Töökohapõhise õppe rakendamine – kogemusi Slovakkiast

4. nov. 2016 Indrek Rohtma Eesti masinatööstuse liidu juhatuse esimees - 2 kommentaari
Tänapäeval töötatakse metallitsehhis valgetes riietes. Fotod: Liisi-Maria Muuli

Tänapäeval töötatakse metallitsehhis valgetes riietes. Fotod: Liisi-Maria Muuli

12. ja 13. oktoobril käisid Eesti ettevõtjad tutvumas Slovakkia töökohapõhise õppega. Visiidi korraldas Innove.

Eestis on suur puudus spetsialistidest ja oskustöölistest, näiteks masinaehituses, metallitööstuses. Elektroonika valdkonnas on karjuv vajadus mehhatroonikute, elektroonika koostajate, tehnikute järele. Mida teha, et noored läheksid õppima erialasid, mille oskajatest on tööturul suur puudus? Kas töökohapõhine õpe võib olla Eesti tööturu väljakutsete päästerõngas?

Paljudes Euroopa riikides on töökohapõhist õpet edukalt ja süsteemselt rakendatud ja see toimib hästi. Saksamaal ja Austrias on neid süsteeme aastakümneid üles ehitatud, samas on ka riike, kus seda alles juurutatakse. Üks selline on Slovakkia, riik keset Euroopat, kuhu investeerivad sellised autotööstuse lipulaevad nagu Volkswagen, KIA, Landrover/Jaguar, PSA Citroën ja Peugeot.

Slovakkias valitseb sama probleem nagu Eestis: nõukogude ajast on ühiskonnas juurdunud teadmine, et tööstus on must ja räpane ala. Ei teata, et tänapäeva tootmine on suures osas automatiseeritud ja töökeskkond puhas. Noored eelistavad edasiõppimisvalikuid tehes massiliselt kõrgharidust, arvates, et ülikooliõpingud loovad tulevikus võimaluse head palka teenida ja jõuda paremale järjele kui nende vanemad. Slovakkia tööturu olukord on sarnane Eesti omaga: madal töötus ja struktuurne tööpuudus. Kutseharidus peab ühiskonnas enda olulisust veel tõestama, liialt on kutsehariduses keskendutud populaarsetele erialadele, mis ei taga töökohta.

Mida Slovakkias kutsehariduse populariseerimiseks tehakse ning kuidas töökohapõhist õpet juurutatakse ja arendatakse, seda said 12. ja 13. oktoobril oma silmaga näha mitmed Eesti ettevõtete esindajad, külastades Slovakkias Bratislavas ja Nove Mestos asuvaid tootmisettevõtteid, kes on rakendanud oma põhitegevuse kõrval töökohapõhist õpet.

Saime teada huvitava tõsiasja, et kogu süsteemi eestvedaja ning ettevõtete ja valitsusega läbirääkija oli alguses Saksa-Slovakkia kaubanduskoda. See on ka arusaadav, sest paljud Saksa ettevõtted on ehitanud oma tehased Slovakkiasse ja soovivad seal laieneda, kuid selleks peab töötajaskonna järelkasv olema pidev. Aga kust see tuleb, kui kutseõppekeskuste populaarsus ja noorte huvi sinna õppima minna ei ole piisav?

2009. aastal hakkasid ettevõtted koostöös haridusministeeriumiga probleemile aktiivselt lahendusi otsima. Esimene seadusemuudatus, mis soosis töökohapõhist õpet, võeti vastu 2013. aastal, pärast OECD raportit, kus toodi välja suur risk: kutsehariduse hääbumise üks võimalik tagajärg on tehaste lahkumine Slovakkiast.

Kuidas töökohapõhine õpe Slovakkias töötab?

Käisime Dual Academy nimelises keskuses. See on endise ja osaliselt veel töötava kutseõppekeskuse osa, mille on võtnud üle kõrval asuv Volkswageni tehas, Siemensi ja Matadori ettevõtted, et tagada neile ja kogu sektorile järjepidev spetsialistide järelkasv. Ettevõtted on Dual Academy avamiseks pidanud renoveerima hoone, soetama vajaliku seadmepargi ning sisustama õppeklassid. Kogu investeering on olnud suurusjärgus miljon eurot.

Külastasime Nove Mestos kolme tehast, kellel ei ole olnud küll võimalik investeerida nii palju nagu eelmainitud ettevõtetel, aga kes siiski teevad tihedat koostööd kohaliku kutseõppekeskusega ja kuhu on rajatud õppeklassid koos elementaarsete manuaalsete pinkidega, millel antakse algõpet.

Õpilaste juhendajad on kohaliku tehase töötajad, kes roteeruvad. Näiteks on üheksa õpilase kohta kolm juhendajat, kes igaüks on nädala õpilastega ja kaks nädalat oma ametipostil.

Mida tasub Eestil õppida?

Slovakid rääkisid eestlastele, et kõik algab lapsevanemate häälestamisest. Lapsevanemad on laste mõjutajad, nende kodustest jutuajamistest kujunevad õpilaste tulevikuvalikud. Lisaks on ettevõtte töötajate lapsed head infoallikad – nende kogemusest saavad teisedki lapsed inspiratsiooni tulevikuks. Rõhutati, et eeltööga tuleb alustada varakult, kui lapsed on alles algklassides.

Nove Mestos on ettevõtted loonud tugisüsteemi – käiakse piirkonna koolides rääkimas lastega, lapsevanematega ja kutsutakse neid külla. On sõlmitud ka kokkuleppeid, näiteks ei tohi ükski ettevõte õpilaste meelitamiseks pakkuda kõrgemat stipendiumi kui teised. Muidugi vahetatakse ka kogemusi ja püütakse leida kõige efektiivsemaid õpetamisviise.

