Kaks kolmandikku õppekavast omandatakse ettevõttes
-
-
Andres Raja juhendaja Ülo Aasmäe (Elektrijuht OÜ)
ütleb, et õpipoisse peab võtma, sest mõnigi
võib tulla neile hiljem tööle.
-
- Elektriala õpilasele Andres Rajale töökohapõhine õpe meeldib, sest teooria on praktikaga seotud. Juhendaja selgitab asja ära ja kohe saab tegutsema hakata. Praegu on tema töö ühes korteris vanade juhtmete, pistikupesade ja lülitite uute vastu vahetamine. Andres on käinud praktikal Berliinis ja sealgi hästi hakkama saanud. Fotod: Indrek Alekõrs
Indrek Alekõrs
Pärnu Saksa tehnoloogiakool osaleb Innove töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe projektis. Kui kaugele on tänaseks jõutud?
Kooli direktor Indrek Alekõrs märgib, et neil käib töökohapõhises õppes ehk õpipoisiõppes 60 õpilast, mis moodustab kooliperest poole. Ülejäänud 60 on kas sessioonõppes või tavalises päevaõppes. Kuid esimene ring töökohapõhisest õppest pole veel läbi. Möödas on alles pool. Pärast teise poole läbimist tullakse tagasi kooli teooriat ja praktikat kokku võtma, sooritatakse lõpu- või kutseeksamid jm.
Elektrikud kõigepealt
Saksa tehnoloogiakool näitab, kuidas rakendada töökohapõhist õpet edukalt elektri eriala õpilaste puhul. Jaanuaris alustasid nad teoreetilise kursusega, mis moodustab kolmandiku kogu õppest, sellele järgnes töö käigus õppimine ettevõtetes.
Saksa tehnoloogiakoolis ei rakendata klassikalist töökohapõhist õpet, mille puhul õpilane käib kaks päeva nädalas koolis ja kolm õpib töökohal. Alekõrs selgitab, et Pärnus ei saa klassikalist süsteemi rakendada, sest linnas pole suuri firmasid. Väikses ettevõttes aga häirib töörütmi väga, kui õpilane on kaks päeva nädalas töölt ära. Seepärast õpitakse tehnoloogiakoolis algul kogu teoreetiline osa koolis selgeks ja alles pärast seda läbitakse ülejäänud kaks kolmandikku õppekavast ettevõttes töö käigus õppides.
Indrek Alekõrs nendib, et Pärnu elektriettevõtted on õpipoistest huvitatud ja kõik 20 elektrikut leidsid endale sobiva praktikakoha. Elektrifirmade huvi noorte vastu on mõistetav, sest linnas on elektritööd palju. Ainuüksi vanades elumajades on vaja palju juhtmeid välja vahetada, ehitamisel olevates hoonetes aga kaableid paigaldada. Ettevõtted on õpipoistest huvitatud ka sellepärast, et seaduse järgi peab elektritöid tegema litsentsiga töötaja. Muidu ei pruugi kindlustusfirmad õnnetuse puhul kindlustust välja maksta. Nii soovis üks elektrifirma lausa kuut õpipoissi korraga. Lõpuks läksid kõik siiski tööle ühe- ja kahekaupa. Vastu võtsid neid Telia Eesti AS ja Milektria Est OÜ – kus tööandajaks on tehnoloogiakooli oma vilistlane –, G4S, Leonhard Weiss Energy AS, Westnor Electro OÜ jpt. Varem on Pärnu Saksa tehnoloogiakooli elektrikud käinud Erasmus+ projektiga praktikal Saksamaal.
