MUUSEUM
aasta õpetaja gala

Lasteaedades järjekorrad vähenenud, sõimekohti endiselt napib

3. juuni 2016 Kristi Helme Delfi ajakirjanik - Kommenteeri artiklit

Kuigi kõikjal Eestis on vabu lasteaiakohti üle 3-aastastele lastele, on Tallinnas ja Tartus jätkuvalt pikad sõimejärjekorrad. Teatud piirkodades (eriti kesklinnas) peavad vanemad järjekorras mitmesajas olles lootma heale õnnele. Foto: Kristi Helme

Alates kolmandast eluaastast lasteaiakohtade puudust valdavalt ei ole. Jätkuvalt on mure sõimekohtadega, Tallinnas on järjekorras 4556 last.

Tallinna hariduse infosüsteemi andmetel ootas märtsi seisuga 2016. aasta augustiks munitsipaallasteaedadesse sõime- ja lasteaiakohta 4556 1–3-aastast sõimeealist last. Vanemaid ehk 4–7-aastaseid lapsi on järjekorras märgatavalt vähem – 284. Tallinna haridusametist öeldi, et lasteaiakoha saavad kõik soovijad – kui mitte esmaeelistatud lasteaeda, siis mõnda teise. 30. märtsi seisuga oli linna lasteaedades 436 vaba sõime- ja lasteaiakohta ning kooliminejate arvelt vabaneb neid ligi 4530.

Sada last vähem järjekorras

Tallinna Mardi lasteaia direktor Triinu Kotkas kinnitab, et järjekorrad on lühenenud. Ootejärjekordades on võrreldes eelmiste aastatega ligi sada last vähem. „Paari aasta eest oli sõimerühma või 3–4-aastaste rühma väga raske kohta saada. Praegu on linna mitmes lasteaias võimalik saada kohti üle 3-aastastele lastele.”

Kotkase sõnul on Mardi lasteaias ­ootejärjekorras 235 last. Neist soovib selle aasta augustis lasteaeda minna 121 last ning 89-le on lasteaed pakkumise juba teinud. „Vanemal on olnud võimalus koht vastu võtta, muuta kohasoovi aastat või kohast loobuda. Sel aastal kohta soovivad lapsed on sündinud 01.09.2013 või hiljem. Järjekorras mõned nooremad lapsed on, neile pakuti ka kohta, kuid vanemad soovivad hoida neid erahoius või kodus”.

Kohti jagatakse üldise järjekorra alusel, kogu linn on üks teeninduspiirkond, kuid igal lasteaial on oma järjekord. Vanemal on õigus valida kolm lasteaeda ning enamasti tehakse valik kodu ja töökoha lähedal olevate lasteaedade kasuks. „Omavahel „seotakse” õed-vennad, et vanemal oleks võimalik saada lapsed ühte lasteaeda, kui järjekord jõuab teise lapseni. See annab vanemale võimaluse võtta vastu koht mõnes muus lasteaias, kuniks laps saab õe-vennaga samasse,” selgitas Kotkas.

Alates kolmandast eluaastast ootab lapsi Tallinna kesklinnas asuv Virmalise lasteaed. Selle direktori Raili Mäe sõnul on neil praegu veel viis vaba kohta eri vanuses lastele. „Järjekorrad hakkasid vähenema juba eelmisel aastal ja lapsi on vähem ka järgmiseks ehk 2017. aastaks. Meil käib lapsi nii Mustamäelt, Lasnamäelt kui ka Nõmmelt, aga loomulikult ka kesklinnast, meie piirkonnast.”

Aiarühmades palju vabu kohti

Tallinna haridusametist öeldi, et lasteaiakoha saavad kõik 3–7-aastased lapsed, kelle vanemad seda soovivad, vaid mõnes piirkonnas, näiteks Nõmmel, Pirital, kesklinnas, on puudu sõimekohtadest 1,5–2-aastastele lastele. „Kaks viimast aastat on linnas olnud umbes 300 vaba lasteaiakohta ja praegu on juba üle 400. Vabad lasteaiakohad on tekkinud eelkõige nende piirkondade lasteaedades, mis ei ole kohaootajate esmaste valikute hulgas. Seega peab linn jätkuvalt uusi lasteaedu ehitama ja avama rühmi elamuarenduse piirkondadesse,” selgitas haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Leini Jürisaar. Ta lisas veel, et vabade kohtade olemasolul võetakse lasteasutusse lapsi ka väljastpoolt pealinna.

