Härjapea jõgi – ei midagi erilist
Õpetajate Lehes (09.09) kirjutas Mait Talts kunagisest Härjapea jõest seoses Jaak Juske raamatuga „Härjapea jõe saladus”, 2016. Maailma mastaabis pole Härjapea jõe saatuses midagi erakordset.
Loomulikult ei ole Härjapea ja mitmed teisedki Tallinna vahel ning lähikonnas voolanud ojakesed maailmas ainukesed vooluveekogud, mis on suletud kollektorisse või viidud maa alla. Pigem ongi tegu reegli kui erandiga ning põhjusekski on üsna sageli olnud jõe- või ojavete saastumine. Siinkohal mõned tuntumad ja ka ehk mõned vähem tuntud paralleelid laiast maailmast.
Uhke Promenade du Paillon, Nice, kulgeb maa-aluse jõe kohal.
Prantsuse Alpid ja Tokyo
Nii leiame osaliselt maa-aluse jõe kuurortlinnana hästi tuntud Nice’ist (itaaliapäraselt Nizzast) Lõuna-Prantsusmaalt. Sealne Pailloni jõgi, mis saab alguse Prantsuse Alpide eelmäestikust, suubub Vahemerre just Nice’i kohal ja voolab oma viimastel kilomeetritel maa all. Jõe maa-aluse voolu kohal kulgeb tänavaid, muuhulgas uhke Promenade du Paillon. Seal paiknevad nii aasta ringi rohelised pargid kui ka moodne veepark fontäänide ja paarisentimeetrise veekihiga, kus lapsed end liigselt märjaks tegemata hullata saavad. Jõe peale on rajatud ka terve hulk ehitisi: ühes kompleksis asuvad moodsa kunsti muuseum ja kohalik Louis Nucéra raamatukogu. Veidi eemale jäävad kandilise inimpea kujuline raamatukogu administratiivhoone, kongresside palee Acropolis ja rahvusteater. Paillon on tüüpiline mäestikujõgi: lühike, mõnel aastaajal üsnagi veevaene nireke, kuid vihmade korral mägedes võib ta põhjustada tõsiseid üleujutusi. Seetõttu otsustatigi jõgi juba üle-eelmisel sajandil n-ö maa alla müürida. Jõe merre suubumise koha lähedal, Inglise promenaadi ääres, asub „kaanetatud” jõel uhke obelisk Monument du Centenaire, millel ei puudu teatav visuaalne sarnasus meie Russalkaga.
Kes on käinud Tokyos, teab, et ka see suurlinn paikneb üsnagi jõgederohkel alal. Oma pealinnas üleujutuste vältimiseks on jaapanlased ehitanud maailma suurima maa-aluse veereservuaari. Kui see 177 meetri pikkune, 78 meetrit lai ja 25 meetrit kõrge maa-alune ehitis on tühi, pääsevad ka turistid seda insenerikunsti imet vaatama. Mitmed kunagi Tokyos voolanud jõed (näiteks Shiodome jõgi) on tänaseks samuti maa alla suletud või kinni aetud.
New York ja London
River Fleet, London.
Kuid nagu juba mainitud, on kõige tüüpilisem põhjus jõgede ja ojade maa alla juhtimisel olnud ikkagi nende saastumine inimtegevuse tagajärjel. Just suurlinnade all voolab praegu enamik säärastest kunagi inimeste eluolu tõttu reostunud ja seetõttu maa-alustesse kanalitesse juhitud jõgedest. Nii ei tea ka valdav enamik New Yorgi elanikest, et läbi piirkonna, kus praegu asub Bronxi linnaosa, voolas 19. sajandi lõpul jõeke nimega Sunswick Creek. Tänapäeval on see jõgi üksnes osa New Yorgi maa-alusest kollektorist. Ka New Yorgi südames, Manhattani all voolab kunagine Minetta Brooki nimeline jõekene. See veidi üle kolme kilomeetri pikkune jõgi, mis voolas läbi Washington Square Parki ja suubus Hudsoni jõkke praeguse Charlton Streeti piirkonnas, juhiti maa alla juba üle-eelmisel sajandil.
Eriti hulgaliselt kunagisi jõekesi, nagu River Fleet, River Walbrook, River Westbourne, Tyburn, Hackney Brook ja mitmed teised, voolab Londoni all. Tuntuim neist on ilmselt River Fleet, mille järgi on saanud nime ka üks Londoni tänav – Fleet Street. See kuue kilomeetri pikkune jõgi oli juba uusaja alguseks saastunud enam-vähem samadel põhjustel nagu tema saatusekaaslane Tallinnas. Jõgi algas Hampstead Heathi lähedalt, voolas läbi King’s Crossi ja suubus Thamesi Londoni vanalinnast lääne pool. Jõe suudmes asus mõnda aega ka üks Londoni sadamatest. Varakult saastunud River Fleet jõudis paljude inglise kirjanike (Ben Johnson, Jonathan Swift, Alexander Pope jt) satiirilistesse teostesse. Vihje jõele leidub ka Charles Dickensi romaanis „Oliver Twist”. Maa-aluse kanali rajamist jõe kohale alustati juba 18. sajandi esimesel poolel, lõpule jõuti sellega 1860. aastatel. Londoni eelmise linnapea Boris Johnsoni plaanidesse olevat kuulunud idee avada esteetilistel eesmärkide vähemalt osa Londoni maa-alustest jõgedest, sealhulgas ka River Fleet, kuid keskkonnaeksperdid ei pidanud seda eriti heaks mõtteks.
