Lapsed ei tohiks libiseda läbi põrandapragude

Kristin Külm. Foto: Raivo Juurak

Mis võib kümme aastat võõrsil olnud maailmaränduri Eestimaale tagasi tuua? Taanis õppinud ja Aafrikaski lapsi õpetanud Kristin Külma meelitas 2013. aastal koju Euroopa kooli avamine Tallinnas.

Kui Kristin Külm lõpetas 2003. aastal Tabasalu ühisgümnaasiumi, põrutas ta kohe Inglismaale, et valmistuda vabatahtlikuna Aafrikasse minema. Tegigi Malawis pool aastat vabatahtliku tööd, põikas korraks Eestisse, kuid leidmata ülikoolidest huvipakkuvat, asus õppima hoopis Taanis õpetajate seminari rahvusvahelises programmis.

Esimeseks töökohaks sai Taani väikekool, kuhu olid suunatud probleemsed teismelised. Kuid Taaniski tuli masu, sotsiaalabisüsteemis polnud enam raha ja õpetajaid koondati. Siis kutsus üks kursusekaaslane Kristin Külma Mosambiiki rahvusvahelisse kooli õpetajaks. Kuna neiu oli teinud oma õpetajapraktika Angolas, võttis ta pakkumise vastu. Kümme aastat pärast Eestist lahkumist tärkas aga huvi, mida saaks siin ära teha. Selgus, et Tallinnas avatakse Eesti esimene Euroopa kool. Külm kandideeris ja osutus valituks. Praegu õpetab ta geograafiat ja ajalugu.

„Ütlesin tööintervjuul, et olen valmis uue kooli ehitamiseks ja tean, et see on väga raske,” meenutab Külm. „Kõik õpetajad palgati korraga. Tundus põnev väljakutse ‒ kuidas kultuurid sobituvad. Iga päev tõi midagi uut. Praegu on juba märksa rahulikum.”

Tallinna Euroopa koolis töötab õpetajaid mitmest rahvusest. Lapsi on ligi 40 riigist. Koolipidaja on SA Innove. Õppetöö käib Euroopa koolis inglise, prantsuse või saksa keeles, suur rõhk on ka muude keelte õppel. EL-i teenistujate, spetsialistide ja diplomaatide lapsed peavad saama ühe ainena ka emakeelt õppida.

Hinnatakse oskusi

„Siia tööle tulles võtab algul aega, et Euroopa kooli süsteem selgeks saada,” räägib Külm. Õppetegevuse alus on Euroopa koolide õppekava, lähtutud on kõigi liikmesriikide esitatud nõuetest. Algklassides rõhutatakse aineõppes palju Euroopa dimensiooni ja väärtusi.

Hindamissüsteem, mis on Euroopa koolides muutmisel, erineb Eesti omast. Algklassides hinnatakse oskusi ja õpetaja märgib, kas õpilane oskab väga hästi, keskmiselt või peab veel vaeva nägema.

Vanemas astmes, alates kuuendast klassist kehtib kümnepallisüsteem.

Õpetajad räägivad omavahel inglise keeles. Eesti keelt kasutatakse vaid siis, kui eestlased satuvad omaette olema.

„Meie kool on väga väike ja õpetajail on aega pöörata tähelepanu igaühele,” ütleb Külm. „Paljudel lastel on keeleline erivajadus. Huvitav on vaadata, kuidas inglise keelt üldse mitte oskav laps juba poole aasta pärast seda räägib. Selleks on võimalus võtta lisatunde.”

Teisi keeli peale inglise keele ei tohi õpetaja tunnis kasutada. Kui lapsel on keeleprobleemid, teeb õpetaja ülesanded tema jaoks arusaadavamaks ja lihtsamaks.

Suurem osa õpikuid tellitakse Inglismaalt, õpetaja saab valida eelarve piires. Mõnes aines, näiteks matemaatikas, on algklassides Euroopa koolil ka oma programm välja arendatud.

Korralikud juhendmaterjal on õpetaja jaoks olemas, mõnes aines isegi väga detailne. Seega läheb tundide ettevalmistamine ladusalt ja öötunde kulutada pole vaja.

Ainekavadesse on vahel kirjutatud seegi, et soovitatakse kasutada tänapäevaseid multimeediavahendeid. Kui palju neid kasutada, on iga õpetaja enda valik. Aga Külmale tundub, et vahel minnakse sellega liiale.

Koolis käib ka Eesti taustaga lapsi, kes on vanematega elanud mujal ja õppinud varem Euroopa koolis.

