Teadusharidus
TEADUS

Ettevõtlikud koolid vallutavad Eesti

18. nov. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit
Ida-Viru ettevõtluskeskuse söakad naised Kristi Krilovs, Hälis Rooste, Pille Sööt ja Kristi Goldberg ning Joosep – kuju anti keskusele üle Jõhvis toimunud üleriigilisel aasta õpetaja auhinnagalal, kus haridusprogramm „Ettevõtlik kool” pälvis aasta hariduse sõbra tiitli. Foto: Sirje Pärismaa

Ida-Viru ettevõtluskeskuse söakad naised Kristi Krilovs, Hälis Rooste, Pille Sööt ja Kristi Goldberg ning Joosep – kuju anti keskusele üle Jõhvis toimunud üleriigilisel aasta õpetaja auhinnagalal, kus haridusprogramm „Ettevõtlik kool” pälvis aasta hariduse sõbra tiitli. Foto: Sirje Pärismaa

 

Ida-Viru ettevõtluskeskuses (IVEK) kümne aasta eest alguse saanud haridusprogramm „Ettevõtlik kool pälvis üleriigilisel aasta õpetaja auhinnagalal aasta hariduse sõbra tiitli. Kuidas on idavirulastel õnnestunud koole-lasteaedu ettevõtlikumaks muuta ja millist hoogu on andnud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programm? Õpetajate Leht uuris, mida arvavad neli ettevõtlikku naist: IVEK-i juhataja Pille Sööt, „Ettevõtliku kooli” üle-eestiline koordinaator Kristi Krilovs, koolitusjuht Kristi Goldberg ja konsultant/koolitaja Hälis Rooste.

Tunnustus tuli meile pikaajalise töö eest, „Ettevõtliku kooli” haridusprogrammiga tegeleme juba kümme aastat. Lõppev aasta on märgiline, sest tänu ettevõtlikkuse ja ettevõtluse arendamise programmile oleme laienenud jõuliselt üle Eesti. Oleme tutvustanud programmi 57 koolis ja kolme­kümnega sõlminud lepingud liitumiseks. Aasta lõpuks lisandub neid veelgi.

Ida-Virumaalt osaleb „Ettevõtliku kooli” programmis 17 õppeasutust, neist viis on lasteaiad. Nad on meisse uskunud ja aidanud programmi heale tasemele viia.

Kui kümne aasta eest alustasime, töötasime katse-eksituse meetodil. Praeguseks on meil kindel süsteem: saame anda tööriistad, millega hakata ettevõtlikku organisatsiooni kujundama, et areneks ettevõtlik inimene. Tuleb tekitada keskkond, kus lapsevanemad, õpetajad ja ettevõtjad on piisavalt avatud, et uued mõtted saaksid sisse tulla. Meie töö on tekitada organisatsioonid, kes töötavad ühe eesmärgi nimel, teevad asju koos, õppides üksteiselt, kaasates kogukonda.

Kolm taset

Pakume õpetajaile koolitusi. Sissejuhatavale baaskoolitusele järgnevad rakenduskoolitus (suunatud aineõpetajaile) ja standardikoolitus (suunatud meeskonnale).

Ettevõtlikul koolil-lasteaial on võimalik saavutada kolm taset. Baastase eeldab, et õppeasutus on käivitanud teatud süsteemid. Hõbetase tähendab, et kool-lasteaed on eeskujuks oma piirkonnas. Kuldtaseme kool on eeskujuks tervele Eestile ja ka rahvusvaheliselt. Kuldtaseme on saavutanud Sillamäe Vanalinna kool ja Sillamäe lasteaed Päikseke. Nad on suutnud kaasata huvigruppe, toimivad kogukonnana, õppetöö on seotud päriseluga, õpetajal ja lastel silmad säravad. Vanemad on aktiivsed, neid kaasatakse rohkem, küsitakse nende arvamust ning sellega arvestatakse. Kui üks õpetaja väsib, särab kool edasi, tegu on meeskonnaga.

Maakondlikud arenduskeskused aitavad meil koole värvata, koolitame kohalikke koordinaatoreid, kes on koolile toeks nõu ja jõuga.

Jaanuarist, kui algas ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programm, saime hakata tegema koordinaatoritele tasuta koolitusi üle Eesti. Huvi on väga suur. Väga aktiivsed on Põlva-, Pärnu-, Saare-, Lääne-Virumaa. Igas maakonnas on rakukesed. Oleme arutanud, kuidas saab „Ettevõtliku kooli” võrgustik neile toeks olla ja kuidas on nemad võrgustikule kasulikud. Võrgustiku idee pole olla naabrist parem, vaid olla naabriga koos.

Kõik ettevõtlikud koolid-lasteaiad ei ole ühesugused, igaüks valib süsteemis oma tee. Oskame hinnata, milliseid valdkondi tuleb arendada, et toetada ettevõtlikkust. Et ei juhtuks nii, et õpetajad tahavad olla ettevõtlikud, õpetada nüüdisaegsete meetoditega, aga juhtkond ei kiida seda heaks. On oluline, et kõik võtavad ühe suuna ja kiidavad heaks. Muidu oled nagu karupoeg Puhh: kui sa ei tea, kuhu lähed, ei saa sa ka ära eksida.

