Roosi(line) elu keset mustreid ja värve
Roosi Talvik. Foto: Sirje Pärismaa
Roosi Talvik on Tartu kunstikooli inglise keele õpetajana avastanud endas juhigeeni ning veab juba rahvusvahelisi projektegi. Elule keset kunsti lisab värve keele- ja kutseõppe lõimimine.
Bakalaureuseõpingute kõrvalt täie tambiga Tartu kutsehariduskeskuses inglise keele tunde andnud Roosi Talvik jõudis just endale tõotada, et magistrantuuris pühendub vaid õppimisele, kui juba leidis end taas tööpostilt. Tartu kunstikool otsis õppeaasta künnisel õpetajat ja kui Talvik tuli tööintervjuule, nägi ta esimesena kooli kassi Igorit.
„Olin pahviks löödud – koolis on kass! See oli nii armas, soe ja kodune tunne, et teadsin kohe – tahan siia tööle saada,” meenutab Talvik. Varem Eesti suurimas kutsekoolis töötanud, võlus teda väikse kooli kogukonnatunne ja õhkkond, kus on hea olla nii õpilastel kui ka õpetajatel.
Sisseelamine läks valutult. Tänu eelmisele töökohale teadis Talvik, et kutseõppeasutuse võõrkeeleõpe on teistsugune kui üldhariduskoolis. Noored on tulnud kutsekooli omandama ametit ja selle kõrval keskharidust. Õpetaja peab sellega arvestama ja lõimima oma tunde kutseõpetusega, kuid ka keskhariduse omandamine ei tohi jääda unarusse.
„Pean lõimimist väga oluliseks,” ütleb Talvik. „Õpetajale pole see lihtne, pead murdma välja harjumuspärastest mustritest, tegema koostööd erialaõpetajatega. Olen palju lõiminud õppetööd kujundusgraafika ainete õpetajatega. Kuna mina ei selgita ega analüüsi veebigraafikat sisuliselt, peavad õpilased uute teadmiste omandamisel palju üksteisele toetuma. See töötab hästi.”
Koos digijoonistamise õpetajaga on Talvikul käsil lõiminguprojekt, kus õpilased teevad esmalt joonistuse ja koostavad selle juurde siis detailse ingliskeelse juhendi.
Õpilased oskavad inglise keelt päris hästi, nendib Talvik. Kujundusgraafika alal on ta tundides õppuritega koostanud väikseid seletavaid sõnaraamatuid ja kogenud oma hämmastuseks, et probleeme valmistab hoopis eestikeelsete väljendite leidmine. Emakeelsete terminite omandamisele tuleb rõhku panna, et eesti keel lonkama ei jääks.
Haarab ise pintsli
„Valmistan ise tundideks kõik materjalid ette ja pean välja mõtlema ka metoodika, mingeid käsiraamatuid pole,” sõnab Talvik.
Noor õpetaja juhib ka Archimedese rahastatud rahvusvahelist mustrite projekti, milles osalevad Tartu kunstikooliga koos Hispaania, Itaalia ja Soome koolid. Õpilased otsivad meie rahvapärimusest mustreid, disainivad neid arvutis ja kaunistavad oma loominguga kaelasalle. Meetodi autor on Tartu kunstikooli õpetaja Tiina Unt. Metoodikat tutvustatakse projekti partneritele, et nemadki oma rahvusmustreid disainiks ja jõuaks toodete valmistamiseni. Mõte on kaasata tegevusse ka 3D-osakond.
„Olen mustrite suhtes väga entusiastlik,” kinnitab Talvik. Ja mitte ainult mustrite, vaid kunstitegemise suhtes üldse. Kursusejuhendajana läks Talvik oma õpilastega maalilaagrisse kaasa ega istunud seal käed rüpes, vaid haaras isegi pintsli.
„Kevadel vabas õhus oli hästi kihvt olla,” õhkab Talvik. „Ja kui palju rohelisi toone! On tore ja teraapiline võtta ise pintsel kätte. Soovitan kõigile täiskasvanutele. Õpilased said õpetada mulle kompositsiooni, värve. Õpetajat on oluline õpetada, kinnistamaks teadmisi. Oleme võrdsed ja õpime üksteiselt.”
Üksteiselt õppimise metoodikat võimaldab rakendada ka TOY-mudeli projekt, mis Tartu kunstikoolil koostöös soomlastega käimas on.
„Selle meetodi puhul on oluline õppimise vabadus ja vastutus,” selgitab Talvik. „Pole nii, et õpetaja on klassi ees ja käsib ära õppida. Õpilane ise peab otsustama, mida ja kuidas. Oleme mitu aastat oma koolis seda metoodikat kasutanud. See on suur mõtteviisi muutus. Täiskasvanud õppijailgi on kõige lihtsam tulla kooli, vaadata, mis õpetaja tahvlile kirjutab, ja kahe nädala pärast teha kontrolltöö. Aga nüüd tuleb ise seada eesmärgid ja võtta vastutus. Algul on keeruline, aga kui läheb käima, on väga lahe. Õpilased on selles projektis hulga asju teinud ja vaimustuses, et saavad hakkama.”
Tunne piire
Talvik ohjab ka väljundipõhise hindamise projekti. Tartu kunstikooli uus õppekava on väljundipõhine. Õpilased õpivad esimese kahe aasta jooksul üldkunstiaineid ja õppeaasta lõpeb näitusega. Igaühel on mentor, kelle juhendamisel valib õpilane välja tööd, mis pannakse ühisele näitusele.