Lasteaiarühmad komplekteeritakse 1. maist kuni 15. augustini, kuid vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu aasta kestel. Praegu on Jürisaare sõnul pealinnas vabu lasteaiakohti igas linnaosas ja igas vanuses lastele. „Tallinnal on aastateks 2013–2021 programm „Lasteaiakoht igale lapsele”. Plaanis on rajada veel kolm uut lasteaeda: üks kesklinna, üks Nõmmele ja üks Haaberstisse. Moodullasteaiahooneid on praegu kasutusel viis (mh Tallinna Lepistiku lasteaias, Tallinna Männimudila lasteaias, Merivälja lasteaias).

Viimastel aastatel on erivajadustega laste arv suurenenud, eriti puudutab see autismispektri häiretega lapsi. Seetõttu on viimase kahe aastaga pealinnas moodustatud lisaks senistele 21 eri- ja sobitusrühma ning tänu sellele on järjekorrad vähenenud. „Kõige pikemad on järjekorrad Lasnamäel, kõige lühemad Põhja-Tallinnas. Kuna erirühmades on lapsed vanuses 3–7, siis sõltub vabade kohtade olemasolu sellest, mitu last läheb antud õppeaastal kooli,” rääkis Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna peaspetsialist Milena Pogodajeva. Praegu käib  Tallinnas eri- ja sobitusrühmades 935 last.

Ka mujal Eestis mureks sõimekohad

Tartu linna haridusosakonna alushariduse peaspetsialist Kaspar Kreegimäe ütles, et kõige rohkem on sõimeealisi kohaootajaid, alates 3. eluaastast saavad kõik soovijad koha. „Kuna kolmeaastased on kõik pakkumise saanud, on meie prioriteediks praegu kahe- ja seejärel 1,5-aastased. Teisel n-ö masskomplekteerimisel sai suurem osa kaheaastaseid pakkumise. Lasteaedu komplekteeritakse jooksvalt ning lasteaiad teevad jooksvalt pakkumisi neile, kes on mingil põhjusel senistest pakkumistest loobunud. Protsess on dünaamiline,” selgitas Kreegimäe.

2-aastasele lapsele koha saamiseks on Tartus lasteaedadesse tehtud taotlusi 471 ja hoidu 110 ehk kokku 581. Pakkumine on tehtud 375-le. „Tuleb arvestada, et lastehoiukoha taotlejate hulgas on needki, kes taotlevad kohta ka lasteaeda. St neid numbreid ei saa summeerida ja öelda, et kohaootel lapsi oli nii palju. Üldjuhul teevad vanemad lasteaiakoha taotluse ning osa teeb lisaks ka lastehoiukoha taotluse, kuna on nõus ka lastehoiuteenusega,” selgitas Kreegimäe.

Kõik Tartu linna kolmeaastased lapsed on Kreegimäe sõnul saanud pakkumise, kuid mitte tingimata vanema ­eelistatud lasteaeda. „E-keskkonnas ARNO on vanemal võimalik öelda, et ta ei soovi ülelinnalisi pakkumisi, vaid soovib pakkumist ainult eelistatud lasteaeda (eelistusi saab olla kaks). Kui tema eelistatud lasteaias vaba kohta ei olnud, siis ta pakkumist ei saanud. Teiseks hakkab mõju avaldama keelevalik – vabade kohtade ja vanemate keelevalik ei pruugi kokku langeda.”

Tulevikus plaanib linn vajadusel kasutusele võtta täiendavaid rendipindasid ja teha koostööd erasektoriga. „Tartu kesklinna on plaanis uus kuue rühmaga lasteaed ning kesklinna lastekeskuse juurdeehitusega saada juurde kaks rühma. Varasematel aastatel on ümber ehitatud lasteaia paviljone, moodullasteaedasid pole Tartus vaja kasutusele võtta,” rääkis Kreegimäe.

Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Napp ütles, et võrreldes viie aasta taguse ajaga on järjekorrad tunduvalt lühemad. Sõimerühmadesse on järjekorras paarkümmend last, kuid aiarühmades on ka vabu kohti. „Järjekorras on üksikud 3–4-aastased ning osa sõimeealistest ootab kohta konkreetsesse lasteaeda. Kohta pole veel saanud äsja järjekorda registreeritud lapsed.” Pärnu linn on sarnaselt teiste suuremate linnadega üks teeninduspiirkond. „Lasteaiakoha saamisel arvestame vanemate soovidega, vajadusel ja võimalusel pakume asenduskohti kuni koha saamiseni soovitud lasteaias.”

Tulevikus väheneb järjekorramure ilmselt veelgi, sest linn plaanib ehitada kaks uut lasteaeda. Ühe neist Raja tänavale (Pärnu linn, Audru vald, Paikuse vald, Sindi linn ja Tahkuranna vald) ning teise Väike-Posti tänavale. Lisaks väheneb rahvastikuprognoosi järgi 2020. aastaks kuni 4-aastaste laste arv kuni 16 protsenti.

Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kersti Viilup sõnas, et Järvamaal lasteaedades järjekordi ei ole, vaid Paide linna ühes lasteaias on jäänud mõni üksik laps sõimerühma joone alla. Nii on ühes Paide lasteaias viis last sõimerühma järjekorras, Türi vallas aga järjekordi pole ning vajadusel muudetakse ka rühma liiki (nt liitrühmaks või sõimerühmaks). „Prognoosi kohaselt jätkub rühmade samasugune täitumine, täiendavaid kohti vaja pole,” sõnas Viilup.

 


KOMMENTAAR

Lapsevanem: elukohta vahetades on uut lasteaiakohta leida keeruline

Õpetajate Lehega vestelnud kahe lapse ema Kerttu rääkis, et sai vanemale lapsele koha varakult, kuid kuna teine laps on sündinud suvel ning avalduse saab kirjutada üksnes augustikuu tärminiga (valida saab vaid aastat, mitte kuud), siis pidi ta teise lapse puhul ootama pea aasta võrra kauem. Lisaks osutus keeruliseks lasteaiavahetus, mida oleks vaja kolimise tõttu.

Kui varakult oma lapsed lasteaiajärjekorda panid ning kas said soovitud kohad?

Kerttu: Tütre panin järjekorda neli kuud pärast sündi kolme lasteaeda, kus olid ka sõimerühmad. Kõik lasteaiad asusid Õismäel ning olid meie kodule kõige lähemal. Kõikides oli tütar esialgu umbes 130.–150. kohal, kuid koha sai ta juba järgmisel suvel, ehk 2013. aasta juulis. Olin väga üllatunud, sest kõik hoiatasid, et kuna ma kohe pärast sündi teda järjekorda ei pannud, pole meil lootustki kohta saada. Ilmselt mõjutas see, et samal aastal tehti Õismäele kuus uut sõimerühma ning see kaotas ka järjekorra. Seega juhtus nii, et saime tütrele koha lasteaeda, kui ta oli kõigest 1,4-aastane! Kuigi olin kindel, et nii varakult ma teda sõime ei vii, läks elu teisiti ja kuna astusin uuesti ülikooli ja hakkasin tütre kõrvalt koolis käima, läks ta rõõmsalt sõime. Harjutasime 1,5 kuud. Tütrele juhtusid väga toredad õpetajad ja rühmakaaslased ning kuna ta on väga sotsiaalne laps, sai ta sõimes kenasti hakkama.

2014. aasta juunis sündinud poja panin järjekorda sama aasta sügisel samadesse lasteaedadesse, algselt oli ta 80.–130. kohal. Vahe oli selles, et sain poja panna järjekorda alates 2016. aasta augustist, kuna taotlusel on fikseeritud kuu, aasta on aga valikuline. See tähendab, et teda ei saanud panna järjekorda enne, kui ta oli aasta ja 6 kuud vana. Jabur olukord: last pole võimalik ametlikult järjekorda panna selleks ajaks, kui ta on 1,5-aastane (mis oleks olnud poja puhul 2015. aasta detsembris), vaid peab ootama terve aasta, isegi kui ta sünnipäev on näiteks 16. augustil (15. august oli tärmin). Üks variant on erahoid või eralasteaed, mis on tunduvalt kulukamad. Poeg läkski käesoleva aasta veebruaris eralasteaeda, millega oleme väga rahul (segarühm ja vähe lapsi, sobilik keskkond pojale). Nüüd aga saime ka pojale koha samasse lasteaeda, kus käib tütar.

Nullist uude järjekorda

Meie olukorra teeb keeruliseks see, et kolisime 2015. aastal Nõmmele. Vastasmajas on lasteaed, kuid selgus, et kuna Tallinn on üks piirkond, ei tule lasteaiakoha vahetamine ametlikult kõne alla. Saad olla mitteametlikus järjekorras. Kui tahaksin tütre kohta vahetada, tuleks ta kõigepealt Õismäe lasteaiast ära võtta ja panna n-ö nullist uude lasteaeda järjekorda. Lasteaiavahetus pole lapsele niikuinii ehk hea, aga kui ikka pole võimalik enne tööd linna teise otsa sõita, siis on see olukord halenaljakas. Teine asi on see, et juba hakkab vanematele lastele vabu kohti tekkima. Seega pead sa võtma selle, mis on vaba, mitte selle, mida sooviksid, kuna järjekorras olla ei saa. Meie jäime vana variandi juurde, nii et järgmised viis aastat sõidame igal hommikul ja õhtul linna teise otsa lapsi lasteaeda viima ja tooma.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!