I have a dream*

7. okt. 2016 Georg Merilo läbirääkimiste ekspert - 8 kommentaari
Georg Merilo

Georg Merilo

Mul on unistus. Üks Suur Unistus. Olen unistanud sellest kümme aastat. Unistus, mille teokssaamine viib Eesti noorte ja hiljem kõikide täiskasvanute ning omakorda järgmiste põlvkondade elukvaliteedi täiesti teisele tasemele. Bluff, mõtlete? Provokatsioon? Olen sinisilmne ega adu reaalsust?

Unistus on selline: „Alates 2020. a septembrist õpetatakse meie koolides − nii gümnaasiumides kui ka kutsekoolides − kohustusliku õppeainena kõikidele 15−19-aastastele distsipliini nimega läbirääkimised.”

Mis on läbirääkimised?

Läbirääkimised ei ole midagi muud kui struktureeritud mõtlemine. Veel enam, läbirääkimiste valdamine tähendab oskust teise poole või teiste asjaosaliste ootusi struktureerida. Olla iseendale ja teistele arusaadav, suuta alati aru saada, kus ja miks jutu, vestluse, arutelu, koosoleku, läbirääkimiste või muu inimestevahelise kommunikatsiooni käigus parasjagu ollakse.

Läbirääkimised” ei ole emakeeles väga õnnestunud sõna. Jääb mulje, justkui oleks rõhuasetus liitsõna teisel poolel, „rääkimised”, „rääkimine”, „räägime”. Rõhk peab olema aga selgelt esimesel sõnapoolel – „läbi”.

Luubi all oleva teema kõik tahud, omadused ja muutujad peavad olema läbi mõeldud, läbi ja lõhki, olulisuse järjekorras, strateegiliselt õigesti ja taktikaliselt targalt. Nii et õigem oleks kasutada mitte sõna „läbirääkimised”, vaid „läbivaikimised”. „Läbivaikimised” ja „läbimõtlemised”, ning alles seejärel „läbirääkimised”.

Läbirääkimised kui distsipliin ei ole üksik saar, see ei eksisteeri eraldi ega isolatsioonis. Läbirääkimisoskused ei ole garantii õnnestumiseks, kui puuduvad oskused satelliitvaldkondade süsteemis. Näiteks loogika, kõnekunst, väitlusoskus, mänguteooria, kaoseteooria, (võõr)keeled, hingamine, psühholoogia, kehakeel, huumorimeel, konfliktide lahendamine ja nende ennetus, eri kultuuride spetsiifika jt.

Eksid mõnes neist ning läbirääkimiste hindamatu momentum võib olla igaveseks kadunud.

Alustama peab Jukust

Läbirääkimiste koolikava noortele peaks sisuliselt katma just nii struktureeritud mõtlemise kui põhilise, ent ka ülevaate või sissejuhatuse satelliitdistsipliinidest. Eesti läbirääkimiste spetsialistid ja koolitajad on piisavalt organiseerunud ja õpetamisvõimelised, et suuta ühiselt kokku panna kava, mis noortele sobib.

Kutseühingu Läbirääkijate Gild liikmed on õpetanud edukalt näiteks Eesti advokatuuri liikmeid pikemaajalise eesmärgiga muuta ka advokaatidele läbirääkimisoskuste omandamine kohustuslikuks.

Olen koolides abituuriumi ees loenguid pidades näinud sadu uudishimulikke silmi ja kuulnud kümneid kordi küsimust, millises ülikoolis seda ainet süvendatult õppida saab. Läänes, nagu meil on tavaks seda osa tsivilisatsioonist nimetada, on läbirääkimised teadus ja süsteem, on oma koolkonnad ja gurud. Paraku polnud veel eelmisel õppeaastal meie ülikoolides läbirääkimiste kursust bakalaureuse tasandil.

Mõelge, et Lennart Meri algatatud meie oma Nokia leidmise soov realiseerub, ja mitte hookuspookuslikult, vaid täiesti arukalt. Terve järgmine põlvkond hakkab juba mõne aasta pärast mõtlema täiesti teistmoodi – ja nii igaüks individuaalselt kui ka Eesti riik saab sellest universaalsel viisil kasu, igal pool maailmas. Jänest ei ole vaja kübarast tõmmata, tuleb õppida struktureeritud mõtlemist ehk läbirääkimisi.

