CADrina kasvatab tulevasi insenere

2. dets. 2016 Meeli Parijõgi toimetaja - Kommenteeri artiklit
Tallinna tehnikakõrgkooli võidukas meeskond. Foto: Kadrina Keskkool

Tallinna tehnikakõrgkooli võidukas meeskond. Foto: Kadrina Keskkool

 

Kadripäeval peeti Kadrinas CADrinat. Kadrina keskkoolis jagus hommikust õhtuni võistluspinget ja melu, rääkimata külalistest – tehnikatudengitest tuukriteni.

 

Mis on CADrina?

CADrina on IT- ja nutifestival, mida Kadrina keskkool korraldas tänavu juba 7. aastat. CADrina on Kadrina keskkooli tunnustegu ja vapiüritus, mis pürib saama kogu Kadrina tunnustäheks ja vapiürituseks.

CADrina kõla kõlksub Kadrina kõlaga imehästi kokku, nii et kuhu mujale kui Kadrinasse selline üritus kõige paremini passib ja millal veel kui mitte kadripäeval on selle toimumiseks sobivaim aeg. Täpselt nii eelmisel reedel läkski – Kadrinas toimus kadripäeval CADrina.

Kuidas CADrina alguse sai?

CADrina on ennekõike projekteerimistarkvara AutoCAD kasutamise võistlus. Praeguse festivali juured ulatuvad aastasse 2005, mil Kadrina keskkoolis hakati koostöös ettevõttega Aru Grupp õpetama valikainet „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused”.

Valikainest kasvas välja reaal-tehniline õppesuund. Selle suuna õpilased omandavad inseneri- ja ettevõtlusvaldkonnaga tutvust tehes ka programmjoonestamise oskused. Et oskuste taset kõrgel hoida ja end teistega võrreldes testida, korraldatakse igal aastal arvutijoonestamisvõistlus, kuhu oodatakse osalejaid nii Eestist kui ka laiast ilmast.

Milleks CADrinat vaja on?

CADrinat on vaja nii Kadrina keskkoolile kui ka Kadrina vallale, aga ka tervele Eestile. Esiteks arendab CADrina võistlejate, nii oma õpilaste kui ka külaliste insenergraafika oskusi. Ennast tasub võrrelda ikka parimatega, seetõttu kutsutakse võistlusele õpilastega mõõtu võtma ka üliõpilased.

Võistlus tutvustab Kadrina keskkooli ja tema insenertehnilist õppesuunda võimalikele tulevastele õpilastele.

Võistlus tutvustab põnevalt ja noortepäraselt tehnilist haridust, kasvatab tehnilise taibu ja ettevõtliku vaimuga noori, kellest on kasu nii Kadrina vallal kui ka tervel Eestil.

Mida CADrinal tehakse?

Võistlusülesanne näeb ette projekteerida AutoCAD-i abil saalitäie publiku silme all inseneriprojekte, olgu selleks näiteks rulapark või lennuk.

Lisaks tehakse teemakohaseid töö­tube ja pakutakse meelelahutust, tutvustatakse sponsoreid ja jagatakse pealtvaatajatele auhindu.

Kes CADrinat teevad?

CADrinat korraldab mõistagi suur meeskond. Mõned tänavused põhitegijad: Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani, Aru Grupi juhataja, CADrina idee autor Juhan Viise, kooli info- ja projektijuht Raimo Maasik, kooli huvijuht Kristi Aimla, kooli vilistlane ja teatritegelane Erni Kask, Kadrina valla lehe toimetaja ja kooliõpilastest meediagrupi juht Rein Sikk ning spordivõistluse organisaator ja Kadrina Karude korvpallitiimi peatreener Raivo Tribuntsov. Ja CADrinal on iga aastaga aina rohkem sponsoreid.

Kes CADrinal käivad?

