OPL MANG

Õpilaste teadushuvi toetuseks

7. okt. 2016 Terje Tuisk Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja - Kommenteeri artiklit

Eesti teadusagentuuris on juba aastaid hoitud luubi all teadushuvihariduse käekäiku ja otsitud võimalusi selle edendamiseks.

Huvihariduse roll meie hariduselus on muutumas – üha enam tunnetavad selles valdkonnas tegutsejad ennast haridussüsteemi osana ja koolid näevad võimalust sügavama huviga õpilaste arengu toetamiseks õppekavavälises tegevuses (nimetame seda siis huvihariduseks või -tegevuseks). Õppekavavälises tegevuses saavutatut võetakse arvesse formaalhariduses ja paljud noored teevad huvikoolide õpetajate kaasjuhendamisel koolides kohustuslikke uurimistöid.

Karjääriplaneerimisel on huviharidus samuti toetav tegur – Praxise uuringust „Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud. Keskharidusastme lõpetajate valikute uuringu aruanne” (2012) selgub, et 28% teadushuvihariduses osalenud noortest plaanis ülikoolis samas valdkonnas õpinguid jätkata. Teiste valdkondade huvitegevuses oli huvitegevuse ja edasiõppimise seos väiksem. Seega, kui soovime näha rohkem noori ülikoolides looduse ja tehnika erialadel, tuleb suurendada võimalusi osaleda selle valdkonna õppekavavälises tegevuses.

2012. ja 2015. aastal teadushuvihariduse kohta kogutud andmete põhjal võib öelda, et kuigi üldhariduskoolides tegutsevate teadus- ja tehnoloogiahuviringide osakaal oli 2015. aastaks kahekordistunud (7%-lt 14%-le), on osatähtsus (vaid 14%!) kõigi huviringide arvestuses siiski väike. Loodusteaduste ja tehnoloogia suunal tegutsevate huvikoolide õppekavade osakaal on jäänud vaadeldaval perioodil aga umbes samaks.

Koolides pakutavatest teadushuviringidest üle poole, ligi 60%, moodustavad need infotehnoloogia, robootika- ja tehnikaringid, mille tegevuse arendamiseks on loodud ja suurenenud kooliväline tugi, nt MTÜ Robootika, infotehnoloogia liidu, SA Vaata Maailma, Tartu ülikooli teaduskooli jt koolitused, kursused ning võistlused.

 

Joonis. Teadushuviringide jaotumine valdkonniti ja valdkondade peamised toetajad 2015. a tehtud uuringu järgi.

Joonis. Teadushuviringide jaotumine valdkonniti ja valdkondade peamised toetajad 2015. a tehtud uuringu järgi.

 

Koolijuhtide seas 2015. aastal tehtud küsitluse tulemustest selgub, et peamised takistused teadushuvihariduse arendamiseks koolis on juhendajate nappus – õpetajate koormus on suur ja neil napib juhendamiseks aega, koolivälistel inimestel puudub aga kogemus ja julgus. Teine takistus on ressursinappus – rahastajad, nt KIK, HITSA, ENTK, toetavad kitsaid tegevusvaldkondi ja spetsiifiliste vahendite ostu – sel moel on keeruline nii alustada kui ka tagada jätkusuutlikkus.

Võimalused ja väljundid

Euroopa regionaalfondi meetme „Teaduse populariseerimine” rahaga on lähiajal kavas pakkuda tuge mitme kirjeldatud probleemi lahendamiseks.

• TeaMe+ tegevuste raames valmivad teadushuviringide tegutsemise toeks metoodilised materjalid. Järgmisel aastal luuakse kuni kümme teadushuviringi näidisõppekava koos metoodiliste juhenditega, mis kirjeldavad tunni eesmärke, võimalikku tegevust, oodatavaid tulemusi ja vajaminevaid vahendeid. Nii kulub juhendajal vähem aega tegevuste planeerimiseks ja ettevalmistamiseks, materjale saab kohandada vastavalt oma õpilaste soovidele ja vajadustele. Lapsevanemad ja/või kohalike ettevõtete töötajad saavad materjale kasutades korraldada huviringe lähedal asuvas koolis.

• Lisaks näidisõppekavadele on plaanis tellida metoodikat ja praktilisi tegevusi tutvustavaid raamatuid.

• Jätkuvad huviringide juhendajate koolitused, sest augustis toimunud pilootkoolitus oli osalejate sõnul kasulik.

• Huviringide kvaliteedi arengule aitab kaasa esimene teadushuviringide pedagoogikat tutvustav raamat „Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest”. Nii raamat kui ka juhendajate pilootkoolituse materjalid on tasuta kättesaadavad aadressil http://www.etag.ee/tegevused/teadpop/teamepluss/teadushuviharidus/.

• Õpilaste teadusfestival. Õpilaste teadusfestival on justkui teadushariduse laulupidu. Festivali raames toimub õpilaste teadustööde riikliku konkursi lõppvoor – saab tutvuda saja parima konkursitöö ja nende autoritega, väljas on parimad esimese kooliastme teadusprojektid, oma tegevust tutvustavad teadushuviringid ja teaduse populariseerijad.

• Koostöö ettevõtetega. Ettevõtete kaasamine haridusse on oluline võimalus arendada tulevikus vaja minevaid oskusi. Teadus- ja tehnoloogiapakti tegevustega aitame koolidel ettevõtetega kontakti saada, et rikastada koolis õpitavat näidetega päris elust, mis aitab õppijatel teha põhjendatud karjäärivalikuid.

Koostöövõimaluste tutvustamiseks valmivad koostöömudelite kirjeldused, mis aitavad eri suuruse, tegevusvaldkonna ja asukohaga partneritel leida endale sobivad tegevused. Oma tööst koolides rääkimas juba käiakse ning klassid külastavad ka ettevõtteid, aga võimalused on hoopis laiemad: ettevõtted võivad anda projekti- ja uurimistööde teemasid ning pakkuda juhendajaid, osaleda õpiülesannete koostamisel, valikkursuste kavandamises ja läbiviimises jne.

Teeme+ avatud taotlusvoor

Septembri lõpus kuulutati välja avatud taotlusvoor „Teeme+”, kust ühe võimalusena saab teadushuviringide tegevuse käivitamiseks ja läbiviimiseks toetust taotleda. Kogu vooru eelarve on 1,5 miljonit eurot, taotluste esitamise tähtaeg 28. november. Ühe taotluse eelarve peab jääma vahemikku 10 000–100 000 eurot, taotlejalt oodatakse 15% omafinantseeringut. Kontakt ja täpsem info: http://archimedes.ee/str/taotlejale/periood-2014-2020/teeme/.

etag

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!