Benita Paul kujundas Koidula kooli nägu

4. nov. 2016 Hans Soll Pärnu Ülejõe gümnaasiumi füüsikaõpetajast pensionär, sõber - Kommenteeri artiklit
Koidula kooli endine geograafiaõpetaja Benita Paul oma 90. sünnipäeval. Foto: erakogu

Koidula kooli endine geograafiaõpetaja Benita Paul oma 90. sünnipäeval. Foto: erakogu

 

Benita Paul on üks näoandjatest Eesti ühele vanemale ja väärikamale koolile – Pärnu Koidula koolile. Suvel pidas endine geograafiaõpetaja oma 90. sünnipäeva.

Benita on ehtne talutütar, pärit üle keskmise jõukast, isamaalise vaimuga talust Väinjärve kaldalt Ervitalt. Pereema oli nooruses Viljandimaal mõisahäärberi teenijana kinderstube’t lähedalt näinud ja oskas oma perele üht-teist paremaks kohendada. Elumajagi ehitati verandaga häärberi moodi, kuhu järvepeegel ära paistis.

Benita astus pärast Paide gümnaasiumi lõpetamist Tallinna õpetajate seminari, siis Tallinna õpetajate instituuti ning seejärel Tartu ülikooli kaugõppes geograafiaõpetajaks õppima. Koidula koolile oli noor geograaf õnnelik leid ja Benita samuti õnnega koos. Kooli vaimu väljendas kooli nimi. Ka nõukogude ajal tähistati seal Koidula sünnipäeva jõuluaegse tõrvikurongkäiguga lauliku ausamba juurde, rääkimata pidulikust aktusest.

Ka minule tegi saatus kingituse: Pärnu 4. keskkooli füüsikaõpetaja ning noore õppealajuhatajana tegin kaasa preemiareisi Jugoslaaviasse. Grupis oli kaaslinlane, üle vabariigi tuntud Koidula kooli direktor Armas Kuldsepp. Terve kuu väldanud reisil minuga kupeed ja numbrituba jaganud väärt kogemustega koolijuht oli aldis oma tõekspidamisi ja töö peensusi algajale kolleegile jagama. Mul avanes võimalus näha nimekat kooli seestpoolt ja asetada ka juubilar käesolevas kirjutises sellesse pilti.

Koidula kooli direktori Armas Kuldsepa õpetussõnad

  1. Kui tahad kooli pidada, peavad sul olema õpetajad. Tõelised õpetajad, oma aine tundjad ja isiksused oma näo ja teoga, mitte kuulekad käsutäitjad.

  2. Nagu igal inimesel, on ka õpetajal oma nähtav või sageli ka varjatud isikupärane võimekus. Direktor peab selle üles leidma ja rakendama koolielu teenistusse. Selles seisneb koolijuhi võimekus.

  3. Sageli on just isiksused kinni oma tsementeerunud tõekspidamistes. Neid tõekspidamisi ei murra, vaid neid tuleb vajadusel ettevaatlikult painutada ja inimesi ümber veenda. Muidugi peab juhil ka veenmisvõime olema. Ennast vastumeelseks ei tohi teha ja millegi jõuga läbisurumist käsukorras peab vältima.

  4. Õpetaja peab olema kõigepealt inimene. Õpilane peab ka kõige suurema ranguse taga nägema õpetajas inimest. See on võluvits.

  5. Et töö käigus vajalikke põhjapanevaid muudatusi ja uuendusi teha, peab koolijuht omama seljatagust kõrgema instantsi või tähtsal ametikohal oleva persooni näol. Ilma seljataguseta on edasiviivad ettevõtmised, ka need, millest ise oled vaimustuses, määratud liiva jooksma.

Pedagoogiline panus

Benita ei teadnud loetletud seisukohti küll sõna-sõnalt kusagile üleskirjutatuna, aga selles vaimus andis ka tema oma pedagoogilise panuse.

Suuremad üritused olid tol ajal kordamööda klassijuhatajate ja nende klasside korraldada. Tean, missuguse põhjalikkusega Benita oma ürituste ettevalmistamisse suhtus. Isamaalisus oli tema korraldatud aktustel alati esimesel kohal, niipalju kui tollal olla sai.

Benita ajal said alguse ja elujõu Koidula kooli konverents Ko-Ko-Ko, kooliraadio, lööklaused „Kui on tarvis, teeme ära” ja „Loll on olla loll”. See kõik kujundas kooli nägu.

Hoogustus võidujooks noore teaduri* märgi järele. Auasi oli saata aine­olümpiaadidele esikohatoojaid. Teine ja kolmas või mõni muu esirea koht polnud kooli juhtkonna silmis nii tähtis. See oli ettevalmistus koolide riigieksamite tulemuste põhjal reastamisele. Benital on see kadalipp auga läbitud.

Benital on oma õpilaste tulemuste kohta eriarvepidamine. Ta ei väsi kiitmast neid õpilasi, kellest on saanud Eesti elu edasiviijad. Nende seas on esikohal endine teaduste akadeemia president Richard Villems.

Värvikas perekond

Benita perekonnal on Eesti haridusse ka isiklik panus. Benita noorem poeg Ardi on Tallinna Nõmme põhikooli direktor, Ardi abikaasa aga Viimsi kooli direktor. Benita vanem poeg Aarne lõpetas Tartu ülikooli astrofüüsikuna ning ta esimesed tööaastad möödusid Tõraveres Jaan Einasto töörühmas assistendina. Tõmme vahetu pedagoogitöö järele tõi Aarne kodulinna Pärnu loodusmajja, kus ta annab abiturientidele lihvi astronoomias.

Juubilari abikaasale Arnoldile, minu kolleegile ja sõbrale, pani „vale poole” mundri selga sünniaasta 1925. Ta nägi oma silmaga Klooga poolpõlenud tuleriitu ja tegi läbi Praha põrgu. Arnoldi polkovnikust poolvend oli Eesti Laskurkorpuse 300. polgu komandör ja määrati Sõrve sääre ebaõnnestunud dessandi juhina käskkirjaga seina äärde. (Viimasel hetkel, pärast kaatrieskadrilli juhi süüdimõistmist, käskkirja muudeti.) Arnoldi vennapoeg Toomas Paul on aga tuntud teoloog ja vaimulik.

Benital on seitse lapselast ja üks lapselapselaps. Juubilar on oma värvika elu ja töö mitme tundmatuga võrrandid edukalt lahendanud. Ta vääriks veel vermimata ordenit, vähemalt medalit „Eesti ema”.

 

*Noore teaduri märk asutati 1970/71. õppeaastal. Noore teaduri nimetuse saavad õpilased, kes on võitnud Pärnu linna aineolümpiaadil esimese koha või saavutanud väljapaistvaid tulemusi vabariiklikel ja rahvusvahelistel ainevõistlustel.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!