Noored astuvad ise kiusamise vastu välja

9. dets. 2016 Ülo Vihma tugiõpilasühingu TORE asutajaliige ja pikaaegne juhatuse esimees, projekti „Tugiõpilastegevus ja noorte kaasamine kiusamise ennetamisse” Eesti koordinaator - 1 Kommentaar
Soomes Taivallahti koolis on välisukse juures lahtine garderoob, aga koridorides lisaks ka nagid, nii et garderoobis kedagi kiusata ei saa. Foto: MTÜ TORE

Soomes Taivallahti koolis on välisukse juures lahtine garderoob, aga koridorides lisaks ka nagid, nii et garderoobis kedagi kiusata ei saa. Foto: MTÜ TORE

 

Kõige aktiivsemalt peavad kooli­kiusamisega võitlema noored ise.

Mõte, et noorte enda hoiakutest sõltub väga palju, sai kinnitust novembri algul Helsingis peetud koolikiusamise konverentsil, kus Eestist osalesid Lustivere kooli tugiõpilasringi TORE juhendaja Ede Paju koos õpilaste Anny-Anete Sääliku ja Anette Antiga ning Adavere kooli TORE kaasjuhendaja Siiri Sutt koos õpilaste Anni Varjo ja Sandra Pomjalovaga.

Kiusamisvastane saadik

Kui tähtis on noorte enda initsiatiiv, selle piltlik näide oli konverentsil printsess Diana fondi projekt „Kiusamisvastane saadik” (Anti-bullying Ambassador) Inglismaal. Selle projektiga peab liituma terve kool, mis tähendab automaatselt ka juhtkonna kaasatust ja seda, et noored ise kirjutavad kiusamisvastase tegevus- ja arengukava. Õpilaste kirjutatud programmid on sageli palju lühemad, konkreetsemad ja praktilisemad kui pikad ja lohisevad strateegiad, mis direktori kapis tolmu koguvad.

Kiusamisvastase saadiku” projektiga liitumiseks peavad noored tegema avalduse ja sinna on konkurss. Valitakse liidriomadustega noori, sealhulgas neid, kes on teisi kiusanud. Koolituse läbiteinutest saavad „saadikud”, kes on õppinud selgelt ja aktiivselt oma kiusamisvastast suhtumist väljendama. Kõigile õpilastele lisatakse arvutiekraanile ikoon „Teata kiusamisest”, et nad saaksid teha seda võimalikult kiiresti ja lihtsalt.

Noored, kes saadikuks ei saa, võivad ühineda algatusega „Naerata”, mille käigus püütakse panna oma eakaaslasi või ka õpetajaid vähemalt üks kord päeva jooksul naeratama. Lähemalt saab printsess Diana fondi projektiga tutvuda aadressil http://www.antibullyingpro.com/.

Printsess Diana fond veab ka Euroopa Liidu kaasrahastatud projekti ENABLE http://diana-award.org.uk/?s=ENABLE, mille üks eesmärk on kaotada kiusamine koolides ja vabaajakeskustes. ENABLE’i projekti sihtgrupp on 11–14-aastased, kellele õpetatakse sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, lihtsamalt öeldes suhtlusoskusi. Projekti kaasatakse nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Tugiõpilased osalevad kümnes ühetunnilises koolituses kümne nädala jooksul. Selle tarkusega hakkavad nad koolitama oma eakaaslasi ning levitama austuse ja sallivuse kultuuri. Eakaaslaste hulgast valitakse tugiõpilased, kes läbivad ühepäevase koolituse, ning edasi toimuvad neil igal nädalal ühetunnised tugiõpilaste koolitused. Eesmärk on haarata kaasa kogu kool. Projektis luuakse ka tugiõpilaste kontaktivõrgustik üle Euroopa.

