Kutse taotlemine sunnib õpetajat peeglisse vaatama

17. juuni 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - 8 kommentaari
Õpilaste karikatuurivõistlusel „Mida naerad, koolijüts?” osalenud Pelgulinna gümnaasiumi õpilase Heleriin Kolbaki töö teemal „Vaata kooli” (juhendaja Jüri Mäemat).

Õpilaste karikatuurivõistlusel „Mida naerad, koolijüts?” osalenud Pelgulinna gümnaasiumi õpilase Heleriin Kolbaki töö teemal „Vaata kooli” (juhendaja Jüri Mäemat).

Sellest aastast on ülikoolide õpetajakoolituse õppekavade lõpetajad relvastatud õpetajakutsega. Ametis olijad pole esialgu kuigi agarad kutset taotlema. Õpetajate liit on kahe aastaga kutse omistanud vaid 46 õpetajale.

Õpetajate liidu juhatuse esimehe Margit Timakovi andmeil on alates 2014. aasta kevadest toimunud viis taotlusvooru. Selle aja jooksul on kas omal käel, kolleegi või koolijuhi soovitusel kutset taotlema tulnud 60 õpetajat, kellest 46 on kutse saanud. Enim on kutset taotlenud ja saanud meisterõpetajad – 21.

„See näitab selgelt, et õpetajad, kes on aastaid oma professionaalset arengut planeerinud, taotlevad kutset vabatahtlikult, kuna näevad selleks sisemist tõuget,” lausub Timakov. Teatavasti on kutse taotlemine vabatahtlik neile, kes töötasid koolis enne 2013. aasta 1. septembrit ja vastavad kehtinud kvalifikatsiooninõuetele. Kõigile teistele – nii karjääripööret planeerivaile spetsialistidele, kes sooviksid noortele tarkusi edasi anda, kui ka ülikoolilõpetajatele – on kutse eeltingimus.

Avad end iseendale

Rocca al Mare kooli inglise keele õpetaja Aet Raudsep oli üks esimesi, kes läbis n-ö uue süsteemi järgi hindamise ja sai kutsetaseme 8 ehk meisterõpetajaks. Varem oli ta õpetaja-metoodik. Oma e-portfooliole pani ta aluse juba varem, TLÜ haridusinnovatsioonikeskuse koolitusel.

„Eelmine atesteerimise süsteem oli suur dokumentide hunnik ja mulle tundus, et paberid ei kajasta inimest. Seepärast tegin paralleelselt ka portfoolio,” räägib Raudsep. „Seega ei alustanud ma nüüd nullist. Aga sellegipoolest oli mul vaja valmistuda. Komisjoni ees pead ju iseendast rääkima. Portfoolio kokkupanemisega avad end iseendale. Protsess on väga arendav. Olen staažikas õpetaja, mul pole olnud aega end pidevalt analüüsida. Kuid portfooliot koostades leidsin põnevaid asju, mida olen kümne aasta eest teinud.”

Kohmetus komisjoni ees kadus üsna ruttu, kuna oli näha, et hindajad on kirjapandu põhjalikult läbi lugenud ja tahtsid veenduda, kas see vastab tõele.

Nüüd on Raudsep ka ise hindaja ja kaalub kolleegide portfooliote raskust. Eelmisel nädalal osales ta TLÜ magistritööde kaitsmisel. Kaitsmiskomisjonid on tänavu ühtlasi kutsehindamiskomisjonid, kus osalevad õpetajate liidu delegeeritud liikmed.

„Kutse taotlemine on vabatahtlik, nagu ka lisaraha maksmine neile, kellele kutse on omistatud,” sõnab Raudsep. „Koolipidaja võib sellega arvestada, aga ei pruugi. Kuuldavasti on juba omavalitsusi, kes püüavad oma palga­astmeid selle järgi seadma hakata ja määratleda, et on teatud arv meister- ja vanemõpetaja kohti ja õpetajad konkureerivad.”

Ühes on Raudsep veendunud: meist ei saa enne väärikaid õpetajaid, kuniks meie eneseväärikus pole tõusnud.

Nagu hambapesu

Meisterõpetaja, Tabasalu ühisgümnaasiumi ja Rannamõisa lasteaia muusikaõpetaja Elin Ots võrdleb kutse taotlemist igahommikuse hambapesuga.

„Normaalne, et sa ei lähe halvasti lõhnavana teiste hulka!” muigab Ots. „Vaatad ausalt peeglisse. Sa ise oled ju endaga tundides kogu aeg ja tead, mis läks hästi, mis halvasti. Kui kolleeg või ülemus tuleb sind vaatama, näevad nad vaid ühte tundi.”

