opleht-tellimine
Kultuurisuvi

TÜ teaduskool tahab koolidele veelgi kasulikum olla

7. okt. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Kooli roll peaks olema julgustada õpilasi prioriteete paika panema, arvab TÜ teaduskooli uus direktor, TÜ vilistlane ja Aix-Marseille’ ülikooli doktorant Mihkel Kree. Foto: Merilyn Säde / Universitas Tartuensis

Kooli roll peaks olema julgustada õpilasi prioriteete paika panema, arvab TÜ teaduskooli uus direktor, TÜ vilistlane ja Aix-Marseille’ ülikooli doktorant Mihkel Kree. Foto: Merilyn Säde / Universitas Tartuensis

 

Tartu ülikooli teaduskooli uus juht Mihkel Kree on ise õpilasena rahvusvahelistelt olümpiaadidelt medaleid toonud ning valmistab olümpiaadideks ette nii Eesti kui ka Saudi Araabia võistkondi. Kree arvates ei pea kõigis ainetes viitele õppima, vaid julgemalt tegelema süvitsi oma huvidega.

Millised olid teie enda teaduskooli kogemused koolipõlves?

Olen õpilasena läbi käinud teaduskooli pakutavad võimalused, alates õppesessioonidest ja kaugõppekursustest kuni rahvusvaheliste olümpiaadideni. Selle käigus puutusin varakult kokku ülikooli õppejõududega ja sain erialas selge sihi silme ette. Toon aga välja teaduskooli erilise rolli oma tutvusringkonna loomisel. Sain õpilasena teaduskoolis osaledes tuttavaks paljude sarnaste huvidega õpilastega üle Eesti. Ühest küljest motiveeris see tookord ehk võistlusteks valmistuma, kuid teisalt on mul nüüd laialdane tutvusringkond väga asjalikest ja tegusatest inimestest.

Miks tegelesite teatud ainetega süvitsi? Milline oli kooli roll?

Ainetega süvitsi tegelemise algimpulss tuleb muidugi uudishimust. Samas on vaja ka palju püsivust, töödistsipliini ja seda toidab minu arust eduemotsioon, mis tekib asjadest arusaamisel ja seoste nägemisel. Kooliõpilasena oli see mul nii näiteks matemaatikas ja füüsikas: lihtsalt valemi rakendamine arvulise vastuse väljaarvutamiseks jättis mind ükskõikseks, küll aga huvitas, miks mingi teoreem või seos kehtib. Tuletuskäike ja tõestamist sisaldavate ülesannete lahendamine pakkus mulle suurt rõõmu.

Huvidega süvitsi tegelemiseks on vaja aega: kui teha õhtuti kodutöid ainetes, mis raskesti välja tulevad, siis seda aega ei jää. Nii et kooli roll peaks olema – ja minu jaoks selgelt ka oli – julgustada õpilasi prioriteete paika panema. Kõigis ainetes ei pea viitele õppima, selle asemel võiks julgemalt süvitsi tegeleda oma huvidega.

Teaduskool on üle 50 aasta tegutsenud. Mida plaanite senises formaadis muuta?

Teaduskooli senine roll kaugõppekursuste pakkumisel ja eriti olümpiaadide koordineerimisel kuni rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistamiseni on seni väga hästi toiminud. Niisuguse asutusena oleme naaberriikide seas unikaalne ja meie õpilased on väga heal tasemel. Nii et neid tegevusi tuleb kindlasti jätkata senisel kõrgel tasemel.

Soovin aga, et käiksime oma senised materjalid värske pilguga üle ja tooksime esile kvaliteetse ja originaalse sisu, eriti meie olümpiaadiarhiividest, ning pakendaksime selle atraktiivsesse vormi, mis oleks õpilastele ja õpetajatele mugav kasutada. Peame ka läbi mõtlema, kuidas meie kursused paigutuvad näiteks koolide valikkursuste konteksti ja mil moel saaksime koolidele veelgi kasulikumad olla.

Uue suunana oleme teaduskoolis pakkumas eksperimendil põhinevat loodusteaduslikku õpet. On käivitunud õpikodade programm, kus Tartu ülikooli üliõpilased ja õppejõud käivad aasta jooksul programmi tugikoolides üle Eesti ning viivad läbi terve kursuse jagu eksperimendil põhinevat õpet keemias, bioloogias, füüsikas. Tahaksime seda suunda veelgi laiendada, kasutades statsionaarse baasina näiteks ülikooli laboriruume.

Kuidas leiate juhendajaid?

Ühest küljest juhendavad teaduskooli kursuseid Tartu ülikooli üliõpilased ja õppejõud, kes peavad tähtsaks kooliõpilastega tegelda, nähes neis ka järelkasvu oma erialal. Teisalt korraldavad olümpiaade ja treeninglaagreid paljuski meie vilistlased, kellel on suur missioonitunne ja kes ise on kooliõpilastena saanud olümpiaadidelt ja teaduskoolist tugeva lähtepunkti oma tulevaseks eluks ja karjääriks.

Käite ka Saudi Araabia õpilasi rahvusvahelisteks olümpiaadideks ette valmistamas. Mida olete sealt kõrva taha pannud, ka praeguseks tööks?

Saudi Araabia on võtnud prioriteetsetes ainetes – matemaatikas, keemias ja füüsikas – eesmärgi jõuda rahvusvahelistel olümpiaadidel medalikohtadele. Nende koolisüsteemis on loodusteaduslike ainete õpetamise traditsioon veel nõrgavõitu, seepärast korraldatakse olümpiaadiks valmistumisel mahukaid treeninglaagreid, kuhu imporditakse õppejõude kogu maailmast. See töö on vilja kandnud: viimasel rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil jõudsid kõik Saudi Araabia õpilased auhinnalisele kohale, nende seas üks tütarlaps.

Nende õpilastega tegeledes on mulle silma jäänud huvitav ajalooline erisus, mille juured ulatuvad kaugete sajandite taha. Läänemaailma ja ka Eesti koolides õpetatakse matemaatikat tugevas geomeetria võtmes, mis on alguse saanud muidugi vanakreeklaste ja Eukleidese töödest. Saudi õpilased on geomeetrias nõrgavõitu, kuid seevastu lausa hiilgavad näiteks algebras. Muide, see termin tuleb araabiakeelsest sõnast al-jabr, kusjuures algebra ühe rajaja matemaatik al-Khwārizmī nimest on meie keeltesse tulnud ka sõna „algo­ritm”.

Kuidas äpikeskses maailmas toimetavaid noori meelitada teadushariduse radadele?

Paraku on vist nii küll, et noorte esmase tähelepanu teenimiseks peame nüüd rohkem pingutama, pakkuma oma sisu võimalikult konkreetses ja atraktiivses vormis seostatuna eluliste näidetega. Mulle tundub, et võiksime tähelepanu pöörata rakendustele, mis aitaksid õpilastel oma progressi, loetud materjalide ja lahendatud ülesannete üle järge pidada ja mingi punktisüsteemi abil end kaaslastega võrrelda. Kellel aga sügavam huvi juba tekkinud on, küll see leiab tee ka raamatute ja õpikuteni, olgu need siis paberil või internetis.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!