Läbirääkimistes ei ole enam vertikaalset hierarhiat: oskus läbirääkimised ette valmistada ja mõlemale poolele kasulikult läbi viia on olemas või see puudub. Jah, tihti on tugevam ja nõrgem pool, või jõukam ja vaesem. Ent see ei takista väiksemal, nooremal või nõrgemate kaartidega laua taha tulnul läbirääkimisi veatult läbi viia. Kui ta oskab vajalikul moel mõelda. Kui ta on seda õppinud juba Jukuna.

Kuidas nad oskavad?

Olen näinud, kuidas 25-aastane korraliku haridusega algaja keskastme juht või 29-aastane ettevõtjast noor daam seljatab tuntud kapitalisti, armutult ausalt ja vägagi viisakalt. Minu õpilased, muide. Kuidas nad oskavad? Sest läbirääkimised on kunst ja distsipliin, mis ei hakka iseenesest külge, olgugi et me kõik justkui peame pidevalt eri raskusastmega läbirääkimisi.

Mõelge, kuidas aastal 2021 lõpetavad kooli tuhanded noored, kes ei kõhkle ükskõik kellega maailmas olulisel teemal asju arutada, olgu silmast silma või virtuaalselt, sest nad oskavad läbirääkimisi maailmatasemel ette valmistada ja neid kõigi osapoolte jaoks kultuurselt, väärikalt ja kasulikult läbi viia. Ei mingit ekssovetlust ega idabloki stigmat, vaid väärikas Eesti kool. Ja see kordub 2022 ning regulaarselt kõigil järgmistel õppeaastatel, taas tuhanded ja tuhanded noored, kes ei kujuta ettegi, et nad ei saa sama ägedat, nüüdisaegset ja universaalselt hädavajalikku oskust nagu läbirääkimiste elegantne kunst.

Mõelge, kui teie kooli abituriendid suudavad oma huvide eest nii üksikult kui ka grupina seista, maailmatasemel kereslikult mõelda, ennast kümnesse tabavalt väljendada ja saavutada teiste homo sapiens sapiens’idega maksimaalse vastastikku kasuliku kontakti? Kas poleks see mitte lihtsalt edasiminek, vaid omamoodi ime? Kui see või teine Eesti noor on maailmas tuntud: „aaaa, tema on sealt arukate maalt!”.

Lisaks oleks Eesti taas pioneer, läbirääkimiste õppe kohustuslikuks muutmine on väga uuenduslik ja oma teostamislihtsuses ootamatu, ning selle viljad ei laseks ennast kaua oodata, vastupidi. Ennustan individuaalse mõtlemisvõime kohest tõusu ja heas mõttes epideemilist levikut, kuivõrd noored on janus õigema, parema ja targema käitumisoskuse järele.

Niipea kui abituriendid saavad suhu maitse, et nende tõsiseltvõetavus suureneb hetkest, mil nad teavad, kuidas osata läbirääkimiste laua taga olla, pole enam mingit pidamist, nagu ütleb kirjanik Johannes Mario Simmel. Noored jooksevad koheselt rakendatavate ja toimivate teadmiste peale tormi. Isiklik kogemus, olen olnud gümnaasiumis õpetaja ja pidanud septembrist maini igal neljapäeval tasemel olema.

Praktiseerida saavad noored nii ettevõtluse tundides kui ka üritusi organiseerides, ennast või oma klassi, kooli, maakonda ehk koguni riiki esindades. Suvise koolivaheaja töötingimustes läbi rääkimine? – Palun. Toetajate kaasamine ja nende ressursside kasutamine hobilaagri finantseerimiseks? – Lihtne. Patustanud klassivenna rehabiliteerimiseks osapoolte vahendamine? – Mõnuga. Ja see on alles algus.

Lihtsalt mõelge korraks. Käes on võimalus luua reaalsus, kus eranditult kõik õppurid omandavad ülalkirjeldatud arukuse baasteadmised, lisaks traditsioonilisele koolitarkusele, mille andmise nimel pingutavad kõik õpetajad. Mõelge. Ja ulatage palun see artikkel Ühest Suurest Unistusest oma kooli direktorile või arendusjuhile. Ning saatke vastus autorile. Aitäh!

* Martin Luther King Jr-i legendaarsest kõnest (1963), mis muutis ajaloo kulgu.