Kutsestandardis loetletud pädevused panid Otsa rohkem mõtlema, mismoodi ta toimetab. Ta sai teadlikumaks, et peab võtma teravdatud tähelepanu alla teatud õpistiilid. Aga nägi ka oma mugavustsooni piiri.

Ots tegutseb ka hindamiskomisjonis ja näeb: meie õpetajad teevad hullumeelselt huvitavaid asju, igaühelt on midagi õppida.

„Hindaja roll on privilegeeritud, kaks korda aastas tutvun põnevate ideedega, mida saan oma töös kasutada,” ütleb Ots. „Üldjuhul hindab õpetaja end adekvaatselt. Vaid mõnel korral on õpetaja tahtnud liiga suurt suutäit ampsata: kohe meisterõpetajaks.”

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Anne Aasametsa sõnul on hindajale suur boonus näha, kui palju toredaid inimesi töötab õpetajana.

„Kui hea on eesti õpetaja! Paljude inimestega tahaks hiljem kokku saada ja veel arutleda. Ühe õpetaja kutsusingi meile kooli esinema,” lausub ­Aasamets.

Oma kutsetaotlemise teekonda meenutades ütleb Aasamets, et see oli väga töömahukas. E-portfooliot tehes juhtus apsakas: kuna ta ei sisenenud vahepeal kirjutamise keskkonda, pakkis süsteem töö kokku ja tuli alustada otsast.

„Oli tükk tööd,” nendib Aasamets.

Kas see tasus ka ära?

„Oleneb, milles mõõta,” kostab Aasa­mets. „Enesetunde mõttes küll. Jõudsin läbi mõelda, kuhu olen jõudnud ja mis on silmapiiril. Suurim motiveerija, mis vanasti atesteerimisega kaasas käis, oli palgatõus. Aga praegu – kui nõuad õpilastelt arengut, pead olema ka ise arenemisvõimeline. Kui tekib kriitiline mass õpetajaid, kes on kutse saanud, hakkavad koolijuhid sellega arvestama. Kui koolil on valida kutsega ja kutseta õpetaja vahel, valitakse edaspidi ehk kutsega õpetaja. Ülikoolist kutsega tulijad peaks ka vanemaid õpetajaid motiveerima.”

Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi dotsendi Katrin Poom-Valickise arvates on uus kutsetaotlemise süsteem vanast parem, sest hindamine on koolist väljaspool ja onupojapoliitikast vaba. Hindavad pädevad kutsega õpetajad, keda on koolitatud ning kes pidevalt ka enda kui hindaja tööd analüüsivad ja parandavad, et protseduur võimaldaks tagasisidet ning toetaks õpetaja edasist arengut maksimaalselt.
„Uuel süsteemil on ka arenguruumi, esialgu kasutavad õpetajad tõendusmaterjalina vähe videot,” lausub Poom-Valickis. „Pilt näitab enam kui tuhat sõna ja eks alati jääb oht, et hea kirjutaja suudab end paremaks kirjutada. Seetõttu on olulisel kohal tõendusmaterjalid klassiruumist.”
Poom-Valickis osutab ka vajadusele harida koolijuhte, et palga diferentseerimisel saaks kutsejärk aluseks.

 


12 PÕHJUST TAOTLEDA KUTSET

Õpetajakutse taotlemine

  • on loogiline jätk professionaalset arengut planeerivale õpetajale
  • aitab ennast väärtustada, annab enesekindlust ja rahulolu oma tööga
  • aitab ellu viia PGS § 75 – „õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega”
  • aitab reaalse vajaduse kaudu arendada olulist kompetentsust
  • tõstab taotleja väärtust tööturul
  • annab tagasisidet kolleegidelt
  • aitab näha suuremat pilti ning vaadata klassiruumist ja koolist kaugemale
  • pakub arendavat väljakutset
  • annab võimaluse jäädvustada enda tööd ja tegevust
  • paneb korrastama enda tööriiulit
  • annab võimaluse kavandada ja luua midagi enda ja kolleegide jaoks
  • võimaldab professionaalselt peeglisse vaadata ehk analüüsida hetkeseisu.

