

Oluline on märgata vaimse tervise ja koolist põhjuseta puudumiste seost. Koolist põhjuseta puudumine on Eesti õpilaste hulgas põhjendamatult kõrge – 46% õpilastest puudub põhjuseta vähemalt ühe päeva kuus. Koolist põhjuseta puudujatel on kehvemad vaimse tervise näitajad ning veelgi tugevamalt on see seotud riskikäitumisega.

Üllatuslikult näitas uuring, et kõige sagedasem tegevus koolist puudumise ajal on magamine. Õpilastest umbes kaks kolmandikku oli hommikul kooli minnes väsinud kas sageli (3–4 hommikul nädalas) või lausa igal hommikul. Õpilaste väsimus oli oluliselt seotud öiste väheste unetundide arvuga argipäevadel, depressiivsusega, kehvema üldise terviseseisundiga, stressiga, alkoholitarvitamisega.

ERS-i üleeuroopaliste projektide raames uuriti ka õpetajaid. ­Uuringu tulemused näitasid, et õpetajate vaimse tervise alane kirjaoskus on pigem madal. 82% õpetajatest tunnistas, et nad ei ole vaimse tervise teemadega piisavalt kursis, ning 86% kinnitas, et sooviksid teada rohkem. Pooled õpetajatest vastasid, et neil ei ole kogemust kriisiseisundis sekkumiseks ja nad ei tee seda. Ka õpetajate endi heaolutunne võiks uuringu järgi olla parem.

Uuringuga saab tutvuda: „Koolinoorte vaimne tervis”. Kokkuvõte – raport. Tallinn: Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituut (ERSI); 2015.
http://www.suicidology.ee/public/files/koolinoorte_tervis_15.06.2015_veebilehele.pdf


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!