8 kommentaari teemale “I have a dream*”

  1. Malle Pärn ütleb:

    See on väga hea ja kasulik õppeaine, tahaksin seda isegi õppida, – ent kas sellisest läbirääkimisoskusest oleks midagi kasu ka näiteks meie riigikogus, kus igale peavooluideoloogiast kõrvale kalduvale mõttele vastatakse sildistamisega, või nagu peaminister: “teil on täiesti vale ettekujutus… see ei ole üldse nii… ma ei tea, kust te selle võtate… mina ei näe selles probleemi… ärge levitage kuulujutte…” ja nii edasi?

    Selleks, et läbi rääkida, peab ka see, kellega läbi räägitakse, olema võimeline ja valmis AUSALT läbirääkimisi pidama. Nii et seda ainet peaks hakkama kiiresti ja kindlasti ja kohustuslikus korras õpetama meie tipp-poliitikutele!

  2. Piret Hion ütleb:

    A dream, indeed. Ma ei ole (kiirelt diagonaalis lugedes) kindel, et see aine üksi aitab. KOGU õppeprotsessi aluseks peab saama ennastjuhtivus, empaatia ja koostööoskus. Üks aine (nagu ettevõtlusõppe näitel näha) ei aita. Küsimuste küsimus on, kuidas viia uus õpiläsitlus igasse tundi ja mitte jätta selle rakendamist/mitterakendamist iga üksiku õpetaja valikuks. Ja mitte midagi ei juhtu, kui vanaaegne õpetaja töötab südamerahuga edasi nagu 19. sajandil õpetati… tihtilugu peetakse teda veel väga tubliks (range, aga õiglane?!?)

  3. Georg Merilo ütleb:

    Hea Malle,

    nõus. Olen pakkunud, ja mõnedele erakondadele näib mõte endid harida läbirääkimiste kompetentsis paremaks meeldivat. Näiteid tuua ilma koostööpartneri nõusolekuta ma ei tahaks.

    Ent üldiselt näib (mitte ainult Toompeal) domineerivat valehäbi, et juht/juhid või vertikaali ja toiduahela keskmest kõrgemal asetsevad kaasmaalased ei julge endid kolleegidele näidata kui (täiend)õpet vajavad. Mis teeb muidugi kurvaks. Seda enam, et läbirääkimistel ei loe subordinatsioon, vaid oskus. Sa kas oskad või mitte. Pagunid ja tiitel ei loe (enam).

    Ideaalne oleks juhtide kogemus kombineerituna pideva juurdeõppimisega. Juht, kes kardab kolleegidele/valijatele näidata, et ta õpib juurde, on juba ette ennast ise nurka värvinud.

  4. Georg Merilo ütleb:

    Hea Piret,

    nõustun, aitäh arvamuse eest.

    Kusagilt tuleb alustada ju. Pakkusingi välja, mitte abstraktselt, aga konkreetselt. Mis sest et visiooni tasandil. Tegu pole unenäo vaid unistusega. Samal hetkel, kui vastav riiklik/eraalgatuslik institutsioon küsib minu käest KUIDAS ma õigupoolest kogu seda asja ette kujutan, alustan kohe dialoogi, annan kogu oma energia, et asi liikuma hakkaks.

    Olen kindel, et reaalse koolikorralduse juhtide seas on meil piisavalt tarku päid, kes ideest plaaniks muutmise ja efektiivse rakendamise osas kaasa mõelda oskavad.

    Kogu õppeprotsessi, nagu tabavalt kirjutate, mina kapremontida ega tuunida ei oska. Ent osadeks võtta, ja selles valdkonnas – mida mina ja minu läbirääkijatest kolleegid oskame – õigesti kokku panna aitame kindlasti.

  5. Georg Merilo ütleb:

    Ning, Malle ja head lugejad, mis puudutab ausust, siis käes ongi – nii meie maal kui globaalselt – periood, mida kutsun Armutu Aususe Ajajärk.

    Vähimgi aususe puudumine viitab läbirääkimiste protsessi ja selle osaliste tegeliku siira soovi puudumisele. Nagu ka juriidikas on oluline “tahe”, nii loeb – nagu Malle täpselt märgib – läbirääkimistel kriitiliselt justnimelt ausus. Sealt algab “mäng” alles pihta.

    Mina ei suuda takkajärgi ennast ära kiruda nende väheste episoodide eest elus, kus ma pole olnud kristalselt aus – olgu siis olude, ajastu, omakasu, nahapäästmine vms tõttu või motiivil. Miski ei kaalu üles puhast südametunnistust ning lahtiste kaartidega mängimise rahuolu.

  6. Kärt ütleb:

    Usun, et argumenteerimisoskus läheb ka antud teema alla. Selles osas harib Eesti rahvast SpeakSmart OÜ ja MTÜ Eesti Väitlusselts. Võite koostööd teha.

