Valitsusliidu aluspõhimõtted õpetaja pilguga

23. novembril astus ametisse Jüri Ratase valitsus. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsusliidu aluspõhimõtetes on hariduse teema jõuliselt esindatud.

Uue valitsusliidu aluspõhimõtete dokumendis on juttu eesti keele õppest vene õppekeelega koolis ja lasteaias, maagümnaasiumide ja erakoolide rahastamisest, hariduslike erivajadustega laste ja tugispetsialistide toetamisest, tasuta koolilõunast ja muidugi ka õpetaja palgatõusust 120 protsendini Eesti keskmisest.

Tõsi, need teemad on toodud esile lühidate punktidena, millele ei järgne põhjalikke selgitusi, kuid arvestades kiirust, millega aluspõhimõtted kokku lepiti ja kirja pandi, ei saagi ilmselt põhjalikumat teksti tahta. Loodetavasti kirjutatakse kõik need haridusele olulised punktid detailsemalt lahti lähemate kuude jooksul.

Nii haridus- kui ka üldpoliitiliselt on märkimisväärne muidugi see, et eesti keele õpet vene koolis ja lasteaias on märgitud ära koguni seitsmes aluspõhimõtete punktis. On ka viimane aeg seda teemat nii põhjalikult esile tuua. Eesti on juba üle kahekümne aasta iseseisev olnud, kuid ikka veel lõpetavad tuhanded vene õpilased põhikooli eesti keelt piisavalt oskamata. See pole normaalne, sest eesti keele kiiresti selgeks õppimise toimiv meetod on ju olemas – see on keelekümblus. Vene kooli kümblusklasside lõpetanud räägivad eesti keelt vabalt ja enamasti isegi aktsendita. Miks ei ole kümblust kasutusele võetud kõigis vene koolides?

Väga sümpaatne on ka punkt, kus lubatakse tõhustada eesti keele õpet meie vene lasteaedades, sest varane lapsepõlv on aeg, mil lapsed omandavad uusi keeli otsekui õhust. Kuid aluspõhimõtetes lubatakse mitmeid soodustusi ka täiskasvanud eesti keele õppijatele, mis on samuti kiiduväärt.

Siit edasi tahaks aga küsida, millal ka eesti koolid ja lasteaiad hakkavad kasutama keelekümbluse meetodit ja asuvad õppima teatud osa õppeainetest näiteks inglise, saksa, prantsuse, hispaania või soome keeles. On patt kasutada ülimalt efektiivset keelekümbluse meetodit ainult mõningates vene õppekeelega koolides ja lasteaedades – see meetod peab jõudma ka eesti õppekeelega kooli. Samuti interneti nn rääkivad keeleõppeprogrammid jms. Keeled saaksid palju paremini selgeks, lisaks mõtleksid paljud noored keeleõpetajaks õppimisele, sest professionaalne keeleõpe nagu iga muugi professionaalsus tõmbab.

Loodusesõpradele valmistab kindlasti rõõmu valitsusliidu aluspõhimõtete punkt, milles kinnitatakse, et taastuvenergia moodustab aastal 2030 poole kogu tarbitavast energiast. Kusjuures 80 protsenti soojusenergiast tuleb toota biokütusega. Ehk siis peamiselt hakkepuiduga. Et hakkepuiduga liiale ei mindaks, on järgmises punktis toonitatud, et metsa ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Lisaks märgitakse, et toetatakse elamute soojapidavamaks ehitamist. Sellega väheneb energiakulu ja säästetakse taas meie metsi. Ülejäävat elektrit saab aga välismaale eksportida ning saadud raha eest muuhulgas ka õpetaja palka tõsta.

