Haridusuudiseid välismaalt
Haridustase sõltub religioonist
The Guardiani teatel on kõige parem haridustase judaismi esindajatel, teiste religioonide järgijad käivad aastate lõikes vähem koolis.
Pewi aruande järgi õpivad juudid kogu maailmas keskmiselt 13,4 aastat ja paljud neist omandavad kõrghariduse. Kristlased õpivad vastavalt 9,3, budistid 7,9, moslemid ja hinduismi esindajad 5,6 aastat. Usulise kuuluvuseta inimesed aga 8,8 aastat. Haridustase sõltub piirkonnast, kus elatakse, näiteks Saharast lõunas on kristlastel madalam haridustase kui Euroopas.
Sooline palgalõhe Briti koolides
Veebileht tes.com avaldas naissoost ja meessoost Suurbritannia õpetajate palgauuringu tulemused. Võrreldi mediaantunnitasusid. Selgus, et gümnaasiumis teenivad naised meestest keskmiselt 6,4% vähem.
Täiskoormusega töötavad naised teenivad 4,7%, osakoormusega naisõpetajad 14,2% meeskolleegidest vähem. Lasteaia- ja algkooliõpetajate küsitluse tulemused on vastupidised. Naised teenivad meestest pool protsenti rohkem. Küsitluses ei arvestatud ületunde ega direktorite palganumbreid.
Rahakaotaja osutus kitsipungaks
Kui Emma, Joschua, Julius, Lena ja Luis mõni nädal tagasi Saksamaal teel kooli 30 000 eurot leidsid, lootsid nad raha politseisse viies salamisi suurt vaevatasu. Juba nädal hiljem leiti rahapataka omanik üles.
Rahapaki kaotanud 47-aastase mehe tänu jäi napiks. Suure tasu asemel kirjutas ta igale lapsele lühikese sõnumi ja saatis tänuks šokolaadi. Hiljem pidi mees siiski maksma seadusega määratud vaevatasu 910 eurot ehk 182 eurot igale lapsele, vahendab der Spiegel.
Austraalia õpetajad sekkuvad poliitikasse
Austraalias tekitab kõmu sadade õpetajate vaikiv protest. Nad kannavad tööl viibides T-särke kirjaga „Pagulased on teretulnud”.
Austraalia peaministrit Malcolm Turnbulli ärritas protest sedavõrd, et ta nimetas nende poliitilist tegevust klassiruumis lubamatuks ja soovitas rohkem õpetamisega tegeleda. Teema algatas ühiskonnas debati, kas õpetaja tohib tegeleda poliitiliste kampaaniatega. Näiteks Saksamaal peavad õpetajad jääma neutraalseks, poliitiline veenmine on keelatud, vahendab der Spiegel.
Inglismaal möllab gripp
Gripi tõttu suleti Suurbritannias viieks päevaks Stockportis tegutsev Bramhalli keskkool. BBC teatel on haigestunud üks kolmandik õpilastest ja töötajatest. 1200 õpilasega kooli desinfiteeritakse ja puhastatakse viie päeva jooksul põhjalikult, et vältida võimalikku uuesti nakatumist. Lisaks soovitab juhtkond end gripi vastu vaktsineerida eelkõige nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel ning näiteks südame- ja neeruhaigetel.
Le Pen sakutab immigrante
Üks kahest Prantsusmaa presidendikandidaadist Marine Le Pen teatas valimiskampaanias radikaalsest muudatusest Prantsusmaa haridussüsteemis. Ta soovib lõpetada tasuta hariduse andmise illegaalsete immigrantide lastele.
Marine Le Peni sõnul ei ole tal midagi välismaalaste vastu, aga ta soovib, et riigi elanikud panustaksid riigi heaolusse; illegaalid makse aga ei maksa. Siit tulenevalt soovib ta lubada tasuta õppida neil legaalsete immigrantide lastel, kelle vanemad maksavad riigile makse ja kes elavad riigis ametlikult, vahendab BBC.
Raamat 120 aastaks
Raamatukogust laenutatud raamat oli 120 aastat kogust eemal. Arthur Boycott laenutas 1890. aastatel Herefordi Katedrali koolist raamatu „The Microscope and its Revelations”. Mehest sai hiljem kuulus patoloog ja loodusteadlane, kel lapselapse mäletamist mööda pidevalt teod taskus olid. Raamatu unustas ta aga tagastada.
Just lapselaps viis raamatu kooli raamatukogule tagasi. Viivist ta maksma ei pidanud, sest erandina sealne kool viivist ei võta, kirjutab The Guardian. Herefordi raamatukogu oleks aga küsinud viivist üle seitsme tuhande naela.
Jätta istuma või mitte?
Der Spiegel kirjutab istumajäämisest, millel on sama palju vastaseid kui pooldajaid. Näiteks Hamburgis ei jäeta õpilasi üldjuhul istuma, v.a juhul, kui õpilane väga pikalt tervislikel põhjustel õppetööst eemal on.
Halbade õppetulemustega õpilaste puhul rakendatakse järeleaitamistunde. Berliinis võib sõltuvalt juhtumist istuma jätta. Baierimaal aga jäetakse lapsi istuma. Istumajätmise häbi peaks lapsi õppima innustama, samuti ebamugavustunne, kui peab sõpradest eemal õppetööd jätkama.
Medõeks töökohapõhises õppes
Kes soovib Ühendkuningriigis medõeks saada, sel tuleb tavaliselt õppida rakenduskõrgkoolis päevases õppes mitmeid aastaid. Aga peagi avatakse alternatiivne õppevorm: alates järgmisest õppeaastast saab õenduse erialal kraadi omandada töökohapõhise kutseõppe vormis, mis kestab viis aastat.
Töökohapõhine õpe avab tee õenduseni ka neile, kes ei soovi või ei saa läbida traditsioonilist kõrgkooliõpet. Nii saavad kutset õppida ka juba töötavad tervishoiutöötajad. Õppima oodatakse kuni 1000 uut õppurit, vahendab BBC.
Kogunud ÕIE TÄHTLA