Ärikorraldus
Indrek Alekõrs: „Kirjutasime Archimedesele töökohapõhise õppe projekti ka kuue ärikorralduse eriala õpilase jaoks kahekümnest ja saime sellelegi heakskiidu. Nende noorte töökohapõhine õpe leiab aset Berliinis, kus nad hakkavad Pärnu ettevõtte tooteid turustama. Harjutavad n-ö agressiivset müügitööd. Praegu omandavad kõik kuus õpilast turunduse teooriat koolis, veebruaris-märtsis lähevad Berliini kolm esimest õpilast, aprillis-mais järgmised kolm. Praegu suhtlevad nad Pärnu ettevõtetega ja uurivad, missuguseid tooteid soovitakse Saksamaal turustada. Ilmselt sobib Saksa turule mõne puidufirma toodang, aga ka kala ja muud toiduained. Saksamaalt tulles jätkavad ärikorralduse eriala õppijad töökohapõhist õpet Pärnu ettevõtetes. Kool jälgib, et nii Saksa kui ka Eesti ettevõtetes õpitaks vastavalt õppekavale.”
Miks just Saksamaa? Indrek Alekõrs selgitab, et tehnoloogiakooli omanik on Saksamaal asuv sihtasutus Stiftung Bildung und Handwerk, kellel on Saksamaal üle 240 kutseõppeasutuse, erialakõrgkooli ja nõustamiskeskuse. Lisaks on tal kutsekool Poolas, Hispaanias, Vietnamis ja Eestis (Pärnus). Tänu Saksa sihtasutuse võrgustikku kuulumisele on Pärnu tehnoloogiakoolil suhteliselt lihtne Saksamaal oma õpipoistele töökoht leida.
Saksa firmad on harjunud eri rahvusest praktikante vastu võtma. Pealegi on Saksamaal juba käinud õpilased jätnud endast maha hea märgi ja Pärnu noori oodatakse sinna tagasi. Archimedese toel ongi Erasmus+ projektide raames kaks viimast aastat praktiseeritud kahekuulist duaalset praktikat Berliini ettevõtetes pea kõigil erialadel. Kool on kirjutanud koos sakslaste ja austerlastega kaks duaalse õppe juurutamise projekti, mida küll ei rahastatud, kuid mis on aidanud enda jaoks tegevusi lahti mõtestada.
Direktor Alekõrs märgib, et töökohapõhine õpe on Saksamaal väga populaarne ja seal on väga head juhendajad. Arvatakse, et muuhulgas on just töökohapõhine õpe ehk töökohal õppimine aidanud sakslastel nii noori kui ka vanu türgi sisserändajaid suhteliselt valutult Saksa ühiskonda lõimida.
Tarkvaraarendus
Indrek Alekõrs: „Tarkvaraarendajad meil otseselt töökohapõhises õppes ei osale, sest kooli tulles on nende erialateadmised liiga napid, et ettevõttes töö käigus õppida. Riistvara ja võrkude ülespanemist saab õppida töö tegemise käigus, kuid tarkvaraarendust mitte.
Meie õpilastel on ettevõttega siiski väga tihe kontakt – koolimajas on tarkvarafirma BrightsParki Pärnu filiaal. Andsime firmale ruumid ja oleme arendanud temaga koostöös oma tarkvaraarenduse õppekava. Vähemalt kord aastas vaatame koos BrightsParkiga üle, millele tarkvaraarenduse õpetamisel rohkem rõhku panna. Tulemus on, et meil on väga hea õppekava ja BrightsPark saab meilt talente.”
Raamatupidamine
Raamatupidamises kardavad ettevõtted alustavatele praktikantidele samuti päris tööd anda, sest kui noor mõne nulliga eksib, on tagajärjed tõsised. Saksa tehnoloogiakool on leidnud ka siin hea lahenduse – noored harjutavad raamatupidamist virtuaalses keskkonnas ja saavad sel viisil suurepärase ettevalmistuse. Virtuaalses keskkonnas rajatakse näiteks neli harjutusfirmat, igaühel oma konto, müügi-, raamatupidamise ja palgaosakond jne. Harjutusfirmade pidajad tulevad kokku ja arutavad koos juhendajaga, mida müüa, kuidas seda reklaamida, kellele esitada arved jpm. Eestis on see esimene virtuaalne raamatupidamise harjutusfirma. Aga kuna Saksamaal ja Austrias on need väga levinud, siis saavad Pärnu raamatupidamise eriala õpilased teha harjutusfirmas ka rahvusvahelisi pakkumisi.