 

12 SAMMU ALUSTAMISEKS

  • Otsusta, miks on kutset vaja.
  • Tutvu kutsestandardi ja eeltingimustega, märgi ära kohad, mis tekitavad küsimusi. Vali endale sobiv kutsetase.
  • Kogu kokku n-ö tõendusmaterjal pädevuste kohta, mis aitab enda tegemisi kõige paremini näidata.
  • Tee kokku kogutud materjalist valik: lisa nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Portfoolio olgu sinu parimate tegemiste kogum.
  • Tutvu virtuaalse portfoolio koostamise keskkondadega. Vali sobivaim.
  • Ehita portfoolio struktuur üles pädevuste põhiselt: mõtle, kuhu mida lisad.
  • Otsusta, millises voorus taotled, ja tee ajagraafik, et õigeks ajaks valmis jõuda.
  • Uuri, milline võimalus on koolil või koolipidajal kutse taotlemise tasu nt täiendkoolituse mõttes sinuga ühiselt tasuda.
  • Hakka portfooliot kokku panema, lisa põnevat tõendusmaterjali, kirjuta eneseanalüüs.
  • Lase sõbral, kolleegil või pereliikmel portfooliole pilk peale visata, et saada esmast tagasisidet.
  • Esita dokumendid digitaalselt: avaldus, koopia isikut tõendavast dokumendist, haridust tõendavate dokumentide koopiad, CV ja e-portfoolio.
  • Pea kinni taotlusvooru tähtaegadest: 5. veebruar ja 5. oktoober.

 

Küsimuste tekkides vaata lisa www.opetajateliit.ee ja/või võta ühendust õpetaja kutsekoordinaatoriga kutsekoordinaator@gmail.com. Soovi korral telli enda kooli või kogukonda esitlus kutsest või portfoolio kokkupanemisest.

 


KOMMENTAARID

Margit Timakov

Margit Timakov, Õpetajate liidu juhatuse esimees:

Õpetaja innustab päevast päeva noori arenema ja analüüsima, palub neil eesmärke seada, pingutada, enda tegevust hinnata. Pole siis imestada, et ta ka enda töös eesmärke seab, ennast analüüsib, arengut hindab ning planeerib.

Oluline on teada, millised on ühiskonna ootused õpetajale, millised pädevused peaksid tal olema – seda kirjeldabki kutsestandard.

Kutse taotlemine tähendab enda oskuste ja tegevuse vastavuse hindamist partnerite kokkulepitud pädevustele. Seega pole kutsestandardis loetletud pädevuste vastavus tegelikult vabatahtlik. Kuigi õpetaja võib otsustada kutset mitte taotleda, peab ta teadma, mis on standardis kirjas.

OECD Eesti raport selle aasta kevadest märgib, et kutse taotlemine peab olema kohustuslik, et tagada õpetamise väga hea tase kõigis koolides. Meie loodame, et Eesti õpetaja peab enda professionaalsest arengust ise nii palju lugu, et tutvub vabatahtlikult nii kutsestandardi pädevuste kui ka portfoolio kokkupanemise vajadusega. On kiiduväärt, kui aktiivsed on lasteaiaõpetajad, kelle jaoks kehtib praegu veel atesteerimise süsteem.

2013. aasta detsembris toimusid viimased atesteerimised ja omistati ametijärgud, mis kehtivad viis aastat. Seega, kuni 2018. aasta lõpuni on üleminekuaeg, mil õpetajad ja koolijuhid saavad end uue süsteemiga kurssi viia, uusi oskusi omandada ja koolikultuuris vajalikke muudatusi teha (nt suuremaks koostööks ja eneseanalüüsiks tingimusi luua).

Olulisem kui see, et kutset peab taotlema, on ennekõike see, et õpetaja ise soovib taotleda, kuna peab vajalikuks enda professionaalset tegevust jäädvustada, korrastada, süstematiseerida ja planeerida. Sinnamaale jõudmine on nii õpetajate, koolijuhtide kui koolipidajate ühine järgmisele tasemele tõusmine.

Kutse mittesaamist ei tohi karta. Kutse taotlemine on protsess, mis ei lõpe kutse saamisega, vaid annab signaali, et õpetaja on õigel teel ning jätkab pädevuste arendamist. Analüüsioskuse lihvimine on lisaks koostööoskusele üks väärtuslikemaid oskusi, mida kutsesüsteem toetab ja arendab.

Õpetajad ja koolijuhid peavad aru saama, et kutse annab võimaluse muutuv õpikäsitus kooli tuua. Ka koolipidajad peavad hakkama nägema võimalusi, mida avab kool, kus töötavad kutsega õpetajad.

