KULTUUR

Valmis said uued vahendid lasteaialaste arengu hindamiseks

3. juuni 2016 Meeli Parijõgi toimetaja - Kommenteeri artiklit

Lasteaedadel on riikliku õppekava järgi kohustus hinnata laste arengutaset vähemalt kord aastas. Kvaliteetne hindamisvahend aitab lapsele sobivat õpetust planeerida. Foto on illustreeriv. Foto: Raivo Juurak

 

Hiljuti lõppes Tartu ülikooli projekt „Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks”. Projekti juht, eripedagoogika lektor Pille Häidkind selgitas, et põhieesmärk oli luua kõne, sotsiaalsete oskuste ja kognitiivse arengu hindamise vahendid, mis võimaldaksid õpetajatel, lastepsühholoogidel, logopeedidel ja eripedagoogidel varakult kindlaks teha arenguprobleemide ja hariduslike erivajadustega lapsed ning planeerida nende õpetamist, et ennetada probleemide süvenemist või laienemist.

„Lasteaedadel on riikliku õppekava järgi kohustus hinnata laste arengutaset vähemalt kord aastas, aga töövahendeid selleks praktiliselt pole,” nentis Pille Häidkind. „Ka meie ei kata oma projektiga kaugeltki kogu vajadust, aga natuke siiski. Erivajadustega laste ülesleidmine algab sellest, kui õpetaja süveneb iga lapse tundmaõppimisse, nii saab ta üles leida ka andekamad või raskustes olijad. Kvaliteetne hindamisvahend aitab riskigrupis olevat last üles leida, temast aru saada ning talle sobivat õpetust planeerida.”

Projekt sai alguse 2014. aasta suvel, novembris toimus projekti sissejuhatav infopäev, et teavitada lasteaedasid ja -hoidusid, õpetajate ja tugispetsialistide koolitajaid ning haridusametnikke, mis vahendeid tegema hakatakse, ja paluda lasteasutustes olla valmis andmekogujaid vastu võtma. „Mitme osaleja nukker kommentaar oli, et nad lootsid infopäevalt saada valmis vahendeid kotiga kaasa. Paraku on kvaliteetsete hindamisvahendite väljatöötamine ja kohandamine väga aja-, ressursi- ja teadmistemahukas töö,” kirjeldas Häidkind. Seetõttu korraldati eelmise aasta lõpus ning käesoleva aasta alguses tasuta koolituspäevad lasteaiaõpetajatele ning lastehoidude kasvatajatele, et teavitada sihtgruppe, kellele ja milles hindamisvahendid kasu tuua saavad, ning tänada asutusi, kus andmekogujaid vastu võeti. Täienduskoolitustel osales 178 inimest.

Projekti käigus koostati või kohandati viis vahendit 1–7-aastaste laste arengutaseme hindamiseks: MacArthuri suhtlemise arengu testi (ECDI) lühiversioon (Ada Urm, Tiia Tulviste); 3–4-aastaste laste kõne test (Merit Hallap, Marika Padrik, Signe Raudik); sotsiaalsete oskuste küsimustik (Astra Schults); Strebeleva metoodika laste tunnetusoskuste hindamiseks (Kaili Palts) ning psühholoogilis-pedagoogiline profiil (PEP-3 test, Pille Häidkind).

Tänavu kevadel võeti projekti põhitulemused kokku Tartus Atlantise konverentsikeskuses, kus osalesid ministeeriumite, ülikoolide, kliinikute ja erialaliitude esindajad ja Rajaleidja keskuste juhid. Õhtuse vastuvõtuga tänati projekti õnnestumisele kaasa aidanuid.

 

Mida kujutavad endast koostatud ja kohandatud hindamisvahendid?

 

MacArthur-Batesi suhtlemise arengu testi lühiversioon (ECDI lühiversioon)

ECDI lühiversioon annab esmase pildi 2–3-aastaste laste sõnavara, grammatika ja suhtlemise arengust. Vahendi eesmärk on kinnitada probleemide olemasolu ehk eristada ootuspärasest väiksema keeleoskusega lapsi.

Selle loomisel oli aluseks Tartu ülikooli psühholoogia instituudis välja töötatud MacArthuri suhtlemise arengu testi täisversioon (MacArthur-Bates Communicative Development Inventory), mis on Eestis normeeritud esinduslikul valimil (enam kui 1200 last) ja nüüdseks üle maailma kõige sagedamini kasutatav vahend kõne arengu uurimise valdkonnas (kasutusel enam kui 60 kultuuri- ja keelekeskkonnas).

