Johannes Käisi õpetust kohtab lasteaedades üha enam

10. nov. 2016 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit
Soinaste Laululinnu lasteaia Tihaste rühma lapsed mõõtsid ja võrdlesid sel nädalal dendropargis kadakaid. Foto: Kaia Pärn

Soinaste Laululinnu lasteaia Tihaste rühma lapsed mõõtsid ja võrdlesid sel nädalal dendropargis kadakaid.
Foto: Kaia Pärn

 

 

Loe ka Eesti alushariduse juhtide ühenduse avalikku pöördumist.

 

Lasteaedades on hakatud juurte juurde tagasi pöörduma, mida näitab seegi, et huvi Johannes Käisi põhimõtete ja pedagoogika vastu kasvab, kinnitab Käisi seltsi juhatuse esimees, Jänesselja lasteaia direktor Aina Alanurm.

Johannes Käisi seltsi eesmärk on olnud selle loomisest saati jäädvustada ja tutvustada meie pedagoogika suurmehe elutööd ja pedagoogilist pärandit. Seda tehakse igal aastal toimuvate suvekoolide, seminaride, konverentside ja muu tegevuse kaudu. „Eriti tegusaks kujunes eelmine, 2015. aasta, kui Johannes Käisi sünnist möödus 130 aastat,” räägib Aina Alunurm. „Digiteerisime koostöös Eesti pedagoogika arhiivmuuseumiga üsna palju Käisi materjale, kuid endiselt on töid, mida pole avaldatud, räägib Aina Alunurm. „Näiteks on senini paberile jäänud tema Võru seminari konspektid, aga ka peateos „Õpetuse alused ja teed”. Seoses järgmise aasta suursündmusega Eesti Vabariik 100, on palju mõtteid, mida tahaksime teoks teha, ja üks võikski olla selle raamatu ilmutamine. Usun, et ka haridus- ja teadusministeerium meid toetab.”

Kui võrrelda Johannes Käisi põhimõtteid riiklike õppekavadega, on kattuvus suur. Kuigi Käis oli puhtalt kooliinimene, on Aina Alunurme sõnul eriti käisilik just lasteaia õppekava, kus kajastuvad kõik tema olulised mõtted: kodulooline üldõpetus, tegevuste lõimimine ja nende kavandamine lapse huvidest lähtuvalt, loodusarmastus ja -kasvatus, rahvakultuuri tundmaõppimine. Ka rõhutas Käis individuaalset lähenemist igale lapsele, mis on eriti oluline, kui rühmas on erivajadustega lapsi. Seega sobib sajanditagune pedagoogika lasteaeda suurepäraselt.

Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkis võimalus teada saada, milliste põhimõtete järgi mujal lapsi kasvatatakse, ning paljud lasteaiad hakkasid üle võtma teiste maade kogemusi. Nii jõudis meie lasteaedadesse Montessori, Waldorfi, Reggio Emilia jne pedagoogika. „Miks mitte proovida häid asju üle võtta, kui see õppetegevusele kaasa aitab ja seda vürtsitab,” arvab Aina Alunurm. „Praegu võib küll üha rohkem märgata Eesti juurte juurde tagasi pöördumist. Jälle räägitakse rohkem Käisist ja tema põhimõtetest.”

Jänesselja lasteaias õpitakse rahvakultuuri

Johannes Käisi pedagoogikat järgitakse ka Jänesselja lasteaias, kus Aina Alunurm kuus aastat tagasi lasteaia juhiks saades seda tasapisi juurutama hakkas. „Mõtlesin, et kui meil endil on olnud selline silmapaistev pedagoog, kelle põhimõtted nii hästi lasteaeda sobivad, tuleb neid kasutada,” tõdeb Aina Alunurm. „Õppekavas oleme välja toonud palju Käisi põhimõtteid ja pannud need ka lasteaia kodulehele, et vanemaid harida ja neile meie tegevust paremini tutvustada.”

Tähtis koht Jänesselja lasteaia õppekavas on rahvakultuuril, mida lõimitakse mitmesuguse tegevusega. Direktor jutustab, et kaks viimast aastat on lasteaia õppekava olnud seotud kultuuriministeeriumi väljakuulutatud teema-aastatega. „Eelmine oli mereaasta, järgmine on laste- ja noortekultuuri aasta, aga meie oleme oma tegevusi lastekultuuriga sidunud juba sellest sügisest. September oligi meil toidukultuuri kuu ja näiteks mihklilaadal pidid kõik toidud ja küpsetised olema tervislikud või meie oma rahvakultuuriga seotud. Laadale pakuti nii õunakooke kui ka kuuseokastest ja pihlakamarjadest tehtud ekstrakte, mida tee sisse panna, vanemad mõtlesid kenasti kaasa. Oktoober oli väärtuskultuuri kuu ning novembri oleme pühendanud Eesti rahvakommetele ja traditsioonidele. Jaanuar on kaunite kunstide, veebruar mängukultuuri, märts jutuvestmiskultuuri kuu jne.