Graafiline disain
Selle eriala õpilased õpivad samuti algul teooriaosa koolis selgeks ja jätkavad kevadel töö käigus õppimist Pärnu väikestes disaini- ja reklaamifirmades, milles tegutsevad mitmed tehnoloogiakooli vilistlased. Kuna veebikujundus ja reklaam on kallis töö, julgustab kool oma õpilasi väikefirmasid rajama. Praktika väikefirmades annab selleks veelgi julgust juurde.
Kokkuvõtteks ütleb direktor Alekõrs, et mõnele erialale sobib töökohapõhine õpe rohkem, mõnele vähem. Töökohapõhise õppe juurdumine võtab Eestis aega, kuid tasub ennast kindlasti ära. Koostöös kutsekooliga on ettevõtetel kõige lihtsam endale ise uusi töötajaid välja õpetada.
Kuidas juhendaja õpetab?
Ent kas on ka probleeme? Indrek Alekõrs märgib, et õpipoistel läheb ettevõtetes üldiselt hästi, kuid mõne küsimusega tuleb siiski põhjalikult tegelda. Näiteks ettevõtete juhendajad pole noorte õpetamist õppinud. Kellele juhendamine meeldib, see leiab lõpuks ikka meetodi, kuidas vajalikud oskused õpipoisini viia. Toimivad õpetamisvõtted tuleks kirja panna, et teisedki saaksid neid kasutada ega peaks kõike ise välja mõtlema. Seepärast on Pärnu tehnoloogiakool ettevõtetes tegutsevaid juhendajaid kokku kutsunud või kohapealset seiret korraldanud ja uurinud, kuidas juhendajad oma kogemusi õpipoistele edasi annavad.
Indrek Alekõrs: „Kvaliteedi juhtimisest räägitakse töökohapõhise õppe puhul veel vähe. Seepärast tahame koostöös juhendajate ja ka saksa kolleegidega oma töökohapõhist õpet arendada ning tuua selgelt välja, missugused pedagoogilised võtted töökohapõhise õppe puhul kõige paremini toimivad. Kui koolikeskkonnas toimuv pole probleemiks, siis ettevõttes toimuv on veel nn hall ala ja kvaliteedipedagoogika selles keskkonnas välja arendamata.”
Kas järgmine samm oleks duaalne õpe?
Direktor Alekõrs toob välja teisegi arenguvõimaluse. Saksamaal, Austrias ja osalt ka Šveitsis nimetatakse töökohapõhist õpet duaalseks õppeks, kusjuures see erineb töökohapõhisest õppest ehk õpipoisiõppest sisuliselt. Näiteks Eestis vastutab töökohapõhise õppe puhul ka ettevõttes toimuva eest kool, Saksamaal ja Austrias aga ettevõte ise. Isegi raha küsib ettevõte töökohapõhise õppe korraldamiseks tööametilt (Bundesagentur für Arbeit), mitte kutsekoolilt. Ettevõte saab tasustatud õppekohad, kuhu värbab õpilased arvestusega, et teooriat õpetab kutsekool. Kõik muu on nagu meil. Õpilane saab tasu, võib jääda tööle jne. Duaalse süsteemi pluss on, et õpipoiste juhendajatel on pedagoogiline ettevalmistus ja nii ettevõtte kui ka kooli kohustused on täpselt paigas. Ettevõte vastutab väga selgelt oma õppe tulemuste eest ettevõttes.
Viimasel ajal on aga hakanud Saksamaal levima ka triaalne õpe: pärast duaalse õppe läbimist hakkab õpipoiss töökohas õppides omandama kõrgharidust ja kutsekooli asemel on ettevõtte partneriks kõrgkool. See tagab õppijale edasise karjääri nii ettevõttes kui ka elus.
Täitsa põnev lahendus!
[…] Eesti kutsemeistrivõistlustel sai teisel kursusel õppiv Andres Raja hõbemedali. Andres õpib töökohapõhises õppes ja on olnud erasmus+ raames ka õprändel Berliinis. Hetkel firmas Elektrijuht OÜ praktiseeriv […]