ECDI lühiversioon on lapsevanemate täidetav test. Neil palutakse märkida ära sõnad, mida nende laps kasutab, vastata küsimustele lapse keelekasutuse ning grammatika kohta. Andmete kogumiseks kasutati testi veebiversiooni ning ka paberil teste. Lapsevanemate huvi testi täitmise vastu osutus üle ootuste kõrgeks.

Tulevikus nähakse testi kasutamas lisaks lapsevanematele ka spetsialiste, kes saavad selle abil anda esmase hinnangu lapse võimetele, jooksvalt jälgida laste keelevõimete arengut või ka näiteks kiirelt hinnata sekkumise efektiivsust.

 

3–4-aastaste laste kõne hindamise test

Asjaolu, et kõne on seotud kindla keelega, teeb kõne hindamise vahendite tõlkimise keeruliseks. Otstarbekas on luua originaalsed, kohalikku kultuuri ja keelt arvestavad vahendid. Seni on logopeedid ja eripedagoogid kõnet hinnanud enda koostatud materjali põhjal ning toetunud oma kogemustele ja intuitsioonile. Hoolikalt koostatud ja katsetatud testi väärtus on aga objektiivsus, usaldusväärsus ja võrreldavus.

Loodud kõnetest on mõeldud eelkõige logopeedidele ja eripedagoogidele, et märgata varakult eesti lapsi, kes vajavad hästi läbi mõeldud (lisa)kõnearendust. Et paljudes lasteaedades logopeedi pole, saavad vajadusel testi kasutada ka lasteaiaõpetajad.

Testi koostamise meeskond töötas välja originaalse kõne uurimise metoodika, mis arvestab nii teadusuuringuid kui ka praktikute kogemusi. Testiga saab hinnata kõiki 3–4 aasta vanuse lapse olulisi kõnevaldkondi: sõnavara, grammatilisi oskusi, hääldamist. Lapse kõnet hinnatakse mängulises situatsioonis, kus laps tegutseb asjadega või vaatab toredaid pilte koos kõne hindajaga. Laste vastused kantakse protokollidesse.

Testinormid töötati välja eraldi 3- ja 4-aastaste jaoks. Et 2013. aastal valmis 5–6-aastaste laste kõne test (Padrik, Hallap, Aid, Mäll, 2013), on nüüd kaetud lasteaias käivate laste kõne uurimine igas vanuses. See on väikesele rahvale ja keelele väga suur asi.

 

Sotsiaalsete oskuste küsimustik 3–4-­aas­tastele eesti lastele

Eesmärk oli luua hindamisvahend, mida saaksid hõlpsasti kasutada eelkõige lasteaiaõpetajad ja logopeedid, aga ka teised tugispetsialistid. Leiti, et puudust tuntakse küsimustikust, mis võimaldaks luua pildi lapse sotsiaalsetest oskustest, mitte ei osutaks ainult puudujääkidele. Küsimustikku valiti suur hulk väiteid, mis üheskoos peaksid andma ülevaate lapse sotsiaalsetest oskustest.

Küsimustikku valitud väited sõnastati selliselt, et lasteaiaõpetaja saaks neid hinnata lapse käitumise põhjal. Näiteks paluti õpetajal otsustada, kui sageli on ta näinud, et laps suudab oma järjekorda oodata.

Esialgsed tulemused näitavad, et lasteaiaõpetajatel ei ole laste sotsiaalsete oskuste küsimustikku keeruline täita. Lisaks leiti, et küsimustiku väited koonduvad teoreetiliselt põhjendatud ja ­ootuspärastesse gruppidesse, mis annab lootust, et küsimustik tõepoolest mõõdab lapse sotsiaalseid oskusi.

 

2–7-aastaste laste tunnetustegevuse hindamise metoodika (autor J. Strebeleva)

Kui eakohase arenguga laste oskused on konkreetses vanuses üsna sarnased, siis osa laste oskuste tase erineb teistest. Et ka neile õpetataks oskusi, mis nende tasemele vastavad, tuleb nende tase tuvastada.

Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna kauaaegne koostööpartner Moskva korrektsioonipedagoogika instituudist professor Jelena Strebeleva on välja töötanud ülesandekomplekti, mille abil saab teada, kas lapse arengutase on eakohane, veidi alla selle või eakohasest oluliselt madalam. Test on mõeldud ennekõike tunnetusoskuste hindamiseks, kuid võimaldab saada pildi ka lapse kõnearengu tasemest ning sotsiaalse suhtlemise ja koostööoskusest.