Õpetajate liidu kui kutseandja plaanid on lähiaastatel käivitada õpetaja meistriklass, mis hõlmab endas eri karjääriteid ja koostöövõimalusi.

Kavandatav õpetaja-saadiku idee annaks aga võimaluse nii sügavamaks eneseteostuseks (nt mõni raamat või õppematerjal, mis kokkupanemiseks aega ootab) kui ka ühiselt uute lahenduste (aktuaalsed teemad, mis koolis uurimist vajavad) ja lisandväärtuste tekitamiseks (nt eri koolides probleemide lahendusteks kokku pandavad mudelid-lahendused).

See annaks ka ühiskonnale võimaluse õpetajaametit ja selle põnevaid tahke avada-tutvustada. Loodame järgmisel aastal õpetajate portfooliote konkursiks arvestamist väärt auhinnafondi kokku saada.

 

Margus Pedaste

Margus Pedaste

Professor Margus Pedaste, TÜ Pedagogicumi juhataja:

Õpetajakutse taotlemine on Tartu ülikooli jaoks oluline teema. Seetõttu taotlesime õigust anda õpetajakoolituse õppekavade lõpetajatele õpetajakutse ja selle ka saime. Jaanuaris saidki esimesed ülikoolilõpetajad ka kutse ning juunis on neid palju juurde ­oodata.

Meie jaoks on kutse kvaliteedimärk, mis näitab, et kutsestandardisse kirja pandud olulised õpetaja tööd iseloomustavad pädevused on saavutatud. Seda märki saab kutsega õpetaja kasutada nii Eestis kui ka välisriikides. Mõnevõrra vähem edukalt on ehk käima läinud kutse omistamine õpetajate liidu juures, aga midagi üllatavat selles ei ole. Ilmselt võtab aega, et edulood leviksid ja kutsuksid teisigi kutset taotlema.

Ülikoolide poolt oleme toetanud kutse andmise protsessi just kõrgeima, meisterõpetaja kutsete taotlemisel. Nii haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijen kui ka mina oleme osalenud hindamiskomisjonide töös ja näinud väga tublisid õpetajaid, kuid ka arenguvõimalusi. Just arenguvõimaluste leidmiseks on kutse taotlemine väärtuslik.

Hindamiskomisjonid kaaluvad põhjalikult õpetajate eneseanalüüsi ja portfooliosse kogutud tõendeid ning neile tuginedes vesteldakse taotlejaga. Usun, et iga avatud mõttemeelega ja enda professionaalsest arengust huvitatud õpetaja leiab pärast kutse taotlemist, et sellest oli talle kasu. Nüüd oleks vaja, et koolijuhid ja teised õpetajate professionaalse arengu toetajad näeksid lähedalt selle protsessi väärtuslikkust, et kujuneda seeläbi oma koolis saadikuteks. Kutse taotlemine on võimalus saada kogenud kolleegidelt väärtuslikku tagasisidet.

 

Katrin Poom-Valickis

Katrin Poom-Valickis

Katrin Poom-Valickis, TLÜ haridusteaduste instituudi dotsent:

Õpetajate aktiivsus sõltub suuresti sellest, mida koolis väärtustatakse. Me leiame aega ja teeme ikka eelkõige seda, mida väärtustatakse ja oodatakse. Võtmeisik on koolijuht. Kui ta ei toeta õpetaja professionaalset arengut ega suuna teda ennast analüüsima, ei korralda arenguvestlusi sisuliselt, vaid linnukese pärast ega toeta koolisisest koostööd, miks peaks õpetaja püüdlema enese kutsealase täiendamise poole?

Kõik õpetajad on üldiselt valmis end ainealaselt täiendama ja teevad seda. Kuid me teame, et Eesti õpetajate probleem ei ole niivõrd ainealane. Õpetaja aktiivsus sõltub sellest, mida koolis väärtustatakse ja oluliseks peetakse, toetatakse ja tunnustatakse. Seega õpetajad võiksid olla aktiivsemad kutset taotlema, kuid peame vaatama konteksti ega saa ainult õpetajat süüdistada.
Professionaalina peaks õpetaja olema huvitatud pidevast enesearengust ja ka tagasisidest. Kutse omistamisega on võimalik korrastada ja analüüsida läbitud teed ning saada tagasi­sidet teistelt professionaalsetelt kogukonna liikmetelt. Teha selgeks oma arenguruum ning leida uusi väljakutseid. Õpetaja karjääriredel on ju lühike, kuid kõrgemad kutsetasemed võimaldavad innustada enesearengule eri pädevusvaldkondades (mentorlus, õppevara väljatöötamine, juhtimine jne).