Otsisin aluspõhimõtetest ka sõnu „päike” ja „tuul”, kuid neid seal pole. Ometi on päike ju tuul kõige ammendamatumad energiaallikad. Saksamaal näiteks kasutavad ühepereelamud massiliselt päikesepaneele, sest nii on mugavam ja odavam. Valga lasteaed ja kutsekool on selles toredad eeskujud, samuti Väätsa põhikool. Lootsin lugeda Ida-Virumaale rajatavast ülikõrgete tuulegeneraatorite tehase rajamisest, mis valmistaks tuulikuid nii Eestile kui ka ekspordiks. Ida-Virumaa saaks töökohti juurde ja õpetaja palgatõusu.

Aluspõhimõtete üks punkt ütleb, et valitsus tahab pöörata Eesti rahvaarvu taas tõusuteele. Ka peaminister on oma intervjuudes märkinud, et peamine eesmärk on rahvastiku kasv, mille peab tagama heaolu kasv.

Heaolu kasvul on kindlasti oma roll, sest kui Eestis on palgad kõrged, pole erilist põhjust Soome või Saksamaale tööle minna. Tegelikult minnakse ikka. Isegi Taanist ja Rootsist minnakse välismaale. Kas uus valitsus suudab järsult tõsta sündimust? Raske uskuda.

Kadunud Kalev Katus selgitas aastaid tagasi, et lapsi sünnib palju vaestes põllumajanduslikes ühiskondades, kus on väga madal haridustase, puudub arstiabi, pidevalt toimuvad relvakonfliktid. Tänapäevases Eestis usutakse vastupidist – et lapsi sünnib palju just seal, kus on mõlemal vanemal kõrgharidus, arstiabi viimase peal, relvakonfliktid puuduvad. See on müüt. Sest miks siis on rikastes maades vaid üks-kaks last peres ja miks need maad peavad nii palju immigrante vastu võtma, et töökohti inimestega täita? Kuidas pööratakse rahvaarv tõusuteele, selle kohta ootaks küll põhjalikumaid selgitusi.

Ent kuidas hindavad valitsusliidu aluspõhimõtete hariduse ja kultuuri teemat meie õpetajate organisatsioonide esindajad ja koolijuhid? Sellest saab lugeda rubriigist „Küsimus ja vastus”.

KOALITSIOONILEPINGU HARIDUS- JA TEADUSPOLIITIKA

• Motiveerime omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmisel kooliõpetajate palga alammäärani.
• Seame riiklikuks prioriteediks lasteaias eesti keele õppe kvaliteedi tõusu, tagades selleks vajalikud õppevahendid ja lasteaiaõpetajate täiendkoolituse.
• Tõstame õpetajate keskmise palga 2019. aastaks 120%-ni Eesti keskmisest palgast.
• Suurendame tugispetsialistide toetust kohalikele omavalitsustele, et tõsta lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavust.
• Loome võimalused ja üle­minekusüsteemi Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumiseks.
• Tõstame koolitoidu toetuse 1 euroni ning sätestame põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses koolipidajale kohustuse pakkuda kõigile õpilastele tasuta lõunat, et koolides pakutav toit oleks tervislik ja kättesaadav.
• Tõhustame ja rahastame koolikiusamise vastaseid tegevusi.
• Jätkame riigigümnaasiumite arendamist, gümnaasiumivõrgustiku korrastamist ning lubame ka pärast 2023. aastat gümnaasiumite pidamist omavalitsuste poolt. Tagame maakonnakeskustest kaugemal asuvate maagümnaasiumite kõrgema rahastuse.
• Tagame erakoolide tegevustoetuse kohaliku omavalitsuse keskmisel tasemel. Loome jätkusuutliku erakoolide rahastamise kava 2020+.
• Tagame vähemalt keskhariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamise kõigile noortele.
• Jätkame kutsehariduse lõpetajate oskuste kooskõlla viimist tööturu vajadustega. Selleks jätkame üleminekut väljundipõhistele õppekavadele, laiendame praktikavõimalusi ja suurendame tööandjate osalust õppekavade sisu ja tulemuste kujundamisel.
• Sidustame töötukassa ja HTM-i tegevused tööturu- ja õpipoisikoolituste pakkumisel.
• Ühtlustame erinevate asutuste tööturgu toetavad tegevused ja lõpetame dubleerimise.
• Viime ellu noorte huvitegevuse toetuse kontseptsiooni.
• Kasvatame noorte võimalusi osaleda tööelus, sh õpilasmalevates, luues täiendavaid motivatsioonimehhanisme tööandjatele ja vähendades piiranguid.
• Motiveerime tööandjaid palkama noori spetsialiste.
• Laiendame IT-õppe võimalusi erinevatel haridustasemetel.
• Seame eesmärgiks viia teadus- ja arendustegevuse rahastamise 1 protsendini SKT-st.
• Peame vajalikuks suurendada erasektori tellimusel või erasektoriga koostöös toimuva teadus- ja arendustegevuse osakaalu. Töötame välja ettepanekud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse stimuleerimiseks ja erasektori vahendite suuremaks kaasamiseks.
• Teaduse rahastamisel lähtume sihist saavutada baasfinantseerimise ja projektipõhise rahastamise tasakaal tasemel 50:50.
• Teadus- ja arendustegevuseks kvaliteetse järelkasvu tagamiseks tõstame doktorantide stipendiume.

