Õpetaja võiks õpetamise kõrval olla ka väikeettevõtja

16. sept. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar

 

Kuidas on kool tulnud toime õpilaste ettevõtlikkuse arendamisega ja mida teha senisest paremini? Vastuseid otsivad ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmi juhtkomitee liikmed, teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp ja tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

 

Milliseid oskusi ja pädevusi on hädavajalik noortes juba kooliajal arendada?

Evelyn Sepp: Õige hoiak on see, mis aitab olla kogu elukaare kestel lõpmatult uudishimulik, suhtlemisaldis ja -oskuslik, püsiv, kohanemisvõimeline, sotsiaalselt ja kultuuriliselt avatud ning ettevõtlik. Ka tänase või tulevase tööandja seisukohalt on neid omadusi võimatu kompenseerida.

See on vundament, millele saab laduda konkreetse oskuste-teadmiste müüri. Üldpädevused, millest kuidagi mööda ei saa, on kriitilise mõtlemise ja probleemilahendamise oskus, loovus, kommunikatiivsed ja koostööoskused.

Maailma majandusfoorumi ühes mõttepaberis reastati kümme oskust, mis on tööturul vajalikud aastal 2020. Need on keeruliste probleemide lahendamise, kriitilise mõtlemise oskus, loovus, inimeste juhtimise, koordineerimise oskus, emotsionaalne intelligentsus, otsustusvõime, teenustele orienteeritus, läbirääkimiste oskus ja vaimne paindlikkus.

Huvitav, et näiteks loovus on viie aastaga tõusnud 10. kohalt tähtsuselt kolmandaks.

Iga Eesti inimene peab omaks võtma ka elukestva õppimise eluviisi. On tõenäoline, et vajame iga 10–20 aasta järel uusi teadmisi, et muutustega kohaneda ja tööturul edukas olla.

Teisisõnu tähendab see, et on täiesti mõeldav ja loomulik käia ülikoolis 20. eluaastate alguses, 40-ndates ja ehk ka hilistes 50-ndates või varastes 60-ndates taas kooli minna. Suure tõenäosusega oleme aktiivsed ka üle seitsmekümneaastastena. See on uus normaalsus.

Toomas Tamsar: Noored peaksid koolist kaasa saama koostööoskuse. Väga hea on, kui koolipingis on selgeks saanud õppeainete seosed ja noored oskavad koolis õpitut elus kasutada. Koolilõpetaja pagasisse võiksid kuuluda ettevõtlik hoiak ja ettevõtlusega alustamiseks vajalikud teadmised.

Kuidas on meie koolisüsteem ettevõtlikkuse arendamisega toime tulnud?

Evelyn Sepp: Vaatame ausalt peeglisse: meil on põlvkondade kaupa inimesi, kes on riigiusku, ei võta ega näe eluoluliste otsuste eest endal mingit vastutust ega tea, kust tuleb raha ja kuidas seda targalt kulutada. Paljud pole kuulnud eelarve planeerimisest või investeerimisest ega loonud ise ühtegi töökohta.

Eestis tegeleb ettevõtlusega umbes 4% elanikkonnast ja see on ilmselgelt liiga vähe. Mõistagi ei ole selle eest kogu vastutus koolil, aga midagi on pildil väga valesti.

Eesti kooli argipäev kipub ikka veel olema formaalsustes kinni, hierarhiline, loovust ja koostööd mitteväärtustav. Kõik on väga üksi ja lihtsalt väsivad ära.

Õppekavad on küllalt paindlikud ja seatud eesmärgid justkui õiged, kuid reaalne koolielu ei tule loodud võimalustega kaasa.

Kulunud klišee, et Eesti on PISA edetabelites väga eesrindlik haridusriik, või et see oleks märk, et oleme tuleviku tööks hästi ette valmistatud, ei ole kahjuks piisav. Väheselgi süvenemisel tabelite metoodikasse karjub sealt vastu tõsiasi, et Eesti lapsed on tugevad faktiteadmistes, aga nõrgad koostöös ja loovuses ning kaotanud koolirõõmu ja iseenda. Kui on käes aeg asuda iseseisvalt looma, koos töötama ja initsiatiivi näitama, pudeneb edumüüt kildudeks.