Õpilased valivad ise õpiteema

Soomes on noorte kaasamine isegi õppekavas. Selle järgi ei ilmuta õpilased initsiatiivi mitte ainult vahetundides ja pärast tunde, vaid isegi tundides. Külastasime Taivallahti põhikooli, kus noored sõnastavad ise oma aines õpiteema ja neid huvitavad küsimused, otsivad õpimaterjali ja vastuseid oma küsimustele, jagavad seda omavahel, organiseerivad õpiretki ja külastusi ja teevad katseid laboris. Kuna õpilastel on nii palju väga tõsiseid ülesandeid ja sellega kaasnevat vastutust, pole selles koolis kiusamisele üldse ruumi jäänud.

Taivallahti kooli keemia- ja matemaatikaõpetaja ütles, et temal on nüüd palju kergem, ta on pigem konsultant kui õpetaja. Ka laste hinded on paranenud. Lapsed kinnitasid, et selline õpe meeldib neile rohkem kui endine õpiku järgi tuupimine. Ei lapsed ega õpetaja soovinud endise õpetamise/õppimise juurde naasta.

Konverentsil rääkisid noored, et nad ei tunne ennast koolide suletud garderoobides julgelt. Just seal, täiskasvanute silme eest varjatult, kiusatakse sageli rohkem kui mujal. Taivallahti koolis oli välisukse juures lahtine garderoob, aga lisaks koridorides nagid, nii et riietutakse kõigi silme all ja kiusamist ei saa varjata. Nagid koos mööbliga on teinud kooli koridorid ka väga hubaseks.

Liidrite kasvatamine

Soome Sydän-Laukaa kooli esindajad toonitasid samuti, et kiusamist saab ära hoida õpilastele tähtsat ja huvitavat tegevust ja vastutust pakkudes. Neil võivad noored panna ennast üheks õppesemestriks kirja algatajana (liidrina) mitmesuguseks tegevuseks – sport, muusika, teater vmt – ja kaasata selleks teisi noori. Järgmisel semestril vahetatakse nii liidrit kui ka osalejaid, et võimalikult paljud saaksid ettevõtmisest osa, ka need, kes on muidu tagasihoidlikumad ja häbelikumad. Iga sellist gruppi kureerib õpetaja.

Noored võivad algatada aktiivset tegevust ka vahetundides, milleks nad saavad vajalikud vahendid. Üks noor on nende väljalaenaja ja vahendite eest vastutaja. Sellistel noortel liidritel on seljas särgid tekstiga „Mina olen selle ürituse korraldaja”.

Mitu korda semestri jooksul kogunevad noored arutama koolielu üle. Kuni 7. klassini tehakse seda klasside kaupa, sealt edasi grupis, kus on üks esindaja igast klassist. Nende arutelude tulemused antakse teada ka kooli juhtkonnale.

Klassidest valitakse arvamusliider, kes informeerib õpetajat, kui näeb kiusamist. Et ta on liider, ei jää ta ise kiusatavaks. Juba liidriks valimine on tunnustus ja noored on sellest huvitatud. Neil on selleks isegi konkurents.

Ühes Ungari koolis, kus tugiõpilas­tegevust pole, on algatatud „ühiskohtud”, kuhu kuuluvad laps, õpetaja ning lapsevanem. Nad arutavad kiusamisjuhtumeid ning teevad otsuse, mida kiusaja peab tegema. Näiteks kirjutama vabandava kirja, joonistama kiusamisvastase plakati, organiseerima ühistegevust, kus ka kiusatav osaleb, vmt.

Küberkiusamine

Üllatav oli noorte suust kuulda, et täiskasvanud kipuvad küberkiusamist üle tähtsustama. Sellest kogu aeg rääkimine on neid tüüdanud. Meil Eestis projekti käigus tehtud uuring ütles sedasama – küberkiusamine ei eristu teistest kiusamise vormidest. See tähendab, et kui kedagi kiusatakse, siis võrdselt igal pool ja moel – sõnadega, füüsiliselt ja internetis. Kui internetis saab keegi endale märgi külge ja tema kohta tehakse alandavaid kommentaare, tuuakse need igapäevasuhtlusesse varem või hiljem üle.