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas valitsusliidu koostööleppe hariduse peatükk tundub?

Kristi Klaasmägi

Kristi Klaasmägi, sihtasutuse Noored Kooli tegevjuht:

Koalitsioonilepingu haridus- ja teaduspoliitika peatükist leiab häid sõnumeid nii õpetajatele koolis kui ka lasteaias. Samas on selles peatükis leiduvat avalikkuses vähe arutatud, seda pole teinud poliitikavaatlejad ega ka lepingu sõlminud ise. 

Põhjus võib olla selles, et uued partnerid ei ole koos selgelt sõnastanud, millesse nad haridus- ja teaduspoliitikas ühiselt usuvad ja panustavad. Koostööleppes on palju tegevusi, aga nii mõnegi juures on teadmata, mida seeläbi saavutada tahetakse ja mis selle tegevuse tulemus on. Ühe ja sama sõnastuse taga võivad peituda väga erinevad eesmärgid.

Näiteks võib tuua gümnaasiumide rahastamise muutused. Kas eesmärk on tagada igale noorele võimalikult hea baas edasiõppimiseks või säilitada kodulähedased gümnaasiumid? Teine näide on erakoolide rahastamise ülevaatamine. Kas eesmärk on tagada ühtluskool era- ja avaliku sektori koostöös või usuvad partnerid hariduses turumajandusse?

Mis on see lepingusse kirjutamata jäetud ühine suur eesmärk, milles koalitsioonipartnerid uut haridus- ja teadusministrit igakülgselt toetavad? Ei tea, aga loodan väga, et see on seotud igale lapsele Eestis kvaliteetse hariduse võimaldamisega.

Reemo Voltri

Reemo Voltri, Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees:

Eesti õpetajate esindusorganisatsioonil EHL on hea meel, et uus valitsuskoalitsioon on pühendanud eraldi peatüki haridusele. Ning hea, et olulist tähelepanu on pööratud õpetajate eri gruppidele ning õpetajatöö aspektidele. Esmane pill on pööratud meie lasteaiaõpetajatele, kes on meie tugevale üldharidusele aluse panijad. Oluline, et ka see õpetajate grupp saaks väärilise töötasu ning samas ei tõuseks nende niigi pingeline töökoormus. Loodame valitsuse läbimõeldud motivatsioonikava näha ning olla selles vallas ka koostööpartner kui suurim organisatsioon lasteaiaõpetajate esindamisel. Hea meel on näha, et kõigil tasanditel tahetakse tegelda olulisel määral keeleõppega, ja seda juba alates lasteaiast. Hea riigikeeleoskus annab aluse hea hariduse omandamiseks edaspidi. Loomulikult on oluline ka soov viia õpetajate keskmine töötasu võrdseks riigi ülejäänud kõrgharidusega töötajate keskmise töötasuga. See on minimaalne, mida saame teha, et noored tahaksid tulla seda suurepärast ametit – õpetajaametit – õppima ja hiljem seda ka pidada. Sooviks muidugi plaanidega täpsemalt tutvuda: kuidas loodetakse seda ellu viia, sest sama lubadus oli ka ju lahkunud valitsusel. Tänapäevast õpikäsitust arvestades ning kaasava hariduse mõtet kandes peame kindlasti suurendama tugispetsialistide rahastamist, mis on ka koalitsioonileppes ilusti ära toodud.