Mõõdame ettevõtlikkust

Maailma kogemus näitab, et inimese ettevõtlikkust on väga raske mõõta. Sellepärast oleme läinud organisatsiooni mõõtmise teed. Kui paned inimese teatud keskkonda, siis on lootus, et ta areneb soovitud viisil.

Terve mõistus ütleb, et kui õpetad nii, et asjad on päriseluga seotud, kõigil silmad säravad ja kogukond toetab sind, ei saa valesti minna.

Ettevõtlikus koolis on tähtis tõsta õpimotivatsiooni selle kaudu, et saad teada, mis on õpilase jaoks tähtis, ja oskad selle ära kasutada. Ettevõtlikus koolis aitavad sind kolleegid ja pole häbiasi tunnistada, et sa ei tea kõike.

Oleksime laienenud ka ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmita üle Eesti, aga nüüd saame seda teha kiiresti. Võrgustiku liikmeil on vaja tuge. Tugipunkt on igas maakonnas olemas, maakondlikust arenduskeskusest saab nõu ja abi.

Laienemine on kasulik ka Ida-Virumaale, et me ei jääks loorberitele puhkama. Kui 2006. aastal „Ettevõtliku kooliga” alustasime, oli nagu pime keskaeg. Nüüd on muutunud õpikäsitus, meil on „Huvitava kooli” algatus ja on saadud aru, et nii nagu vanasti enam õpetada ei saa. Koolid üritavad seostada õppeprotsessi varasemast rohkem päriseluga, kaasavad kogukonda. See näitab, et oleme teinud õiget asja.

Meie huvi programmis kaasa lüüa oligi see, et saame kasutada ära seda, mida oleme teinud, jagada kogemust teistega ja ka ise õppida. Praegu oleme loomas standardit, mis sobiks kutsekoolidele, et rakendada „Ettevõtliku kooli” programmi ka kutseõppeasutustes.

Meil on ühine pakett ka Junior ­Achievementiga.

Kes on ettevõtlik?

Oleme küsinud tuhandelt õpetajalt, missugune on ettevõtlik inimene. Keegi pole vastanud, et see, kes teeb oma ettevõtte. Alati tuuakse välja, et ettevõtlik inimene on loov, teeb meeskonnatööd, julgeb eksida, näeb mitmesuguseid lahendusi.

Õpetajad peaksid mõtlema, kuidas tema õpetamine toetab ettevõtlikkust. Kas ta lubab eksida, pakub ülesandeid, mis aitavad probleeme lahendada, loob olukordi, kus saab loovalt läheneda?

Me ei saa noortele ette heita, et nad pole ettevõtlikud, kui me ei toeta nende oskuste arendamist.

Arendame edasi ka venekeelseid koolitusi. Meile on tähtis, et teave jõuaks võimalikult paljude õpilasteni, seepärast oleme suunanud tegevuse õpetajaile. Suudame tekitada jätkusuutliku süsteemi. Aitame organisatsiooni tööle panna nii, et ühel päeval polegi koolil enam maakondlikku tuge vaja. Aga sinna läheb veel palju aega.

Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programm annab võimaluse teha HTM-iga koostööd ja näidata, kuidas hariduse sõbrad saavad haridussüsteemi aidata. Luuakse ülevaade organisatsioonidest, mis tegelevad ettevõtlikkusega. Ka ülikoolid on saanud teada, mida teevad väiksemad organisatsioonid.

Viis lugu

  • Kui Sillamäe Päiksekese lasteaia lapsed liiguvad edasi Sillamäe Vanalinna kooli, kaasatakse nende vanemad õppetöösse. Kui nad lähevad teise kooli, jäetakse see ressurss kasutamata.
  • Tallinna lasteaias käinud laps viidi Ida-Virru kolides „Ettevõtliku kooli” lasteaeda. Seal on hoopis teine tunne!
  • Kui Kiviõli 1. keskkool liitus „Ettevõtliku kooliga”, kaasati 1. klass ja otsustati vaadata, kuidas õpilased muutuvad. Jõudnud kuuendasse klassi, olid nad hoopis teistsugused. Kool võttis vastu otsuse liituda programmiga terve kooliga. Nad õpivad palju väljaspool klassiruumi ja ka vanemad teavad, et ei õpita ainult koolimajas. Eesmärk on, et noored tunneksid sidet kogukonnaga ja tuleksid kodukohta tagasi.
  • Ida-Viru koolid on korraldanud turismiettevõtetega koostööprojekte. Näiteks Kukruse polaarmõis kutsus Tammiku põhikooli õpilased appi, kui algas renoveerimine. Ka Toila spaa ja muuseumidega tehakse koostööd.
  • Õpilastelt küsiti, kuidas Ida-Virumaad jõulisemalt Eesti kaardile tuua. Lüganuse noored korraldasid üle-eestilise videokonkursi.
  • Lapsevanemad on „Ettevõtliku kooli” programmist kõige rohkem võitnud. Laste kaudu saavad nad uusi teadmisi.

Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” toetatakse Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondist.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!