Noori ei aita see, kui täiskasvanud nende küberkeskkonnaga liituvad, nad isegi ei taha seda. Nad ei taha, et vanemad näevad vastikuid kommentaare, mis on nende kohta kirjutatud, see on alandav. Nad eelistavad sellest ise rääkida. Enamasti räägivad nad oma murest sõbrale, kes võib olla kiusatava ja tema vanemate või õpetaja vahel vahendajaks. Noored vajavad vahendajaid. Ja aitajaid. Sest kiusaja jätkab, kui näeb, et kiusatav kannatab ja on abitu.

Digital Leaders

Väga huvitav ja väljakutsuv on inglaste internetipõhine programm „Digital Leaders”, mis on mõeldud e-turvalisuse suurendamiseks, seda nii interneti teel õppimiseks kui ka internetis käitumiseks. Värskelt valminud veebiplatvorm on loodud kahele vanusegrupile: 4–11- ja 11–18-
aastased. Programmiga liitub taas terve kool, kust valitakse osalema umbes kümme last mõlemast vanusegrupist. Nad läbivad seitse pooletunnist kohustuslikku interaktiivset koolitusmoodulit ning niisama palju kodutöö mooduleid. NB! Noorematel soovitab programm kodus internetti üldse mitte kasutada, seega kasutavad nad Suurbritannias tavapärast tundide-eelset aega – lapsed tulevad kooli pool tundi enne tundide algust. Vanemal astmel on sel ajal 1–2 nädala tagant vahetu silmast-silma-koolitus.

Koolituse läbinud noored saavad õpipunkte ning rinnamärgi, et aasta jooksul aktiivselt koolikaaslastele turvalise interneti teadmisi jagada. Kool saab selle kohta ka tunnistuse. Digitaalsetest liidritest moodustub omaette meeskond, vanemas astmes ka e-tiim – tuletan meelde, et noorematel ei soovitata internetti kodus kasutada. See n-ö suletud kogukond reageerib aktiivselt igale internetikiusamise juhtumile. Omavahel jagatakse õpimaterjali ja enda tehtud videoid. Programmis on ka vebinaariumid veebikasutuse professionaalidega, et noored saaksid ennast selles vallas pidevalt täiendada. Nii tekivad noortest gurud, kes võivad õpetada ka täiskasvanuid. Huvilised saavad selle kohta lugeda siit: http://www.­childnet.com/new-for-schools/childnet-­­digital-leaders-programme/.

The European Anti-bullying Net­worki (EAN) juhatuse liige Ioana Sandru tutvustas konverentsil seda üleeuroopalist kiusamisvastast organisatsiooni. Huvilised saavad selle kohta lugeda siit: http://www.antibullying.eu/.

Konverentsi vestlusringis osales Eestist veel SA KiVa juhatuse liige ja sisuekspert Kristiina Treial. Oleme temaga astunud esimesed sammud sel teel, et KiVa ja TORE jõud ühendada, et ühes koolis tekiks mõlema organisatsiooni sünergia. Pikemas perspektiivis loodame, et käivitub programm „Kiusamisvastane haridustee”, kus osalevad ka lastekaitse liit ja TÜ eetikakeskus.

 


1-31Projekti on kaasrahastanud EL Daphne programm.

 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Noored astuvad ise kiusamise vastu välja”

  1. Aili Avi ütleb:

    Kiusamisvastased programmid on alati ka oma maa nägu. Olemus on sarnane. Eestis käib praegu tihe koostöö eri organisatsioonide vahel. TORE ühing on õigel teel. Vaja oleks rohkem vahendeid koolidele programmide käivitamiseks. Just juhendajate aeg ja panustamine lastesse tuleb tasustada. Tegemist ju väärtuskasvatusega uue õpikäsituse võtmes. Vabatahtlik töö võib lõpuks ikka väsitada. Teadmised ja materjalid on olemas. Vaja suuremat kõlapinda ja tuge.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!