Euroopa meistrid! Kui kauaks?
Reemo Voltri
Eesti õpetajate esindusorganisatsioon EHL avaldab heameelt Eesti õpilaste tulemuste üle õpilaste rahvusvahelises võrdlustestis PISA. Meie õpilaste oskuste tase on Euroopa parim ja maailmas kahtlemata üks tippudest. Eesti õpilased ja seega ka õpetajad on Euroopa meistrid. Loomulikult ei saa võtta seda testi tõe ainukese kriteeriumina, kuid see näitab siiski, et Eestis saadav haridus on väga hea. Loomulikult on ka meil arenguruumi, kuid praegu võime olla uhked oma õpilaste üle. See hea haridustase on saavutatud meie suurepäraste õpetajate sihikindla töö tulemusena. Hea hariduse saamiseks hakkavad juba lasteaias vundamenti laduma meie tublid lasteaiaõpetajad ning jätkavad seda väga tänuväärset tööd üldharidusõpetajad. Loomulikult on väga olulisel kohal ka kutsehariduse õpetajad, sest meie haridussüsteem on üks tervik. Kogu aja, mis me oleme PISA testidest osa võtnud, on Eesti tulemused paranenud ja oleme jõudnud absoluutsesse tippu.
Paraku tuleb meil ilmselt hakata harjuma mõttega, et edaspidi hakkame selles edetabelis langema – st Eestis antava hariduse tase võib hakata langema. Meil on selleks head eeldused. Eestis on noorte õpetajate osakaal väga väike, õpetajate keskmine vanus üks kõrgemaid ja õpetajate palgad riigi keskmise töötasuga võrreldes ühed väiksemad. Need ongi põhjused, miks tulevikus me Eesti nii heast haridusest enam ilmselt rääkida ei saa.
See ei pea nii minema, aga selle vältimiseks peab kiiremas korras muutma õpetaja töö, mis on maailma parim amet, noortele atraktiivseks. Ja tahame või mitte, üks peamine küsimus ameti atraktiivsuse juures on töötasu. Õpetajad on magistriharidusega spetsialistid ning peavad saama vastavat tasu. Seega ootame, millal täidetakse lubadus, et õpetaja saab võrdset palka teiste kõrgharidusega spetsialistidega.
Seni teeme meie, Eesti õpetajad, ikka oma tööd ja teeme seda täie pühendumusega, ning nagu tulemustest näha, siis teeme väga hästi.
Lugupeetav Reemo Voltri, Teie artikli põhisuunaga tuleb igati nõustuda, aga…
Ärgem mingem kaasa ametnike (ja neid vahendavate ajakirjanike) emotsionaalsete hinnangutega PISA-testi tulemustele. Vaadeldes PISA tulemuste aruannet võib märgata, et seekord on toodud välja STATISTILISELT OLULISELT ERINEVAD grupid. Seega on õige öelda, et Eesti õpilaste tulemused olid maailmas 22-25 PAREMA HULGAS (kohad 3-9 oma aritmeetiliste keskmistega ei oma statistilist väärtust…).
Hoopis tõsisem asi on see, et meie kutseõppeasutustes (olen põhjustest kirjutanud) ja ülikoolides (eriti insenerialadel) on väga suur väljalangevus (nagu ütles üks meie rektor – kui nad jõuavad meile, siis on suurepärased PISA tulemused kadunud – neid tuleb hakata järele õpetama…).
Kaheldav on ka taoliste testide endi TEADUSLIK väärtus. Teame, et näiteks IQ-teste adapteeritakse vastavalt rahvuslik-kultuurilisele taustale. Aga, kui lähtuda tänapäeva nn GLOBALISEERUVA maailma kuvandist, siis (kuidas kunagi öeldigi?) – sitta kah!