Väheoluliseks ei saa pidada ka koolilõuna toetuse suurendamist, kuigi võib vaielda, kas see on ikka haridusküsimus. Tähtsuseta pole huvitegevuse olulisuse väljatoomine.

Loodame, et õpetajate esindusorganisatsiooni EHL ning valitsuse ja uue ministri koostöö tuleb tõhus. Ja et esindusorganisatsioon oleks veelgi esinduslikum, on oluline, et meie ridadesse kuuluksid kõik Eesti õpetajad. Tule liitu ehl.org.ee.

Krista Saadoja

Krista Saadoja, Õpetajate ühenduste koostöökoja juhatuse esimees:

Väga õhuke on see koostöölepe ja seda märgitakse ka eessõnas. Õhukesel programmil on see hea omadus, et ruttu saab selgeks, mida peetakse kõige tähtsamaks: eesti keele õpetamist nendele, kelle kodune keel ei ole eesti keel. See on kahtlemata oluline eesmärk ja vääribki esiletõstmist. Teisalt on väga nappidel programmidel ka üks suur puudus: lahtiseks jääb, kuidas ühtesid või teisi häid mõtteid ellu kavatsetakse viia. Lugeja peab lühikest programmi lugedes väga palju nuputama. Toon mõned näited.

• Motiveerime omavalitsusi tõstma lasteaiaõpetajate palka. Tore, aga kuidas see motiveerimine välja võiks näha? Mis on võluvits, mis paneb vallavalitsuse lasteaednikele kõrgemat töötasu maksma? Kas vaesemad omavalitsused hakkavad saama riigilt haridustoetust?
• Tõstame õpetajate keskmise palga 2019. aastaks 120%-ni Eesti keskmisest. Hästi! Aga kuidas täpsemalt? Kas kõigile võrdselt 120%? Miks ei võiks saada meisterõpetajad näiteks 150% Eesti keskmisest? Teiseks, kuidas tagatakse õpetajate professionaalsete võrgustike, aineliitude ja -ühenduste toetamine?
• Suurendame tugispetsialistide toetust kohalikele omavalitsustele. Viimaks ometi! Paraku on probleem ka selles, et tugispetsialiste pole piisaval arvul ette valmistatud, koolidele neid lihtsalt ei jätku ning palgatõus neid juurde ei tekita. Ja kuidas tagatakse klassi- ja aineõpetajate piisav järelkasv? Sellest polegi koostööleppes juttu.
• Tõstame koolitoidu toetuse ühe euroni. Laste tervise seisukohalt väga oluline. Loodetavasti raha selleks leitakse, ehkki pole viidatud, kuidas.
• Tõhustame ja rahastame koolikiusamise vastaseid tegevusi. Koolikiusamine kõlab väga agressiivselt, lausa üleskutsena kiusama hakata. Miks ei võiks sõnastada seda punkti nii: „Rahastame õpilastel positiivseid sotsiaalseid oskusi loovaid tegevusi”?
• Vähendame põhikoolist väljalangevust. Väga hea! Aga kuidas konkreetselt? Meie põhikoolis on õpilastel väga vähe valikuvõimalusi ja see on üks põhjus, miks ei tunta koolirõõmu ja välja langetakse. Kuuldavasti tuleb aga põhikooli kohustuslikkust juurdegi – võõrkeele eksam põhikooli lõpus muutuvat peagi kohustuslikuks.
• Tagame kaugemate maagümnaasiumite kõrgema rahastuse. Kui kaugel peab kool maakonnakeskusest asuma, et kõrgemat rahastust saada.
• Tagame erakoolide tegevustoetuse. Kas erakool saab munitsipaalkooli ees eelise?
• Tagame vähemalt keskhariduse või kutsekvalifikatsiooni omandamise kõigile noortele. Riigi seisukohalt oluline. Aga kuidas seda konkreetselt korraldada kavatsetakse?
• Kasvatame noorte võimalusi osaleda tööelus, sh õpilasmalevates, vähendades noorte töötamisega seotud piiranguid. Super!
• Laiendame IT-õppe võimalusi erinevatel haridustasemetel. Kas see puudutab ka lasteaeda? Mis on digitaliseerimise eesmärk?