„Nemad on veidi tagasihoidlikumad ja vaiksemad,” täheldab Külm, „Aga naerame, et meie lastele hakkab Eesti mõjuma, jäävad siin rahulikumaks. Pole enam suuri temperamendi erinevusi.”

Euroopa koolis puutub õpetaja, sarnaselt teiste koolidega, kokku ka õpilaste käitumisprobleemidega. Õpetajale on abiks tugipersonal: psühholoog, eripedagoogid.

Nagu öö ja päev

Külmal on nädalas 23 kontakttundi, sellele lisandub ettevalmistusele kuluv aeg. „Kuulujuttude kummutamiseks: imepalku meil pole, ka meie õpetajad nurisevad palga üle,” muigab Külm.

Kui Külm võrdleb praegust tööd Aafrika koolis tehtuga, siis on need nagu öö ja päev. „Mosambiigis oli meil väga vähe raha, kool oli vanemate asutatud ja selle pidamisega oli suuri raskusi,” kõneleb Külm. „Olime õpetajatega üksi, pool aastat polnud direktorit. Karm! Võime juhtkonna üle nuriseda, aga kui seda pole, on asi ikka väga hull.”

Õpetada tuli kõiki aineid ühele klassile. Enne kooli algust värvisid õpetajad õlivärvidega endale tahvlid papi peale. Neli tuba elumajast oligi kool.

Lapsed olid pärit eri riikidest, nende vanemad olid tulnud Mosambiiki tööle. Paljud olid Lõuna-Aafrika Vabariigist, Saksamaalt, Inglismaalt. „Tugisüsteemid puudusid, töö oli väga stressirohke. Aga öeldi, et kui ei sobi, mine ära. Kes jäi lapseootele, pidi tulema kolm päeva pärast sünnitust tööle tagasi. Tulin sealt ära, sest nägin, et mingit perspektiivi pole. Pikapeale olnuks ka kulukas edasi-tagasi lennata.”

Palju paberimajandust

Euroopa kool on aga täiesti teine maailm. Koolis on head materiaalsed võimalused. Aga ka bürokraatia ja paberimajandus, mis EL-iga kaasas käib. Kõik plaanid tuleb ära anda õigel ajal, palju aega kulub paberitööle. Kui tahad õpilastega midagi teha, peab sul olema vanemate kirjalik luba.

„Mosambiigis tegime vanematega tihedat koostööd. Üritame ka Euroopa koolis teha,” ütleb Külm. „Vanemate ja õpetajate kogus suheldakse tihedalt omavahel, tehakse projekte.”

Üks traditsioon on rahvusvaheline päev, kus vanemad tulevad kooli ja igasse klassi tehakse ühe riigi tuba söökide-jookide ja mängudega. Rahvast on nii tihedalt, et pole ruumi astudagi! Kooliaastat alustatakse koos peredega piknikuga. Kogukonnatunne on tugev.

Aga vanemad on varmad kontakteeruma ka siis, kui lapsel on probleem. Külm on 7. klassi juhataja ja tunneb, et vanemad respekteerivad tema tööd. Aga ta on näinud kõigis koolides, kus on töötanud, ka seda, kuidas lapse halva hinde korral tuleb vanem nõudma: miks ta paremini ei õpeta.

„Olen kuulnud seda teistestki koolidest, see on vist üleüldine suhtumise muutumine,” täheldab Külm. „On hea, et vanem uurib lapse käekäigu järele, aga mingi vastutus peab lapsele endale ka jääma. Vahel on halb päev, ei viitsi õppida ja tulemus on kehvem. Halb hinne pole veel maailma lõpp.”

Taanis tuli Külmal töötada erivajadustega lastega, kel käitumis- ja tähelepanuhäired. Käe valgeks sai ta juba praktika ajal väikekoolides, kuhu sotsiaalamet saadab teismelised, kes on igalt poolt välja visatud ja kes ei saa eluga hakkama. Klassid on väikesed klassid, kuni viis õpilast, õpilastega tegeleb vähemalt kaks õpetajat.

Lapsed elasid peremajades, nädalavahetusel said koju. Pärit olid nad peredest, kes ei saa ise lastega hakkama. Nad võetakse oma keskkonnast ära ja viiakse riigi teise otsa.

Mis meeldib Euroopa koolis?

„Meeldib, et meie kool on väike,” vastab Külm. „Mind häiris enda kooliajal kõige rohkem see, kui lapsed libisevad n-ö läbi põrandapragude, neid ei märgata ja nad ei saa seda, mida peaksid saama.”

