MuIS kui õppevahend

16. sept. 2016 Kadri Nigulas kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist - Kommenteeri artiklit

MuIS on Eesti muuseumide infosüsteem ja koht, kust avalik kasutaja saab andmeid muuseumikogudes leiduvate objektide kohta (avalik portaal www.muis.ee). Portaali keskmes on otsing ja informatsiooni sirvimine.

MuIS annab juurdepääsu 59 muuseumi, sealhulgas kõigi riigimuuseumide ning riigile kuuluvat kogu kasutavate muuseumide (sihtasutuste) kogudele. MuISi­st leiab aga ka kohalikke muuseume, avalik-õigusliku isiku muuseume ja eramuuseume. Praeguseks on leitavad andmed enam kui 2,9 miljoni objekti kohta, 980 000-le neist on lisatud vähemalt üks kujutis. Andmeid ja kujutisi lisandub iga päev, samuti täiendatakse ja parandatakse olemasolevaid. Abiks on siin ka tähelepanelikud kasutajad, kes kirjeldustesse täiendusi saadavad või leitud vigadest teada annavad.

Abivahend õpetajale

Lisaks muudele kasutusvõimalustele on MuIS ka õpetaja abivahend. Kõigepealt on MuIS hea allikas õppematerjalide koostamisel, nii info kui ka illustreerivate materjalide poolest. Kuigi enim on muuseumide andmetest kasu ehk Eesti ajaloo õpetamisel, leidub muuseumikogudes rohkelt ka välisriikidega seotud materjale, samuti teiste õppeainetega seotavat ainest. Näiteks tervishoiu- ja meditsiiniajaloolisi esemeid (peamiselt Eesti tervishoiumuuseum), teadusinstrumente (Tartu ülikooli muuseum), kooliajalugu, kirjanduslugu, käsitööd. MuISi avaliku portaali kasutatavuse edetabeli tipus ongi eesti käsitööpärand – kirjatud kindad ja sokid, mustrilehed.

Kõik muis.ee lehel avalikustatud andmed ja kujutised on vabalt kasutatavad. Kasutamisel tuleks vaid viidata autorile (kui autor on märgitud) ja soovitavalt ka muuseumile, mille kogusse museaal kuulub. E-keskkonnas on lihtne lisada link, mis viib huvilise otse museaali kirjelduse juurde – iga muuseumiobjekti kirjelduslehel on olemas oma püsiviide. Miks mitte kasutada lisaks Google’ile illustreerivate materjalide otsingul MuISi?

Iseseisva töö keskkond

Teine suur, ehk veel kasutamata potentsiaaliga ala on MuIS õpilaste iseseisva töö keskkonnana. Infootsingule on võimalik üles ehitada nii lühemaid ülesandeid kui ka pikemat ­uurimistööd. Samas on võimalik õpetada info leidmist. MuIS on tänuväärne allikas kohaajaloo uurimisel ja sellest ülevaate loomisel. Kohaotsingu kaudu on võimalik leida objekte nii riigi kui ka aadressi tasandil, lisaks saab materjali otsida ajalooliste kohanimede ja kihelkondade järgi. Põhjalikumaks kohapõhiseks uurimistööks on MuISist saadud andmeid hea kombineerida näiteks rahvusarhiivi infosüsteemidest või kultuurimälestiste riiklikust registrist saadud andmetega. Näiteks lasta õpilastel välja otsida ja kaardile panna kõik nende küla või tänavaga seotud esemed, dokumendid, fotod, kaardid, mille kohta nad mäluasutustest infot leiavad. Lisaks kohapõhisele toetab MuIS hästi ka isikupõhist lähenemist. Materjali on võimalik leida nii inimeste kui ka organisatsioonide kaupa. Näiteks on MuISist abi, kui otsite materjali mõne tuntud kirjaniku, helilooja või sportlase kohta. Samuti on infot võimalik leida teema, sündmuse või ajalooperioodi otsingu kaudu.

Küsi MuISi kohta või kutsu spetsialist õpetajatele/õpilastele MuISist rääkima: kadri.nigulas@kul.ee, tel 628 2352.

 

Villu Tamme punk­pintsak. Muuseumi jõudis pintsak legendiga, et see võeti ära Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla patsiendilt, kes valmistas pintsaku maniakaalses seisundis ning kõndis sellega Valgas ringi. 2015. aastal tundis Villu Tamme muuseumi näitusel olnud pintsakus ära temalt 1982. aastal miilitsa poolt konfiskeeritud eseme. Eesti Tervishoiumuuseumi kogu

Villu Tamme punk­pintsak. Muuseumi jõudis pintsak legendiga, et see võeti ära Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla patsiendilt, kes valmistas pintsaku maniakaalses seisundis ning kõndis sellega Valgas ringi. 2015. aastal tundis Villu Tamme muuseumi näitusel olnud pintsakus ära temalt 1982. aastal miilitsa poolt konfiskeeritud eseme. Eesti Tervishoiumuuseumi kogu

 

Rataskelk, pildistatud 1913 Viljandis. Viljandi Muuseumi kogu

Rataskelk, pildistatud 1913 Viljandis. Viljandi Muuseumi kogu

 

Roositud sõrmkindad. Valmistatud Tarvastu kihelkonnas, Üsalohu talus 1869. aastal. Eesti Rahva Muuseumi kogu

Roositud sõrmkindad. Valmistatud Tarvastu kihelkonnas, Üsalohu talus 1869. aastal. Eesti Rahva Muuseumi kogu


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!