  7. lihtmaalane ütleb:

    Meie poliitikas ei ole toiduahelat. Toiduahel on isereguleeruv süsteem mis vigasel tegutsemisel variseks kokku. On toidu kogumise ja jagamise kohad ehk riigi- ja kohalik eelarve.Nimetame seda kokkuvõtlikult künaks. Mul on tõsiselt kahju, et ma paremat nime ei leia! On ametnikud, kellele on antud õigus ja kohustus seda küna täita ja sellest jagada. Et täitmine ja jagamine oleks võimalikult ühiskonnakeskne oleme vastu võtnud põhiseaduse, mis peab tagama muuseas ka hüvede tekitamise, kogumise ja jagamise ühiskonnale parimal viisil. Selle eest seisavad head valitud hästi haritud parlament -kui seaduste andja, president- kui seaduste kontrollija, -õiguskantsler-ka midagi sarnast madalamal tasemel ja riigikontroll-et meie raha kasutamine oleks võimalikult ratsionaalne. Ausal PS sõna ja mõtte järgi toimimisel ja seda kõigi instantside poolt, oleks Teie õpetus igati oodatud. Meil veel mitte!
    Praegu ennustan parimaks tulemuseks Teie algatuse lülitamise mingi MTÜ teemade ringi- näiliselt õilsa eesmärgiga- aga tegelikult võimalikult kaugele lükkamiseks ,või saatmiseks…

  8. Katrin Aedma ütleb:

    Tere!

    Ma postitan siia oma FB kommentaari. Vabandan, et eelnevalt ei ole hetkel võtnud aega lugeda eelnevaid kommentaare.
    Kuid tundsin, et see teema kõnetas ja sooviks oma tagasihoidliku 20 aastase avaliku esinemise ja suhtlemislektori ja koolitajana natuke sõna sekka öelda…
    Egas ma niisama 4x kõrgkoolis ei ole… ikka selleks, et veelgi paremini panustada õpetaja ja koolitajana ühiskonna arengusse….

    Kommentaar siit:

    Väga hea mõte! Super!
    Minu isiklik arvamus on, et läbirääkimiste oskus, analoogselt esinemisoskusele, peab olema iga õpetaja poolt klassi õppetöö osana õpetatav ja arendatav oskus.

    I, Katrin Aedma, kes ca 20 aastat avalikku esinemist õpetanud, have a dream, et avaliku esinemise oskusi õpetataks juba lasteaiast ja koolist alates – teadlikult, igas tunnis, mitte eraldi tunnis ja et keskkoolist ja kõrgkoolist ellu astuvad inimesed oskavad julgelt end väljendada, professionaalselt avalikult esineda…  

    Minu käe alt on läbi käinud sajad koolitraumaga täiskasvanud, kelle esinemis- ja suhtlemisjulgus on just nimelt koolis täielikult maha tambitud…

    Siinpuhul… peab alustama õpetajatest…  

    Esimene katse ca 10 aastat tagasi läks aia taha, sest põrkasime õpetajate levinud hoiaku vastu, et neil ei ole vaja õppida… Julgen sõna võtta, sest olen ka ise õpetaja – samas igavene õppija…

    Seega eeskuju puudumisel esmalt kirjeldatud dream jääbki dreamiks. 
    Kuid… kui on mõttekaaslasi, siis võib teemaga edasi minna!

    Georg on kindlasti nii hea läbirääkimiste ekspert, et suudab nii läbirääkimiste teema kui esinemise teema osas otsustajatega eduliselt läbi rääkida.

    Minu isiklik arvamus on, et läbirääkimiste oskus, analoogselt esinemisoskusele, peab olema iga õpetaja poolt klassi õppetöö osana õpetatav ja arendatav oskus. Selleks peab olema õpetaja professionaalne ja oskama kasutada aktiivõppemeetodeid just sel viisil, et tulemuseks oleks nii aine omandamine, suhtlemisjulguse areng ja esinemisjulgus, läbirääkimisoskus kui ka muud elementaarsed eluks vajalikud oskused.

    Õnneks tänased digitehnoloogilised võimalused on ka õpetajate huvi tõstnud erinevate õpetamismeetodite vastu ja koolides on juba päris palju õpetajaid saanud aru, mis on tegelikult nn õpetamine ja kuidas seda teha tulemuslikult.

    Tänan 

Leave a Reply to lihtmaalane

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!