Testis on mängulised ülesanded 2-, 3-, 4-, 5- ja 6-aastastele, mida lahendatakse täiskasvanu juhendamisel ning mille tulemusel selgub, kui palju ja millist abi laps vajab. Eakohase arenguga lapsed peaksid enamiku ülesandeid lahendama iseseisvalt. Test on lihtsalt läbiviidav ja võtab vähe aega, mistõttu on seda lapse oskuste esmaseks hindamiseks mugav kasutada.

Test töötati välja Venemaal 1990-ndate algul ning varem ei olnud selge, kui hästi sobib see tänapäeva Eesti laste arengutaseme hindamiseks. Piloot­uuringu tulemusel selgusid ülesanded, mis praegustes Eesti oludes ei tööta. Selle info alusel on koostöös testi autoriga ülesandeid kohandatud ja muudetud ka testivahendeid. Tulemuste alusel ei hakata lastele diagnoose panema, vaid need annavad esmase usaldusväärse info, millistes arenguvaldkondades vajab laps enam ja spetsiifilisemat abi. Selle põhjal saavad oma tööd kavandada kõik lapsi õpetavad spetsialistid.

 

Psühholoogilis-hariduslik profiil, PEP-3 test (Schopler, Lansing, Reichler, Marcus, 2005)

PEP-3 on kolmas väljaanne autismi ja teiste suhtlemisprobleemidega laste üldarengu hindamise vahendist. Esialgne variant loodi USA-s 1979. aastal, pidades silmas eelkõige väikeste autismiga laste testimise problemaatilisust. Tavapärased testid eeldasid tol ajal lapselt soovi ja oskust testijaga suhelda, huvi eakohase tegevuse vastu. Autistlik laps ei ole aga suhtlemisest huvitatud, tegutseb nii, nagu talle sobib, ja paraku saab rangete korralduslike nõudmistega testis väga madalaid tulemusi. Seega tuleks väikeste autismiga ja teiste suhtlemisraskustega laste (arengupuuetega, kõnetud, häbelikud lapsed) üldarengut hinnata nii, et lapse pisemadki oskused arvesse läheksid, seda ka juhul, kui ta otsustab ainult kohati testijaga koostööd teha.

PEP-3 test valiti kohandamiseks selle praktilise väärtuse pärast. Test võimaldab valdkondade kaupa täpsustada, millisel tasemel lapse oskused on ja mis oskused on kujunemisjärgus. Nii on testitulemuste alusel kohe võimalik anda soovitusi ja teha plaane, kuidas last toetada ja õpetada kodus ning lasteaias. Testi varasem versioon on Eestis mitteametlikult kasutusel juba 1990. aastatest ja teeninud siinsetelt praktikutelt (nagu ka mujal maailmas) rohkesti kiidusõnu.

Erivajadustega laste puhul märgatakse sageli ainult nende nõrku külgi, aga oluline on panna tähele ka seda, mis on hästi. PEP-3 test väärtustab lapse unikaalsust ning aitab täiskasvanutel temast paremini aru saada, profiilis joonistuvad välja oskused, mida laps parasjagu õppida suudab.

 

Allikas: Pille Häidkind ja projekti meeskond.

 


„VAHENDITE LOOMINE JA KOHANDAMINE EELKOOLIEALISTE LASTE ARENGU HINDAMISEKS”

  • Projektis osalesid Tartu ülikooli arengupsühholoogia ja eripedagoogika osakonnad ning välispartnerid Venemaalt ja Norrast. Projekti rahastati Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.
  • Üle Eesti kogusid üliõpilased andmeid laste teadmiste ja oskuste kohta: lapsed (1829) tegid teste, lapsevanemad (1082) täitsid ankeedi oma lapse varajase kõne kohta ning lasteaiaõpetajad oma rühma laste (602) sotsiaalse arengu kohta.
  • Projekti on tutvustatud konverentsidel nii Eestis kui ka Rootsis, Šveitsis kui ka Horvaatias. Valminud on 26 üliõpilaste uurimistööd ja see nimekiri täieneb lähiaastatel. Vt http://www.ht.ut.ee/et/teadus-arendustoo.
  • Et tugispetsialistid ja lasteaiaõpetajad saaksid väljatöötatud hindamisvahendeid oma töös kasutada, tuleb need kirjastada ning neid koolitustel levitada. Koostööst huvitatud on oodatud ühendust võtma Pille Häidkindiga (pille.haidkind@ut.ee).

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!