Vanamoodi enam ei saa

18. nov. 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar
Sirje Pärismaa

Sirje Pärismaa

Võtsin kõik õpetajad endaga linna kaasa,” ütleb aeg-ajalt koolitustel-konverentsidel ühe väikese maakooli söakas direktor. „Mis siis lapsed teevad?” küsisin esimene kord üllatunult. Enam ei küsi, sest nüüd tean: koolis on samal ajal digiõppepäev.

See pole siiski hiirte pidu, kui kassid läinud. Ülesandeid tuleb täita kodus digiseadmeid kasutades, vastavalt õpetajate koostatud kavale. Pedagoogidega saab suhelda veebis, kui peaks tekkima küsimusi, millega ise hakkama ei saa. Kooli ust lukku siiski ei panda, koolipäev toimub õpilastele, kes kodus digiseadmeid kasutades õppetööd teha ei saa.

Digiõppepäevi on nii ülekoolilisi kui ja klassi omi. Õpetajale on kaugõppimine hea võimalus minna koolitusele, ilma et peaks asendustundide pärast muretsema.

Tuttav lapsevanem rääkis, et on imestusega jälginud oma teises klassis õppiva poja tööjõudlust ja kiirust tol päeval. Paari tunniga olid ülesanded täidetud, õpetaja kontrollitud ja saigi õue minna. Kes tahab poole päevani voodis pikutada, võib ka seda teha, sest ülesanded võib ära teha alles õhtul. Nii nagu kellegi südametunnistus lubab.

Õpetajad annavad kaugõppijatele ka tavatunnist erinevaid ülesandeid. Ükskord oli tööjuhend selline: „Väljas on täna sulailm. Mine õue, tee lumememm, pildista ja saada foto mulle.”

Usun, et aastate pärast mäletavad õpilased just neid erilisi ja teistmoodi päevi. Eespool kirjeldatud koolis sünnib kogu aeg midagi põnevat ja harivat. Näiteks ootavad lapsed korra aastas toimuvat öökooli, mil nad ­ööbivad koolimajas ja teevad seal muuhulgas ka teaduskatseid.

Kuu aega tagasi kirjutas Õpetajate Leht PISA tipuriigis Soomes tänavu aset leidnud õppekava muutustest, mis muudavad olulisemaks rühmas õppimise ja võõrkeeled. Eesmärk pole enam kitsad akadeemilised oskused, vaid õpitervikud, kriteeriumiks tuleviku kool.

Soome koolis toimuvad muutused on pannud meie kooliinimesi küsima, miks meie pole pioneerid ja muudkui räägime uuenevast õpikäsitusest, ilma et tipptasemel otsuseid tehtaks.

Õnneks on üsna paljud koolid aru saanud, et kui tahad midagi muuta, alusta enesest. Need, kes tunnevad, et vanamoodi enam ei saa, on kasutusele võtnud teemapõhise ja projektõppe, avatud õpperuumi, kujundava hindamise, klassiruumist ja koolimajast väljas õppe ja mitmeid muid mooduseid.

Asjad maailmas on oluliselt lihtsamad, kui ette kujutame,” kirjutas sotsiaalmeedias hiljuti üks koolijuht. „Teeme ise õigeid asju õigel ajal ja õigesti. See, kuidas miski ametnik mõtleb, on suva, nemad pole kunagi midagi innovaatilist haridusse toonud, kahjuks.”


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Vanamoodi enam ei saa”

  1. Luule ütleb:

    vanamoodi enam ei saa, aga uut moodi ka ei oska. Kooli igavene küsimus, kuna kõik uus on ometi kaugema aja või hiljutine vana. Kas koolijuht ei ole ikka ka ametnik riigi toimimise ahelas? Kool on üks vististi kõige kiiremini muutuv süsteem, kui just uutma asuda näiteks tehnoloogia kõrval. Aga värskeid mõtteid on alati ja kõigil ühiskonna tasanditel vaja, st igavuse kätte mitte känguda. nii on see ka alati olnud.
    „Asjad maailmas on oluliselt lihtsamad, kui ette kujutame,” kirjutas sotsiaalmeedias hiljuti üks koolijuht. „Teeme ise õigeid asju õigel ajal ja õigesti. See, kuidas miski ametnik mõtleb, on suva, nemad pole kunagi midagi innovaatilist haridusse toonud, kahjuks.” Ei tea, kelle tsitaat see on, aga suureliselt kõlab küll, nii ma arvan.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!