Ja targa koolijuhi puhul käib käsikäes ka kõrgem kutsejärk ja palk. Ehk jälle jõuame koolijuhi juurde.
Ülikooli õppekavad toetuvad kutse­standardile ja sellest kevadest saavad lõpetajad ka (esma)kutse. Meie eesmärk on kujundada professionaalsed, ennast ja oma tööd pidevalt analüüsivad ja arendavad õpetajad, kes panustavad nii kooliarendusse kui ka haridusse laiemalt.

Oleme eDidaktikumi põhjal arendamas välja e-portfooliot, mis võimaldab tulevasel õpetajal hakata oma professionaalset arengut jälgima ja analüüsima juba õpetajakoolituse käigus ning jätkata seda hiljem, töötades tegevõpetajana kõrgemate kutsejärkude taotlemisel.

 

Erli Aasamets

Erli Aasamets

Erli Aasamets, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor:

Õpetaja kutsestandardi väärtus seisneb vaates ettepoole. Kui vana atesteerimissüsteem oli üles ehitatud tagasivaatele ja saavutuste loetlemisele, siis kutsestandard keskendub pädevuste arendamisele ja soovile teha tulevikus tööd veelgi paremini. Tulevikuperspektiivis on sel palju mõjutegureid ja mitu kihti. Mida väärtustab õpetaja: kas osaletud koolitustunde ja aineõpetust või enda ning õpilase mitmekülgset terviklikku arengut? Mida väärtustab juhtkond: kas õpiku läbimist ja formaalseid numbreid või loovust ning koostööd?

Mida väärtustab kooli omanik: kas haridust ja investeeringuid inimesse või betooni ning öösel valgustatud tühje tänavaid? Mida väärtustab ajakirjandus: kas head kooli ja haridust või klikke pingeridadel? Mida väärtustab riik: kas inimest või numbreid?

Väärtustele vastatakse erinevalt ja valitakse ka valikuid. Arvestada tuleb aga sellega, et hariduses ei saa valikuid tagasi pöörata ja nende mõju on väga pikk.

 

Kristi Mikiver

Kristi Mikiver

Kristi Mikiver, HTM-i õpetajaosakonna juhataja:

Kutse andja on õpetajate liit. Kutse taotlemist ei ole kavas juba töötavatele õpetajatele kohustuslikuks muuta. Igal koolil on võimalus koos pidajaga välja töötada ja rakendada just selline tunnustamise süsteem (ametiastmed, töötasuvahemikud jms), mis toetab pedagoogilist kontseptsiooni kõige enam. Kutsesüsteem on laiapõhjaline kokkulepe ja seega hea alus, millele oma süsteem rajada.


8 kommentaari teemale “Kutse taotlemine sunnib õpetajat peeglisse vaatama”

  1. Marcus Hildebrandt ütleb:

    Mina ikka ei saa aru, miks peaks õpetaja, kes on aastaid koolis edukalt töötanud (Kuidas mõistet “edukalt” defineerida, on muidugi omaette küsimus.), veel taotleda mingit kutset!

    1. Kas kolleegide, kooli juhtkonna ja eelkõige õpilaste ja nende vanemate tagasisidest mulle ei piisa?
    2. Millal ma sellega tegelen? Oluline küsimus! Lõppeval õppeaastal töötasin – nii nagu enamus minu kolleege – 50-60 tundi nädalas. Millal ma veel tegelen kutse taotlusega? Kas õpetajate aeg on kummist?
    3. Kas ma siis pean eeldama, et minu kolleegid, kes läbisid 20 aastat tagasi õpetajakoolituse said kehva ettevalmistuse?

    Kokkuvõtvalt: Ma ei saa aru, miks õpetaja peab kõigile tõestema (Artiklis on ka jutt “tõendusmaterjalist”.), et ta on superõpetaja ja üliinimene.

    Ja teeme endale veelkord selgeks: vana süsteemi järgi õpetaja-metoodiku palk (+ klassijuhatajatasu) on enam-vähem sama, mida paljudes teistes valdkondades saavad inimesed, kes alles alustavad oma karjääri!

  2. Mare ütleb:

    Sellel on vaid üks põhjus: metoodikuid ja vanemõpetajaid sai liiga palju ja vastavalt siis ka palka liiga palju. Hakkame aga otsast peale ja sunnime õpetajaid kutsetunnistust taotlema, kuid töötasu tõusu sellega ei kaasne? Millal hakkavad ministrid igal aastal tõestama oma pädevust? Nemad kõlbavad alati mistahes valdkonnas kui on usatavad parteisõdurid.