Kokkuvõtteks

Kõik reisil osalenud eri sektorite esindajad leidsid, et töökohapõhine õpe on Eestile väga vajalik, seda nii masinaehitusele, elektroonikatööstusele, toiduainetööstusele, pangandusele kui ka jae- ja hulgikaubandusele jm. Kõigis neis sektorites on Eestis suur vajadus kutseõppe lõpetanud noorte spetsialistide järele. Eesti tulevikuvisioon võiks keskenduda töökohapõhisele õppele, kus õppeasutused toetavad uute spetsialistide õpet teoreetilises osas ja tööandjad praktilises osas.

Töökohapõhise õppe õppereis Slovakkiasse toimus Euroopa Liidu Erasmus+ programmi raames seoses Erasmus+ töökohapõhise õppe Baltikumi projektiga „National Authorities for ­Apprenticeships: Implementing Work Based Learning in Latvia, Lithuania and Estonia (WBL-Balt)”.

 


KOMMENTAARID

Inna Anson, Ruukki Products AS:

Kõige enam meeldis mulle Slovakkias see, et kõik osapooled näevad vaeva ja panustavad koos, et asi õnnestuks. Riik on loonud tingimused seadusemuudatuste näol, tööandjad panustavad oma aega ja energiat, koolid otsivad lahendusi ja töötavad kaasa.  Ma soovin, et ka Eestis hakkaksid kõik asjaosalised ühte jalga käima. Praegu tundub, et kõik on huvitatud ja arvavad, et töö­kohapõhine õpe on oluline ja vajalik, kuid sammud, mis selles suunas astutakse, ei ole ühiselt koordineeritud.

Kuidas muuta näiteks metallidega seotud erialad noorte hulgas atraktiivseks ja näidata, et see töökeskkond ei ole enam ammu must ja lärmakas, vaid kõrgtehnoloogiaga varustatud ja väljakutseid pakkuv. Selleks on vaja tuua noored reaalsesse töökeskkonda, külastada ettevõtteid ja lisada metallitöö moodul tööõpetuse õppekavasse. Meil Pärnus on mõned sammud selles suunas juba astutud.

Samuti oli tore kuulda, et kutsehariduses seotakse teooria maksimaalselt praktikaga, mõnes koolis on teoreetilise ja praktilise õppe suhe 30 : 70%, praktilise õppe kasuks. Ehk siis paljud teoreetilised teadmised matemaatikast või füüsikast salvestuvad õpilaste mällu koos praktilise kogemusega.

 

Annika Maido, Kalevi Veekeskus OÜ:

Slovakkias on töökohapõhise õppe suuna algatajad ettevõtted. Töökohapõhine õpe on järjest populaarsem.

Miks peaks tahtma üks 15-aastane noor siduda end konkreetse eriala, ametiga? Eespool nimetatud ettevõtted pakuvad selleks korralikku paketti. Volkswageni Dual Academy võimaldab lastele tasuta õpet, toitlustamist, transporti, majutust, koolivormi ja igakuist stipendiumi. Reaalse töö korral ka palka. Ettevõtjad kinnitasid, et stipendium on õpilastele suur motivaator. Kui laps ei pea distsipliinist kinni, vähendab ettevõte tema stipendiumi.

Ettevõtted investeerivad tulevikku. Õpilasega võidakse sõlmida leping lausa neljaks aastaks. Töökohapõhine õpe annab ettevõttele suurepärase võimaluse saada endale häid kutseharidusega spetsialiste.

 

Margit Treufeldt, Swedbank:

Märkimisväärne on, et slovakid on andnud tööandjatele suure rolli kutsehariduse korraldamisel. Usun, et see kujuneb edukaks. Meil on sellest õppida. Silma jäi tööandjate entusiasm ja usk sellesse. Tööandjad on lisaks õppes osalemisele õla alla pannud ka kutsehariduse populaarsuse kasvatamisele. Selleks korraldatakse kampaaniaid, koolide külastusi, lahtiste uste päevi ja muid üritusi. Minu  üks lemmikutest oli Volkswageni Dual Academy – imponeeris, et tööandjatel on oma haridusasutus. Enamikul meie suurematel ettevõtetel on oma koolitusprogrammid, mis on kindlasti väga praktilised, aga ei ole osa riiklikust haridusest (ei ole tasemeõpe).

Töökohapõhist õpet rakendame meie oma ettevõttes praktikavõimalusi pakkudes. Arvan, et tööandjad võiksid olla praegusest enam kaasatud õppe­kavade parendamisse, õpetajate arendamisse ja ise koolides õpetamisse.


2 kommentaari teemale “Töökohapõhise õppe rakendamine – kogemusi Slovakkiast”

  1. Enno Puidet ütleb:

    selliste reaalsete võtetega tüürib Slovakia meist kiirelt mööda! Kui näited ausad, siis nende ettevõtete panus ja huvi on ikka supertasemel.

  2. Pensionär/ õpetaja ütleb:

    Kes käskis NL ajal loodud süsteemi, kutsekoolid ettevõtete juures, ära lõhkuda? Nüüd käime riigi raha ajuvabalt kulutamas ja nn uue nimega töökohapõhist õppimissüsteemi õppimas. 1997 käisin Saksamaal selle õppesüsteemiga tutvumas ja sakslased ütlesid, et võtsid õppust Venemaalt.
    Sakslased muide imestasid siis väga, et meie NL aegse kutseõppe süsteemi ära lõhkusime.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!