Milleks meile kooliteater?

4. nov. 2016 Birgit Remiküll kooliteatri vilistlane - Kommenteeri artiklit
Eksistentsiaalsed küsimused kõlasid ka kevadel Rakveres peetud 35. vabariiklikul kooliteatrite festivalil. Foto: Janar Märjama

Eksistentsiaalsed küsimused kõlasid ka kevadel Rakveres peetud 35. vabariiklikul kooliteatrite festivalil. Foto: Janar Märjama

 

Eesti harrastusteatrite liit kutsus oktoobri lõpuks kokku seminari „Igasse kooli kooliteater”, et luua ülevaade Eestis tegutsevatest kooliteatritest ja otsida lahendusi kõige põletavamatele probleemidele.

Juba üle 35 aasta tegutsenud Eesti kooliteater on unikaalne nähtus. Nende aastate jooksul on kujunenud tugevad traditsioonid, mida viiakse edasi põlvest põlve. Üks vanimaid tavasid on riigifestivalid, mille korraldamise on Eesti harrastusteatrite liit viimastel aastatel enda peale võtnud. See oli ka üks põhjuseid, miks liit otsustas, et on aeg luua pilt Eesti kooliteatritega toimuvast.

Esimese sammuna saadeti koolidesse ankeet, et selgitada välja Eestis tegutsevad kooliteatrid, nende juhendajad ja kooliteatriga tegelevate noorte arv. Praeguseks on kogutud juba „aukudega” statistika, millistes Eesti koolides tegutseb näitering, kuid täpsed numbrid veel selgunud pole ja andmeid alles kogutakse.

Koostati ka ankeet, mis saadeti aktiivsematele kooliteatrite juhendajatele. Teises ankeedis püüdis Eesti harrastusteatrite liit välja selgitada, mis on kooliteatri kõige põletavamad probleemid, kuidas nad toimetavad, aga samas ka seda, mille üle tuntakse erilist uhkust.

Igasse Eesti kooli kooliteater

Täpselt nii palju, kui on aktiivseid kooliteatreid, on ka täiesti erinevaid töökorraldusi, kõigil neil on oma mured ja rõõmud. Rakveres, linnas, kus kooliteatrite festivali traditsioon on alguse saanud, ei toimeta näiteringid kindlasti täpselt samamoodi kui näiteks Valgas või Hiiumaal. Seepärast kutsuski harrastusteatrite liit sügisvaheajal kokku utoopilise pealkirjaga seminari „Igasse kooli kooliteater”, kuhu olid oodatud kooliteatrite juhendajad Eesti eri paikadest, festivalide traditsiooniga tihedalt seotud inimesed, kultuuriministeeriumi esindajad, aga ka noored ise.

Seminari eesmärk oli arutleda ühise laua taga kõige põletavamate probleemide üle, mis küsitlustest selgusid. Vast kõige olulisema teemana tõusis päevakorda „Milleks ja kellele kooliteatri tegemist üldse vaja on?”. Mida annab näiteringis käimine noorele? Seminaril jäid kõlama väljendid: keele ja kultuuri säilimine ning silmaringi laiendamine.

Kooliteater on noortele eneseväljendamiseks äärmiselt oluline, sest koolisüsteem liigub ainult kastikeste poole ja suulist eneseväljendust jääb järjest vähemaks,” muretses Rakvere reaalgümnaasiumi näiteringi juhendaja Tiina Kippel.

Kust leida kooliteatrite juhendajaid?

Pikk arutelu käis juhendajate nappuse üle. Kust leida hakkajad juhendajad, kes oleksid valmis oma aega ja energiat noortele pühendama? Eestis on päris mitu kooli, kus noortel on teatri tegemise vastu huvi, ka kool on valmis ettevõtmist toetama, aga pole kedagi, kes noori õpetaks ja juhendaks.

Seminaril selgus, et selle mure lahendamiseks on oodata abi Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast, kus loodetakse järgmisel aastal avada kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppes täiendava erialana kooliteatrite juhendajate õpe. Seminari käigus selgus, et vajadus ja huvi uue õppekava vastu on päris suur. Etenduskunstide osakonna juhataja Garmen Tabor kinnitas, et kui huvilisi tulevaks õppeaastaks jätkub, siis uus suund ka avatakse. Uuele õppekavale sisseastumise eeldus on pedagoogiline bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase. Küsimustega võib pöörduda otse Garmen Tabori poole garmen.tabor@ut.ee. Lisaks saab 2017. aastal astuda harrastusteatrilavastaja eriala päevasesse õppesse.