  3. Mare ütleb:

    Sellel on vaid üks põhjus: metoodikuid ja vanemõpetajaid sai liiga palju ja vastavalt siis ka palka liiga palju. Hakkame aga otsast peale ja sunnime õpetajaid kutsetunnistust taotlema, kuid töötasu tõusu sellega ei kaasne? Millal hakkavad ministrid igal aastal tõestama oma pädevust? Nemad kõlbavad alati mistahes valdkonnas kui on ustavad parteisõdurid.

  4. Peep Leppik ütleb:

    Kolleegid!
    Oleme ka õpetaja kutsega läinud täielikku EKLEKTIKASSE – kõik on segamini nagu pudru ja kapsad… Sinna oleme jõudnud nö iseenese tarkusega. Väga selge oli omaaegne nõukogude süsteem (mis nüüd ju – vuih! – sobimatu!), kuid turumajandusest meeldis mulle väga arukas Saksa süsteem (kui sellega 10 aastat tagasi tutvusin). Meil olen viimasel 15-el aastal kogenud õpetaja töö hindamisel vaid onupojapoliitikat ja õpetajaid tigedaks ajavat ebaõiglust – kuidas suudavad võõrad inimesed (kelle hulgas ka ametnikke!) hinnata minu professionaalsust???
    Maailma üht kõige keerulisemat elukutset alandatakse niimoodi meil jätkuvalt! Õpet. Liidust abi pole – ta on juba pikemalt lausa HT Ministeeriumi palgal… ja nii jätkub DEMOKRAATIA MÄNG.

  5. Külli ütleb:

    Jälle see tõestamine, et ma olen õpetaja, kes teeb oma tööd südamega. Aga kellele ja miks ma peaksin tõestama? Olen nõus Marcusega. Karjäär õpetajaametis on naeruväärne, sest eelmine nn karjääriredelil tõus lõpetati lihtsalt redeli saagimisega ja kõik me atesteeritud leidsime end jälle põrandalt. Mis motivatsioonist saab siin rääkida? Olen 35 aastat õpetajana töötanud ja minu tulemusliku töö premeerimiseks eraldati 180.- miinus maksud. Ilmselt seda ei saa ka kõik pikka aega koolis tulemuslikult töötanud õpetajad, seega tuleb tänulik olla. Jätkata saab see õpetaja, kes leiab oma sisemise motivatsiooni, sest talle see töö meeldib. Loomulikult taotlevad kutset need,kes pole veel petta saanud.

  6. Anna ütleb:

    Õpetajale võiks teha IQ testi, õpetaja võiks kirjutada etteantud teemal essee, õpetaja peaks analüüsima mõnda teksti, õpetaja peaks kirjutama uurimustöö – sellest peaks piisama tema kontrollimiseks. Siis pole vahet, kas lõpetasid just ülikooli, oled töötanud 35 aastat, pead ennast ise hingega õpetaja tööd tegemas vms. Siis loeb see, kas õpilastega tegeleb tark inimene või rumal. Ei päästa ükski komisjonilt saadud paber, teise samasuguse mitte eriti võimeka inimese hinnang, enda arvamus enda headusest. Neid esseesid, tekstianalüüse ja uurimusi peab muidugi keegi hindama, aga andekaid inimesi, kes seda teha võiksid, ju leidub.

  7. Mustikas ütleb:

    Millal lõpetatakse paberite määrimise sund?
    Millal hakatakse maksma õiglast palka tehtud töö eest?

  8. Kalle ütleb:

    Mis imelik moodustis see Õpetajate Liit on? Oleks nagu kutseühing aga ei ole. Kes maksab Liidu ametnikele palka? Kes maksab kinni nende ametnike komandeeringud rahvusvahelistele foorumitele? Kes delegeerib sellele Liidule ülesanded? Kuidas toimub Õpetajate liidu juhtorganite valimine? Kui palju liikmeid on Õpetajate Liidul arvestamata kollektiivsete aineliitude liikmeid?
    Kannatus hakkab katkema. Miks ma pean pidevalt koguma dokumente, kirjutama motivatsioonikirju, koostama portfooliosid – ühesõnaga pean tõestama Õpetajate Liidule või INNOVEle, et ma ei ole idioot ega petis?

Leave a Reply to Marcus Hildebrandt

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!