Parksepa lasteaias on loodusõpe elustiil

Käisi põhimõtted on au sees ka Parksepa lasteaias Võrumaal. „Minu jaoks on tema pedagoogika väga sümpaatne, leian, et on õige lapsi loodusesse viia ja lasta neil võimalikult palju ise tegutseda,” ütleb lasteaia direktor Pille Sõrmus. „Aluseks võtsime Käisi üldõpetuse, aga kui on midagi, mis meie arvates sellega haakub, rakendame ka seda. Meil on see suur eelis, et asume väikeses alevis, peaaegu maakohas, kus mets ja järv on kohe kõrval. Looduse keskel elamine-olemine ongi meie elustiil. Looduslik materjal mängimiseks-meisterdamiseks-õppimiseks on kogu aeg käepärast ja nii saavad puud-põõsad-taimed, aga ka matemaatika ja lugemine selgeks.”

Suur väärtus on direktori sõnul Parksepa lasteaiale kuuluv marja- ja õunaaed, kus igal rühmal on oma väike peenar ja ühel rühmal lisaks taimekast, mille eest lapsed hoolitsevad. Suve teises pooles, kui lapsed pärast puhkust jälle lasteaeda tulevad, on tomatid ja herned valmis saanud ja supi peale saab oma maitserohelist lõigata. Nii õpivad lapsed päris elu.

Viimastel aastatel pannakse Parksepa lasteaias varasemast rohkem rõhku võru keele ja kodukoha kultuuripärandi tutvustamisele. Muusikaõpetaja käib Võru instituudi korraldatud koolitustel ja viib kord nädalas lasteaias läbi laulumängu ringi, kus lapsed õpivad võrukeelseid laule, sest oma kodukoha kultuuri tunda on tähtis.

Laululinnu lasteaed kasvab koos dendropargiga

Soinaste Laululinnu lasteaed Ülenurme vallas avati alles kolm aastat tagasi ning sealgi on kasutusel Johannes Käisi metoodika. Direktor Tiina Trees tunnistab, et tema enda eelistus oli algusest peale Käis, kuid ta soovis, et see oleks kogu kollektiivi otsus. „Juhil võib oma nägemus olla, aga kui teised seda ei toeta ja kaasa ei tule, ei saa seda rakendada,” ütleb ta.

Terve esimene aasta tehti põhjalikku uurimistööd ja valiti välja mitu metoodikat, mis kõne alla tuleks. Et leida see üks ja õige, mis on õpetajatele kõige omasem ja korda läheb, korraldati seminar, kus iga rühma meeskond tegi üht metoodikat tutvustava ettekande. „Nii jõudsimegi Käisini,” meenutab Tiina Trees. „Vaidlust ei tekkinud ja hääletada polnud vaja, sest otsus oli üksmeelne.” Direktor tunnistab, et oli rõõmus, kui see nii läks. Käisi kasuks rääkis tema sõnul ka lasteaia asukoht otse põllumajandusmuuseumi ja dendropargi külje all. „Dendropark on meie jaoks suur kingitus. Oleme tänulikud, et kohalikud elanikud selle siia rajasid ja selle eest hoolitsevad ning et tohime seal lastega loodust uurimas käia. Tore on seegi, et park on meie lasteaiaga umbes ühevanune, puud on alles kasvamisjärgus.”

Aasta hiljem, kui avati Laululinnu lasteaia filiaal Õssu külas, tundusid ka teise maja töötajatele kõige õigemad just Käisi põhimõtted. „Tunnen end kindlalt just tänu sellele, et see on meie ühine otsus,” ütleb Tiina Trees. „Kuna oleme alles noor ja arenev lasteaed, püüame kogu aeg jälgida ja analüüsida, et need põhimõtted laste ellu ka jõuaksid. Igal aastal on meil kahe maja ühine seminar, kus analüüsime ja arutame, kuidas on läinud. Pean väga oluliseks, et kõik ei jääks ainult sõnadesse, vaid toimiks ka sisuliselt ning lapsed kasvaksidki selles vaimus. Samas on Käisi metoodika sobitamine tänapäeva lasteaeda omaette väljakutse. Kui praegu räägitakse digipädevusest, tekib küsimus, kuidas neid omavahel siduda. Arvan, et üks ei välista teist. Lahendusi otsida ongi põnev.”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!