See kajastub muuhulgas laste tervisenäitajates ja seda kinnitab õpetajate rahulolu või rahulolematuse tase. Seda kogevad ka tööandjad. Kõik see torkab teravalt silma meie majanduses ning igas mõttes ühiskonnaelu juhtimisel.

Toomas Tamsar: Ettevõtliku mõttelaadi arendamisel oleme alles pika tee alguses. Ettevõtlikuks ei õpita ühe tunniga. Esiteks peab noortel olema koolis võimalusi ise asju planeerida ja läbi viia. Noori, kes julgevad ise lahendusi otsida, tuleb tunnustada. Tunnustada neid, kes on ise teinud midagi – klassivälises töös ja muidu. Koolisüsteem ei tohiks endale võtta mutrikeste tootja rolli.

Teiseks tuleb võimalikult hästi kasutada juba edukaks osutunud lahendusi. Ettevõtjate kaasamine ettevõtluse õpetajatena on väga vajalik, sama oluline on hoida õpetajaid pidevalt ettevõtlusega kursis. Tahan kiita Junior Achievementi, kes on oma programmide ja õppematerjalidega olnud ettevõtliku mõttelaadi noorteni viimisel veduri rollis. Praktiline ettevõtluskogemus, mis saadakse õpilasfirmades oma lennukaid mõtteid katsetades, annab julguse astuda vastu suurematele väljakutsetele.

Mida tähendavad teile mõisted „ettevõtlikkus” ja „ettevõtlus”?

Evelyn Sepp: Eelkõige lõppematut uudishimu, püüdu uute teadmiste ja kogemuste poole, julgust teha ja eksida, samas püsivust oma eesmärkides ja avatust.

Kes kunagi midagi ei tee, see ka ei eksi. Kui sa ei eksi, siis sa ka ei õpi ega kompa oma piire. Nii lihtne see ongi. Tuleviku tööd aga nõuavad üha julgemalt uut lähenemist ja katsetamist.

Toomas Tamsar: Kõigepealt vastutuse võtmist – oma enda elu eest, töökohal sealsete tööde ja võimaluste eest, ja teiseks julgust proovida, teha. See on mõtteviis otsida lahendusi, olla aktiivne. Ettevõtlus on ettevõtte tegemine, konkreetne äriline või sotsiaalne tegevus. Ettevõtlus on kitsam mõiste ettevõtlikkuse realiseerimiseks.

Kuidas peaks noortesse süstima: ettevõtja on äge olla?

Evelyn Sepp: Väärtuste, eeskujude, seoste, ideede jagamise ja tegemisest rahulduse saamise kaudu. See on võimas tunne, kui koged, et see, mille nimel oled pingutanud, on lõpuks valmis.

Mingis vanuses on selline protsess mänguline, hiljem selgemalt motiveeritud. Kuid kindlasti on põnev teha koos klassikaaslastega reaalseid asju, mis aitavad mõista, miks midagi on vaja õppida ja kuidas seda „päriselus” kasutada saab.

Aga enne kui noorteni jõuame, peab jõudma õpetajate ja koolijuhtideni. See on ka üks meie missioone ettevõtlusõppe programmis: aitame luua seoseid oma aine ja ettevõtluse või ettevõtlikkuse vahel ning oleme eeskujuks, kuidas olla ettevõtlik ja uuendusmeelne.

Mõelgem korra tulevikule. Sellisel viisil töö nagu praegu ehk viis päeva nädalas kellast kellani on trendina kiiresti hääbumas. Z-põlvkonna jaoks ja ka pisut vanematele on sellise töötamise mõte täiesti võõras. On paratamatus, et töö tegemise mõte ja vormid muutuvad.