Küsimusi on palju, järelikult äratab dokument huvi.

Margit Timakov

Margit Timakov, Eesti õpetajate liidu juhatuse esimees:

Positiivne on, et uus valitsus motiveerib, tõstab, tõhustab ja tagab päris mitmeid olulisi asju eesti keele õppe kvaliteedist koolitoidu ja tugispetsialistide toetusteni. Hea on see, et endise valitsuse lubadus õpetajate palku tõsta ikka püsib.

Põnev saab olema jälgida integratsioonis pilootprogrammi, mis lubab „pedagoogiliselt põhjendatud paindlikkust keele- ja aineõppe teostamisel”, kuna lugedes jääb arusaamatuks, mida (kõike) selle all mõeldakse.

Päris selge ei ole, millega nimelt keskhariduse omandamine kõikidele noortele tagatakse. See omistab uuele valitsusele suisa imelised, kui mitte üleloomulikud võimed. Seetõttu ei ole ma päris nõus koostööleppe eessõnas öelduga, et uus valitsus „ei koorma valitsuslepet loosunglike lubaduste ja arvukate detailidega”.

Gümnaasiumivõrgustik aastal 2023 ja sealt edasi tekitab üha rohkem küsimusi. Paindlikud süsteemid on kindlasti head, kuid kõikide võimaluste lubamine jätab tunde selgusetusest ja eesmärgi puudumisest. Kui kavandatakse luua jätkusuutlik erakoolide rahastamise kava 2020+, siis eeldan, et teistsuguse omandivormiga koolide (munitsipaal- ja riigikoolide) jätkusuutlikud rahastamise kavad riigil juba on? Lootus jääb, et sellest lähtuvalt kujundatakse ka koolivõrku. Kui tagatakse „maakonnakeskustest kaugemal asuvate maagümnaasiumite kõrgem rahastus” ilma vajaduse või kvaliteeditingimusteta ainuüksi sellepärast, et need asuvad keskustest kaugemal, siis see kahjuks kindlust jätkusuutlikkuses ei anna.

Selgusetuks jääb, kuidas leevendatakse riiki peagi tabavat (ja kohati juba tabanud) õpetajate puudust. Kahjuks tundub, et elukestva õppe strateegia eesmärke ega nende saavutamist mõõtvaid näitajaid pole samuti arvestatud. Tundub, et puudu on terviklahendus ja siht – kuhu me soovime hariduse ja teadusega jõuda.

KÜSIMUS JA VASTUS

Mida arvate uue koalitsiooni hariduspoliitikast?

Raigo Prants

Raigo Prants, Järva-Jaani gümnaasiumi direktor:

Põgusal silmitsemisel jäi silma kaks punkti: esiteks, et riigigümnaasium ja maagümnaasium peaksid eksisteerima kõrvuti. See annab kindlust, et maagümnaasiumi on vaja, ja me pingutame veel rohkem. Teiseks see, et tugispetsialistidele peaks raha juurde andma. See on uutmoodi hariduspoliitika ja väga tervitatav, sest tugispetsialistid on väga vajalikud. Uus valitsus ja minister astuvad samme õiges suunas.