CADrinal käib palju külalisi. Tänavust CADrinat tulid kaema ja sõna sekka ütlema näiteks kultuuriminister Indrek Saar (ta on Kadrina valla inimene), keskkonnaminister Marko Pomerants (ürituse patroon), endine peaminister Taavi Rõivas (oli CADrinast kuulnud) ja riigikogu liige Einar Vallbaum (endine Lääne-Viru maavanem).

Mida uut oli tänavu CADrinal?

Tänavune CADrina tuli taas teisiti ja uutmoodi, nagu igal aastal, aga võimsamalt kui eales varem. Merekultuuriaastale paslikult oli tänavune festival mereteemaline. Eriliseks tegi seekordse võistluse esimest korda korraldatud spordiprogramm. Hommikupoolikul peeti Kadrina spordikeskuses korvpallivõistlusi. Võitis Rakvere reaalgümnaasium, teiseks tuli Haljala gümnaasium ja kolmandaks Kadrina keskkool. Neljas ja viies koht läksid Ülenurme gümnaasiumile ja Sillamäe gümnaasiumile. Peale selle pakkusid rahvale lusti süsta-show basseinis ja sõudeergomeetrid.

Järgnesid mereteemalised töötoad, kus sai tutvuda näiteks süstasõidu ja lohesurfiga, aga ka meremeestesõlmedega. Teiste seas osalesid töötubadega kaitseväe tuukrirühm, meremuuseum, mere­akadeemia ja Eesti Energia. Oma kool pakkus paadiralli ja 3D-printimise töötube.

Tegusa päeva jooksul toimusid projekteerimisvõistluse eelvoorud. Neis osalesid Tallinna tehnikaülikool ja Tallinna tehnikakõrgkool, Kadrina keskkooli võistkond, eraldi võistkondadena 12. klassi naiskond ja 12. klassi meeskond, kooli vilistlased ja võistluse ajaloos esimese gümnaasiumina Tartu Tamme gümnaasium.

Kuidas CADrina kulmineerus?

Õhtul juhatas finaalvõistluse sisse vägev avapauk – Rakvere teatri näitleja ja lavastaja Erni Kase lavastus teemal „Kariibi mere piraadid”. Etendusse oli kaasatud sadakond osalejat – Kadrina õpilased ja õpetajad, tantsuklubi Cadencia tantsijad ja esinejad muusikakoolist. „Mõtlesin kolm päeva, enne kui ettepaneku avapauk lavastada vastu võtsin,” tunnistas Kadrina keskkooli vilistlane Kask. „Väga kiire aeg oli.” Lavalt kõlas kaunist muusikat ja koorilaulu ning jagus ka möllu, mürtsu ja mereröövleid. Tulemuseks efektne tervik, mida kultuuriministergi kiitis.

Finaali pääsesid mõlemad kõrgkoolid, Kadrina keskkooli võistkond ja vilistlased. Merekultuuriaastale kohaselt tuli joonestada purjekat. Neljandat aastat järjest võitis võistluse Tallinna tehnikakõrgkool, teiseks tuli Kadrina keskkool ja kolmandaks Tallinna tehnikaülikool.

Finaaliõhtut juhtis talle ainuomase muhedusega ajakirjanik Urmas Vaino. Heitluse vahepeal võtsid võistlejate ja publiku pingeid maha Lääne-Virumaalt pärit räpparid Vesikas ja Fofkin ning õhtu lõpetas noorte lemmiku Karl-Erik Taukari kontsert.

 

CADrina avapaugu videot vaata siit.

 


KOMMENTAAR

Näeme juba esimesi vilju

 

Arvo Pani

Arvo Pani

Arvo Pani, Kadrina keskkooli direktor:

Idee tuua kooli valikaine „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused” tuli Aru Grupi juhatuse esimehelt ja meie kooli vilistlaselt Juhan Viiselt. Valikaine põhjal töötasime kooli meeskonnaga välja reaaltehnilise õppesuuna. See oli aastal 2005 ja langes aega, mil haridusministeerium oli andnud välja määruse, mis sätestas, et iga gümnaasiumi­aste peab pakkuma õpilastele vähemalt kolme õppesuunda. Juhan Viise ja teiste ettevõtjatega aru pidades tekkinud ideede põhjal sündisid selle suuna ained, alates loogikast ja logistikast ning arvutijoonestamisest, mis on suuna põhiaine. Nagu insenerid ütlevad, on arvutijoonestamine neile aabitsatarkus, millest kõik alguse saab.