„Saame hinnata eri väljundeid, nagu keele- ja meeskonnatöö oskus,” räägib Talvik. „On uhke ja motiveeriv, kui saad kutsuda pere ja sõbrad vaatama. Praegu osaleb projektis 30 õpilast. Näitus tuleb juunis, enne jõule on semestrihindamine ja õpilane paneb tööd seinale. Loodan, et see motiveerib pingutama. Kutsehariduses on ju suur väljalangus. Ehk ei kao õpilased enam nii kergelt ära, kui neil on mentor.”
Mentoriks palutute seas oli algul ka kõhklejaid. On ju suur vastutus anda hinnang kellegi tööle. Kuid see on õpilasele ja õpetajale ka hea võimalus teha koostööd.
Talviku igast sõnast ja liigutusest õhkub kindlust. Kas noorel õpetajal raskusi polegi?
„Enesekindlust on algajal õpetajal algul raske leida,” vastab Talvik. „Oli momente, kus mõtlesin klassi ette minnes, et mis nüüd saab. Minu nõuanne alustajaile ongi: kui sa polegi enesekindel, teeskle, et kõik on korras. Õpilastele on vaja piirid seada. Algul nad ju ikka testivad, kui kaugele õnnestub minna. Soovitan olla tore ja sõbralik, kuid tunnetada piire. Sul on sõbrad väljaspool kooli ja õpilasel omad. Kui ta on vilistlane, siis on juba teine lugu.”
Talvik räägib loo kutsehariduskeskusest, kus tal tuli õpetada 16 noormeest-torulukkseppa. Panid ikka õpetaja proovile küll ja tahtsid korda rikkuda. Oli suur väljakutse. Siis tabas Talvik ära, et kui liidritega suhted paigas, on lihtsam. Tuli nad enda käpa alla saada, siis sujus ka teistega.
„Soovitan noortel mitte karta raskes olukorras abi otsida,” sõnab Talvik. „Koolides on sotsiaalpedagoog-psühholoog. Suuna õpilasi sinna. Sa ei suuda üksi kõike ega peagi suutma.”
Väga tähtis on osata plaanida aega. Et Talvik õppis bakalaureuseastmes ühe aasta korraga kahes ülikoolis (Tallinna ülikoolis soome keelt ja Tartu ülikoolis inglise keelt), sai ta ajaarvestamise kunsti ruttu selgeks.
Millisena näeb Roosi Talvik end tulevikus?
„Tahan jätkata õpetamisega,” vastab ta. „Ja loodan, et tuleb ka uusi projekte. Mulle meeldivad väljakutsed.”
Roosi Talviku CV
Sündinud 7. aprillil 1988 Tartus.
Haridus
- 2012–2014 Tartu ülikool, magistrikraad. Eriala anglistika
- 2009–2012 Tartu ülikool, bakalaureusekraad. Eriala inglise keel ja kirjandus
- 2007–2010 Tallinna ülikool, bakalaureusekraad. Eriala soome keel ja kirjandus
- 2001–2007 Tallinna Mustamäe gümnaasium
- 1995–2001 Tallinna Lilleküla gümnaasium
Töö
- 2012–… Tartu kunstikool. Õpetaja, projektijuht, kursusejuhendaja
- 2011–2012 Tartu kutsehariduskeskus. Õpetaja
Tund kui teepidu
Minu lemmikmomendid õpetamises kipuvad olema need, kus nõrgemad õpilased arenevad suurte sammudega. Vahel on neil vaja, et midagi oleks teistmoodi kui traditsioonilises tunnis. Näiteks ükskord tegime tavalise tunni asemel vestlustunni kohvikus. Grupi kaks nõrgemat õpilast, kelle pärast salamisi olin üsna mures, avanesid täielikult ja lobisesid julgelt inglise keeles. Mul oli nii hea meel, julgus rääkida on keeleoskuse puhul väga oluline! Hindan mitteformaalset töökeskkonda ja pakun ka tunnis tihti teed, mille peale üks mu õpilane ütles: „Iga tund oli nagu teepidu, see on authentic English class, everyone’s actually drinking tea!”
Roosi Talvik
KOMMENTAAR
Kadi Kreis
Kadi Kreis, Tartu kunstikooli direktor:
Roosi on noor õpetaja, noorem ka mõnest oma kursusel õppijast.
Roosi on väga hea inglise keele õpetaja. Kunstikoolis töötav õpetaja peab hoomama ka valdkonnas, disaini- ja kunstimaailmas toimuvat. Sest teisiti ei saa ta seda päris kontakti kolleegide ja õppijatega. Või siis ka tööandjaga.
Ma usun, et kutsekoolis/kunstikoolis õpetamine rikastab õpetajat.
Roosi on kiirelt võtnud omaks erialaste ja üldpädevuste lõimimise. Veebigraafika, kujundusgraafika, illustreerimise oskuste õpetamine samal ajal inglise keelega on põnev ja loominguline väljakutse. Silmade särades on inglise keele õpetaja ja veebigraafika õpetaja koos tunnis! Ja see on loomulik õppimine.
Eriti hea meel on mul, et Roosi võttis vedada hindamiste festivali ehk näituse projekti. See on õppekavade üldkunstiliste pädevuste terviklik hindamine, mis lõpeb suvel iga õppija personaalse näitusega, vilistlaste seminariga õppijatele ja õppeaasta lõppu tähistava peoga.
Projekti ja üldkunsti mooduli tervikhindamisse on kaasatud 30 õpetajat.
Vaadates Roosi energiat ja hoogu, usun, et ka kunstikooli sõpradel tasub juuni lõpus meile külla tulla ja vaadata, kuidas me väljakutse vastu oleme võtnud.
see on väga lahe kui inimesel on annet ta oskab keeli inimesteka suheldata on väga hea lass noored õpivad anke neile võimalus.tal on kogemus palun anna talle võimalus
lass proovib suured tänud teile äithä