Toomas Tamsar: Noorteni jõuab sõnum, et ettevõtja on äge olla, eelkõige siis, kui sama suhtumine peegeldub ümbritsevast ühiskonnast. Õnneks on ettevõtja olla Eestis üha mainekam. Paljuski tänu idufirmadele, kes on suutnud ettevõtluse ümber luua aura, et ettevõtte tegemine on äge, saab tegeleda asjadega, mis endale meeldivad, luua töökohti, domineerib vabadus ja asjade ärategemine, mitte niivõrd raha teenimine. Idufirmadel on ka suur teene mastaapide avardumises: ettevõtlusest mõeldakse kohe globaalselt. Samuti on kaasaegne tööstus lahe ja see paistab juba välja! Loodan, et ka noorteni jõuab arusaam, et tööstus pole ainult õlised näpud, vaid tehnoloogiliselt põnev valdkond, kus saab hästi palju huvitavat teha.

Kuidas teie ettevõtjaks olemise prestiiži tunnetate?

Evelyn Sepp: Ettevõtjaks olemist ei ole vaja kuidagi üle müstifitseerida. See on normaalne elamise viis, mis pakub palju rõõmu, vabadust, uusi kogemusi ja rahuldustunnet mõtestatud tööst. Aga ka võimalus kindlustada endale ja perele sissetulek ja olla väärikas kodanik. See annab palju suurema sõltumatuse kui palgatöö.

Üha rohkem ettevõtjaid on oma rolli selgelt tunnetanud ja tõstnud äritegevuse fookusesse sotsiaalselt vastutustundliku toimimise põhimõtted, kogukonna, keskkonna ja jätkusuutlikkuse laiemalt. Enam ei üllata kedagi, et sellised ettevõtted on üha sagedamini ka finantsiliselt edukamad kui konkurendid, kelle tegutsemise fookuses on ainult kasum.

Mida tegid teie õpetajad, et olete ettevõtluses?

Evelyn Sepp: Õigupoolest suurt mitte midagi. Ei tunne, et kooliaeg oleks mind tulevaseks eluks kuidagi eriliselt ette valmistanud. Jah, muidugi, elementaarsed oskused, nagu kirjutamine, lugemine, arvutamine, kõige üldisem silmaring, aga muus osas pigem mitte.

Küll olen palju õppinud koolivälisest ja huvitegevusest – spordist, pillimängust ja muudest hobidest. Eelkõige distsipliini ja püsivust, kogema võidu- ja kaotusevaluga hakkama saamist, kohanema keeruliste ja ootamatute olukordadega, saama hakkama erinevate inimeste ja tõekspidamistega, kultuuridega suhestuma, vaatlema ja nähtut mõtestama, tegema koostööd, võtma vastutust ja kandma liidrirolli. Kõik see on tulnud aga elu õppetundidest, mitte kooliaastatest.

Toomas Tamsar: Koolis oli paar õpetajat, kes andsid palju iseseisvat tööd loodusainetes ja soosisid olümpiaadidel käimist, ise pusimist ja lahenduste otsimist.

Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” toetatakse Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondist.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetaja võiks õpetamise kõrval olla ka väikeettevõtja”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Kallid kaasmaalased!
    Pole midagi koledamat ühest RUMALAST AKTIIVSEST inimesest (resp. ettevõtjast). Seepärast ka rahvatarkus – peremeheks sünnitakse, aga sulaseks õpitakse. Teaduslikumalt – ettevõtlikke inimesi on vaid alla 10%.
    Meil lähenetakse ettevõtlusele “suure eeskuju” Ameerika järgi, aga väikeriigis on mõnigi asi teisiti – tuletame meelde Leo Sepa tegevust 1920ndatel või riigimonopole 1930ndate 2.poolel, mis tõid Eestisse jõukust… Majanduses ei tule riiki ja üksikisikut alati vastandada…
    Armsas Lõuna-Eestis võib näha väikeettevõtjaid, kes juba pankrotis või kiratsevad – ümberringi on VAESED ostjad… Aga ajud on juba nö läbi loputatud – madala IQga noored soovivad jätkuvalt saada ettevõtjaks ja pärast loomulikku läbikukkumist välismaale putkata… Seepärast – peatage…!

Leave a Reply to Peep Leppik

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!