Oleme seda suunda õpilastele juba aastaid pakkunud ja tundub, et see on neile meeldinud. Igal aastal, kui õpilasi 10. klassi vastu võtame, valib neist orienteeruvalt 50 protsenti reaaltehnilise suuna, ülejäänud 50 protsenti jaguneb humanitaar-sotsiaal- ning loodusteaduste suuna vahel. Tore, et näeme juba oma töö esimesi vilju. Meil gümnaasiumihariduse omandanud noored on läinud kõrgkooli ja jõudnud juba ringiga tagasi valla ettevõtetesse, kellega oleme sel suunal koostööd teinud.

CADrina puhul tuleb suurelt mõelda. See tähendab igas mõttes ressursi suurendamist. Ka võistluse organiseerimisse ja läbiviimisse kaasatava inimressursi suurendamist. Meil on soov laiendada võistkondade geograafiat, mis toob kindlasti kaasa võistluse formaadi suurenemise.

Raha on samuti tähtis. See eeldab inimressurssi ka toetajate mõttes. Võistluste käik on näidanud, et huvi CADrina vastu hakkab tasapisi suurenema. Selleks tuleb muidugi tohutult tööd teha. Meeldiv, et toetajaid, sponsoreid, kes võistlusele õla alla panevad, on juurde tulnud. Sel aastal on kõige rohkem sponsoreid ja esmakordselt saame kogu võistluse eelarve toetusrahaga kaetud.

Juhan Viise ütles toredad sõnad, et CADrinast saagu Kadrina valla nutikuse taseme test. Olen temaga päri. Saamegi ennast nii-öelda testida – kas oleme piisavalt heal tasemel, piisavalt valmis, et see võistlus kõrgel tasemel läbi viia. Meie õpilased saavad oma taset kontrollida, võimeid proovile panna. Nii need, kes joonestavad, kui ka need, kes tegelevad CADrinal kõige muuga, alates avalöögis osalejatest. See on ka meie õpetajatele ja organisaatoritele omamoodi test. Vallale samamoodi.

Heameelt teeb tänavu ka see, et meil on võistlemas esimene gümnaasium – Tartu Tamme gümnaasium. Oleme püüdnud igal aastal gümnaasiumivõistkondi siia võistlema meelitada, aga mitmel põhjusel pole nad välja tulnud. Üks põhjus on, et AutoCAD-i sellises mahus nagu meil mujal Eestis praegu ei õpetata. Meil algab see 10. klassis ja lõppeb 12.-s, teistes koolides antakse seda kursuste vormis.

Mida teha, et väikeses kohas tekiksid suured ideed? Arvan, et meil on üksjagu inimesi, kellel on palju häid ideid. Selliseid inimesi leidub palju üle terve Eesti ja nagu olen tähele pannud, just maakohtades.

Kogukonnatunne tekib küll väikeses kohas kergemini, aga kogukonnatunnet peab ka keegi tekitama, inimesed käima lükkama. Tuleb suuta asjad ära põhjendada ja isiklikku eeskuju näidata. Meil on siin igasuguseid tublisid inimesi, alates näiteks Rein Sikust, kes on üks saunaklubi tulihingelisi eestvedajaid. Ja kus siis meiegi teistmoodi saame. Kui ta uue idee välja viskab, haarame sellest kinni. Inimene on loomult üsna laisk, aga kui käivitav jõud on olemas ja hoog sisse lükatud, on edasi juba lihtne. Eriti kehtib see noorte puhul.

 

Arvo Pani mõtted CADrinast kirjutas üles Meeli Parijõgi


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!