Euroopa kool on iga aastaga kasvanud ja see on paratamatu, aga Külm loodab, et säilib hubasus ja lähedus.

„Mulle meeldib siin tugev kogukonnatunne, oleme kõik selleks, et lapsed areneksid iga külje pealt. Mitte ainult õppeainetes, vaid ka sotsiaalselt,” lausub Külm. „Meie õppekavas on kirjas, et peame minema klassiruumist välja, õppekäikudele, ekskursioonidele, et lapsed õpiks ja kogeks elu. Loodan, et see säilitab väiksuse tunde ja jääme kooliks, kus iga laps on märgatud. Ka siis, kui ta on raske ja väljakutsuva käitumisega, anname endast kõik. Sageli ei mäleta me tagantjärele, mida koolis tunnis konkreetselt räägiti, aga meelde jääb emotsioon, kasvamise tunne. See on mulle oluline. Kui näen, et koolis hakkab see kiiva kiskuma, teen häält ja tuletan meelde, et oleme siin laste pärast.”

Külm ei ole enda jaoks paika pannud, kui kauaks ta Eestisse jääb. Praegu ei kiirusta ta kuskile. Töö, mida ta teeb, on just see, kuhu ta tahab investeerida oma aega ja oskusi. Põhimõte on lihtne: teha tööd niikaua, kuni see on hea ja kasulik.

„Ma ei taha kunagi olla õpetaja, kes vihkab oma tööd. Ma pole Eestis kinni, aga ei kiirusta ka ära. Kõik on muutunud, siis on päris tore olla,” ütleb Külm.

Kristin Külma CV

Sündinud 10.02.1985 Tartus.

Haridus

• 2005–2009 Det Nødvendige Seminarium (DNS), Taani, bakalaureusekraad.
• 2000–2003 Tabasalu ühisgümnaasium.

Töö

• Alates august 2013 – Tallinna Euroopa kooli õpetaja.
• Veebruar–juuni 2013 Harku valla hariduse, kultuuri ja spordi sihtasutus, pikapäevarühma juhendaja.
• 2011–2012 International School of Pemba, Mosambiik – klassiõpetaja rahvusvahelises koolis.
• 2009–2010 Dagskolen på Bustrup (erakool probleemsetele noortele), Taani – õpetaja.
• 2008 september – 2009 märts DAPP (Development Aid from People to People), Angola – õpetaja.
• 2004 juuni–november – Project Hope, DAPP, Malawi – vabatahtlik, laste ja noorte vabaaja ringide juhendamine, kohalike koostööpartnerite leidmine organisatsioonile.
• Töötanud ka Kanada saatkonna esinduses Tallinnas, Taanis vabatahtlike koolituskeskuses, probleemsete laste suvelaagri juhatajana jm.
• Keeled: eesti, inglise, taani, portugali, vene.

Kristin Külma kolm kogemust

• Töö Taani probleemsete noortega oli väga vajalik, aga mõjus närvikavale. Samas õpetas, kuidas kriisiolukorras käituda ja tunda ära, kus on probleem, et mitte üle reageerida.
• Mosambiigis kogesin rõõmu lastest, kes väga tahavad õppida ega viska mind keset tundi kättesattuvate asjadega.
• Euroopa kool on unistuste projekt, mida oleme ehitanud algusest peale koos. Vaikselt hakkab juba aimu saama, milline see kool on.

KOMMENTAAR

Paul Senosi, Tallinna Euroopa kooli asedirektor:

Kristin Külm on olnud õpetaja Tallinna Euroopa koolis, alates selle loomisest aastal 2013. Noore õpetajana tundis ta end selles ülesandes nagu kala vees. Tema vastutuse alla kuulub kolmandas ja viiendas klassis aine nimega maailma avastamine (loodusõpetus, kultuur, ajalugu) ning põhikooliastmes Human Science (ajalugu ja geograafia põhine aine), ajalugu ja geograafia.

Ta on töökas ja kindlameelne õpetaja, kes ei karda vastutust ja võtab sihikindlalt ette uusi väljakutseid. Sellesama visadusega on ta enda õlule võtnud õpetajate ja lapsevanemate kogu (PTA) asepresidendi koha. On rõõm näha noori õpetajaid arenemas tugevateks isiksusteks, kes hariduse edendamises tõrvikut edasi kannavad.

Ma usun et Tallinna Euroopa koolist saadud kogemusega ja õige suhtumisega on ta võimeline jõudma kaugele.