Anu Vaagen

Anu Vaagen, Tartu Waldorfgümnaasiumi juhataja:

Tartu Waldorfgümnaasiumil on hea meel, et koalitsioonilepingus on kavas mitte viia ellu eelmise valitsuse kavandatud erakoolide rahastamise ebaõiglast poliitikat, mis oleks diskrimineerinud erakoolide lapsevanemaid. Samuti on meil hea meel, et planeeritakse suurendada tugispetsialistide toetust kohalikele omavalitsustele.

HEV-õpilastele vajalike tugiteenuste puudumine on olnud ka meie kooli jaoks suur murekoht. Muidugi oleme rahul, kui suureneb õpilase haridustoetus, mis võimaldab tõsta õpetajate tasu, kui suurendatakse koolitoidu ja huvitegevuse toetust.

Lisaks koalitsioonileppes plaanitule on meie arvates vaja üle vaadata senine kaasava hariduse kontseptsioon ja vähendada seadustest tulenevaid ettekirjutusi erakoolide juhtimis- ja õppetegevusele. Suurem vabadus annab rohkem valikuvõimalusi, et paremini korraldada kooli administreerimist ja õppetegevust.

Tiina Kallavus

Tiina Kallavus, Tartu Herbert Masingu kooli direktor:

Kõik on uhke ja hää, aga kuidas kavandatu ellu rakendatakse? Tahaks näha tegevusplaani ja teada, kust tuleb raha – ega ometi taas millegi arvelt, suurendades õpilaste arvu klassikomplektides või õpetaja nädalakoormust.

Juttu on küll tugispetsialistide toetuse suurendamisest, aga puudub eraldi HEV-laste teema kaasavas hariduses. Teema on keerukas, probleeme peaks hakkama plaanipäraselt lahendama, nii nagu juhtivates maades, kus on eri- ja integratsioonikoolid, valdkonnakeskused, kust saab nõu. Meil koolid on jäänud omapäi nii teabe kui ka raha poolest. Rajaleidja keskused pole kahjuks suutnud vajalikku rolli võtta.

HEV-hariduse probleemid tuleb lahendada lasteaiast kutsehariduseni.

Oleks väga tahtnud lugeda ka valdkondade – sotsiaal-, tervishoid, justiits- ja haridus – koostööst. Seal see ressurss peidus ongi. Lapsega tegeldakse igas valdkonnas eraldi, aga liidame töö valdkondadeüleselt ja leiame ühiselt ressursid. Tahaks lepingust lugeda ka õpetajate ja tugispetsialistide ettevalmistusse ressursi paigutamisest. Kaasamine eeldab väljaõpet ja valmisolekut. Koolides on väga erinevad sihtgrupid ja tavaõpetaja ei ole nendeks sageli ette valmistatud. Nii jäämegi probleeme lahendama, mitte neid ennetama, lapsi märkama ja kaasama.

Valentina Soosaar

Valentina Soosaar, Tartu Annikese lasteaia direktor:

Koalitsioonilepingu kõik punktid on aktuaalsed. Venekeelse asutusena peame eriti oluliseks lasteaias eesti keele õppele tähelepanu pööramist – rohkem õppevahendeid ja õpetajaile koolitusi. Ka õpetajate palgatõus on tähtis, eraldi on ära märgitud lasteaiaõpetajad. Pean tähtsaks ka noorte kutsehariduse arendamist.

Ale Sprenk

Ale Sprenk, Krabi ja Varstu kooli juht:

Sõnad „motiveerime”, „tagame”, „kasvatame”, „laiendame” jne peavad saama taha tegevusplaani ja rahalise katte. Siis oleks kõik väga vahva. Oluline on, et midagi toimivat ära ei lõhutaks ja lubadused teoks saaksid.