Arutati professionaalsete näitlejate, lavastajate ja tantsijate abi kasutamist kooliteatri töös. Siit sõnum kõikidele juhendajatele: ärge kartke abi küsida! Suur osa vilistlasi on kindlasti nõus nõu ja jõuga noorte tegemisi toetama, kui vaid ajaliselt sobib. Kooliteatrite festivalide pikaaegne žüriiliige Toomas Lõhmuste rääkis, kuidas oma ala professionaalid on tihtipeale nõus juba missioonitundest appi tulema, peaasi, et ise peale ei peaks maksma. Ja alati tasub abi küsida ka Eesti harrastusteatrite liidust (kas või transpordikulude katteks), sest täiskasvanute teatri mentorprogramm laieneb ka kooliteatritele.

Programmi hindab õpilasžürii

Kui arutelu festivalide traditsioonideni jõudis, said sõna ka õpilased ise. Rakvere linnanoorte näitetrupi noortel Alice’il ja Jaana-Eerikal on juba mitmeaastane festivalidel osalemise kogemus, kuid sel kevadel olid nad oluline osa ka riikliku festivali korraldusmeeskonnast. Seetõttu oli nende vahetu arvamus eriti hinnaline. „Noored lähevad festivalile selleks, et saada au ja kuulsus, minnakse võitma, mitte enam teisi vaatama ja festivalimelu nautima,” rääkisid nad. Ka kõik teised ruumis viibijad olid seda meelt, et üha raskem on meelitada osalejaid jääma terveks festivali ajaks.

Noorte ettepanek on, et lisaks professionaalsele žüriile peaks festivali programmi hindama õpilasžürii, kuhu kuulub iga trupi esindaja. Kohe jõuti ka ühisele arusaamale, et professionaalide kohalolu ja tagasiside on samuti festivali oluline osa. „Kooliteatrit tehes kasvatame lisaks teatri tegijale ka vaatajat, seepärast on oluline, et festivalidel on professionaalne žürii, kes annab noortele tegijatele vahetut tagasisidet,” kommenteeris Eesti harrastusteatrite liidu tegevjuht Kristiina Oomer.

Elevant ruumis – kes toetab kooliteatri tööd?

Viimase murekohana jõuti kultuurivaldkonna põhimureni – rahani. Kes toetab tegemisi ja kuidas leida võimalused kooliteatreid rahastada? Praktilisi lahendusi on päris palju, alates projektide kirjutamisest kuni selleni välja, et kooliteatri tegemisi toetab kooli käsitöö- või tööõpetuse tund, kus valmivad kostüümid ja rekvisiidid. Lisaks ei tohiks karta lastevanemate käest raha küsida. Kuid selles oldi ühel meelel, et kooliteatri tegemise eest ei tohiks piletiraha küsida.

Seminaril jõuti järeldusele, et edaspidi peaks harrastusteatrite liidu eestvedamisel regulaarselt kohtuma kooliteatrite tegevusega seotud tuumikgrupp. Nii levib info kiiremini ja koos arutledes jõutakse jooksvates küsimustes kõigi jaoks paremate tulemusteni.

 

Foto: Janar Märjama

Foto: Janar Märjama

 

Kooliteatri eesmärgid

  • Arendada isiklikke võimeid ja oskusi konkreetsete teatritegevuste kaudu.
  • Anda õpilastele praktilise teatritegevuse kaudu võimalus eneseavastamiseks, oma isiksuse mõistmiseks ja mitmekülgseks arendamiseks.
  • Anda õpilastele võimalus arendada eneseväljendusoskusi.
  • Hoida ja kasutada eesti keelt loovas eneseväljenduses.
  • Õppida tegutsema sotsiaalses keskkonnas.
  • Suhelda kultuurses loovkeskkonnas.
  • Arendada enesedistsipliini loovtegevuste kaudu.
  • Tutvuda teatrikunsti väljendusvahenditega ja kasutada neid eneseväljendamiseks.
  • Äratada õpilaste huvi teatri kui kunstiliigi vastu.
  • Kujundada kultuurset teatritarbijat.
  • Laiendada kultuuriruumi.

 

Kooliteatrite iga-aastased festivalid

  • Maakondade teatripäevad, mille võitja esindab maakonda üleriigilisel festivalil.
  • Kevadised riigifestivalid kolmes vanuseastmes, korraldaja Eesti harrastusteatrite liit.
  • Betti Alverile pühendatud luulepäevad põhikooli- ja gümnaasiumiastmele, korraldaja MTÜ Tähetund ja kooliteater Liblikapüüdja.
  • Saaremaa miniteatripäevad Kuressaares.
  • Suvised kooliteatrite suvekoolid Tarsil ja Rannal.
  • Erivajadustega laste teatrifestival Savilind Tartus.
  • Lühilavastuste festival Jeralaška Narvas.
  • Teatrifestival Teenifest Laulasmaal.
  • Elva mitteteatrite festival.
  • Festival Väike Lava Viimsis.
  • Kooliteatrite kirjanduslik teatriprojekt. 

Allikas: Eesti harrastusteatrite liit


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!