Moskva Kreml (17. sajand) Apollinari Vasnetsovi järgi.
Moskva, Riia ja Amsterdam
Vähesed teavad, et Venemaa pealinna Moskvatki läbib maa alla aetud Neglinnaja jõeke, millest ilmselt ka paljud moskvalased pole kuulnud. Kunagi voolas see jõgi otse Kremli läänekülje all. Olulist kaitset Kremlile välisvaenlaste vastu ei suutnud kõnealune jõeke pakkuda, küll aga takistas jõeäärne soine ala millalgi Moskva laienemist lääne suunas. Neglinnaja jõe vee juhtimine maa alla sai alguse juba 18. sajandi lõpul ning viimased sealse kollektori tõsisemad ümberehitustööd võeti ette alles nõukogude ajal, pärast seda, kui jõgi 1965. ja 1973. aastal oli mitmel korral üleujutusi põhjustanud. Praegused Maneeži väljaku tiigid imiteerivad Neglinnaja jõe voolusängi samal moel, nagu Tallinnas väike vooluveetiigike Tartu maantee alguses markeerib Härjapea jõe kunagist asukohta. Jõge meenutab Moskva kesklinnas ka samanimeline tänav.
Läbi meie naaberriigi pealinna Riia vanalinna on keskajal ja hiljemgi voolanud Rīdzene (Rīdziņa) jõeke. Paljude ajaloolaste arvates tuleneb Riia linna nimi just selle jõe nimest, kuigi jõe enda nime algupärane tähendus on jäänud senini mõistatuseks. Juba keskajal kippus selle jõekese vesi sissevoolu nõrgenemise tõttu seisma jääma ning seetõttu ka paratamatult reostuma. Osa jõest aeti juba varakult kinni, jõe alamjooksu tabas see saatus 1860. aastatel, mil sealne seisev vesi maa-aluse kanali kaudu Daugavasse juhiti. Praegu ei reeda Riia vanalinnas enam peaaegu miski jõe kunagist asukohta. Tõsi, Liivi väljakul (Līvu laukums) on jõe kunagine voolusäng teist värvi kividega tähistatud. Tänapäeval tuletab kunagist jõge (vähemalt ta nime!) meelde ka Riia kesklinnas paiknev Radisson Blu Ridzene hotell.
Rokini tänav Amsterdamis.
Jõesänge on täidetud mujalgi. Kui saabute Amsterdami kesklinna rongiga (näiteks Amsterdami Schipholi lennujaamast), siis satute tõenäoliselt kohe Amsterdami vanalinna ühele peatänavale – Damrakile. Rongijaamast lõuna poole suunduv Damrak muutub pärast Dami väljakut, mille ääres asub muuhulgas ka Hollandi kuninga loss, üheks teiseks kesksemaks Amsterdami tänavaks, mille nimi on Rokin. Mõlemad tänavad on rajatud maa alla viidud Amsteli jõele, mille nimi on paremini tuntud ehk Hollandi õllesordi järgi. Nimi Damrak tähendab algselt tammi juures olevat sirget kanali või jõe osa (dam + rak). Eesti keele sõna „tamm” ongi laenatud hollandi keelele küllaltki lähedasest alamsaksa keelest. Samas viitab ka nimetus Rokin tänava kaugemale ajaloole, ajale, mil tema asemel voolas veel Amstel. Tänavanimetus Rokin tuleneb vanahollandi keele sõnast inrukken („kokku tõmbama”), mis viitab omakorda asjaolule, et kunagi tuli kaide rajamiseks Amsteli jõe äärde praeguse tänava kohal sealseid maju n-ö kokku tõmmata ehk teisiti öeldes lühemaks ümber ehitada. Amsteli osad, mis jäid Damraki ja Rokini alla, on kinni aetud, jõe veed voolavad linna ümbritsevatesse kanalitesse.
Hollandi Hoogeveeni-nimelise väikelinna üht peatänavat Hoofdstraati kaunistab kenasti sinusoidina looklevas betoonsängis voolav kunstlik jõgi. Foto: Mait Talts
Kunstlik jõgi linnamaastikus
On ka vastupidiseid näiteid. Maailmas on paiku, kus mõne linna kohati üksluise elukeskkonna elavdamiseks on rajatud hoopis kunstlikke jõgesid. Nii näiteks asub Hollandi põhjaosas Drenthe provintsis Hoogeveeni-nimeline väikelinn, mis on Hollandi jaoks ebatüüpiliselt üsnagi kanalitevaene. Linnakese üht peatänavat Hoofdstraati kaunistab mainitud põhjusel kenasti sinusoidina looklevas betoonsängis voolav kunstlik jõekene, mis mainitud tänavale ja seeläbi kogu Hoogeveeni kesklinnale hoopis teistsuguse ilme annab.
Ka Tallinna puhul on esitatud esialgu fantastilisena tunduvaid plaane jõe taastamiseks kesklinnas. Ühe sellise kavaga tuli 2009. aastal ajakirjas Reisimaailm välja Kirill Teiter.
Paraku ei loogelnud mitte kogu tema „unelmate jõe” trass Härjapea jõe kulgemise joonel, üksnes ülemjooksul oleks see langenud enam-vähem Härjapea kunagise sängiga kokku. Praeguses Tallinna kesklinnas oleks Härjapea jõe taastamine oma kunagises voolusängis ka juba praktiliselt võimatu.